Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eva Lootsar (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Eva Lootsar #1 Eva Lootsar #2 Eva Lootsar #3 Eva Lootsar #4 Eva Lootsar #5 Eva Lootsar #6 Eva Lootsar #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor siky87 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
docx

Eva Lootsar

Tallinna Ülikool Eva Lootsar (1907-1987) Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................3 1 1. EVALOOTSARE

Pedagoogika
thumbnail
10
doc

Eva Lootsaar

.................................................................................11 1 SISSEJUHATUS Laste kasvatuse ülesandeks on soodustada kõige väärtusliku arendamist,mis lapses on, luua temas uusi huve ja kalduvusi ning oskuslikult vabastada teda halvast. Iga lapse huvide ja individuaalsete iseärasuste mõistmine on kindlaks tagatiseks tema õigel suunamisel, see aitab ka temale lasteaias viibimist meeldivaks teha...Eva Lootsar 1971 Eva Lootsari pedagoogilise pärandi keskmes asus mõistmine, et lapse kasvatamisel tuleb arvesse võtta tema individuaalset eripära, toetada tema loovvõimete arengut, väärtustada mängu kui lapse elu peamist sisu ning teadvustada kasvataja eeskuju ja tema isiksuse määravat rolli. Tähtsaks pidas Lootsar sedagi, et laps tuleb ümbritseda iluga. Ta oli seisukohal, et ilumeele ja kunstimaitse kujunemine algab varases lapsepõlves ning teeb läbi keeruka ja pikaajalise protsessi

Alushariduse pedagoog
thumbnail
7
doc

Eelkoolipedagoogika eksamiküsimused

Eelkoolipedagoogika rajajaks Eestis võib pidada C. H. Niggolit, kel oli õpetja haridus. Uuris põhjalikult Fröbeli ja Montessori pedagoogikat, avaldas mitmeid kirjutisi. Oli Fröbeli metoodika pooldaja ja leidis, et koolieelne iga peab olema täidetud mänguga. Teos ,,Kasvatuse radadel" 1920 avati Tartu Õpetajate Seminari juures Tartu Lasteaednike Seminar, kus ta oli õpetaja (koolitas lasteaednike). Tema tuntumateks õpilasteks olid M. Haas, J. Reiman, H. Sillaots, E. Treffner, M. Terri, E. Lootsar. Lasteaednike koolitamine seminaris lõpetati 1927. 1937 alustas Tallinnas tööd E. Lenderi Lasteaednikkude Eraseminar, mille juures oli ka harjutuslasteaed, kuna praktikat peeti oluliseks. Eelpedagoogika sisulisele käsitlusele Eestis on mõju avaldanud J. Käis. Ta töötas välja algõpetuse metoodika alused ja üldõpetuse ning koduloo printsiibid, loodusõpetuse metoodika ja vaatlusõpetuse alused. Põhiprintsiibid: õpetuse keskustuse põhimõte; näitlikustamine; isetegemine; kodukoha

Eelkoolipedagoogika
thumbnail
15
ppt

Koolieelse pedagoogika ajalugu Eestis

Koolieelse pedagoogika ajalugu Eestis Koostaja:Sandra Aruste KELA Eesmärgid Saada teada kuidas: on saanud alguse koolieelse pedagoogika areng Eestis leidis aset lasteasutuste ja kasvatustegevuse loomine Eestis Koolieelne pedagoogika Koolieelne pedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7 uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses uuritakse nii indiviidi kui ka ühiskonna tasandit Friedrich Fröbel ja esimene ,,lasteaed" 1840. aastal asutas esimese eelkooliasutuse spetsiaalse metoodika väljatöötamine(3-6) kristlike maailmavaadetega mängupedagoogika lasteaedniku ülesandeks pidas pedagoogilist inimesekasvatust. Fröbeli pedagoogika 4 põhiprintsiipi täiuslikkuse printsiip isetegemine mäng usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel M.Montessori pedagoogika põhimõtted laps loob end

Koolieelne didaktika
thumbnail
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet
thumbnail
13
doc

Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus

Tartu: AS Atlex M. Horro. (2001) Laste ja noorukite kehalise aktiivsuse ning kehalise võimekuse mõõtmise käsiraamat. Tartu: TÜ Kirjastus M. Fogelholm, I. Vuori. (2007) Tervislik liikumine. Tallinn: Medicina V. Pantsenko. (2005) Tervise ABC tulevastele meistritele ja mitte ainult... Koolieelse lasteasutuse RÕK. (2008) Tartu: Studium E. Isop. (1999) Kehaliste harjutuste õpetamise üldised alused. Tallinn: TPÜ Kirjastus H. Galinskaja, E. Lepik, L. Lilleaas, A. Lints, E. Lootsar, M. Peit, A. Piirma, M. Pohlak, A. Rohtla, J. Sõerd, M. Terri, E. Vee, K. Väljas. (1979) Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses. Tallinn: Valgus J. Loko. (2002) Laste ja noorte spordiõpetus. Tartu: AS Atlex B. Grügge, M. Glantz, K. Sandell. (2008) Õuesõpe. Tallinn: Ilo 13

Kehalise kasvatuse didaktika
thumbnail
54
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu

Eesti kirjandus
thumbnail
20
docx

Kirjandusteaduse eksami kordamisküsimused

1. Mõiste ´kirjandus´ tähenduse ajalooline muutumine Mõiste tänapäevases kasutamises 2 saj vana. Enne 1800 oli kirjandus kirjutised, kirja pandud teadmised. Al 18. saj kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon. Kirjanduse määratlemine erineb kultuuriti, nt lääne kultuur vs mittelääne kultuurid. 2. Kirjanduse kui mõiste määratlemise 4 põhisuunda a) poeetiline keel – kirjandus kui keele funktsioon; muudab igapäevast keelekasutust, fookus keelel; b) väljamõeldis/fiktsioon; c) esteetilise väärtusega objekt – kirjandusteos kannab esteetilist väärtust; d) intertekstuaalne konstruktsioon. Minu jaoks olulisim esteetiline väärtus ja poeetiline keel. 3. Kirjanduse uurimise otstarve Eesmärk täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest, kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Vajaliku teadmised ja kompetentsid: teadmised – kirjanduskaanonist; kirjandusloost ja kultuuritraditsioonist; žanritest ja kirjanduspraktikatest; kirjanduse analüüsimeetodite

Kirjandusteadus



Lisainfo

Eva Lootsaril on väga tähtis koht Eesti eelkoolipedagoogikas.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun