Palkmaja tunni ristsõna (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

13

odt

Rõhtpalkhooned

...........................................................................4 3. Palkseina ehitamine...............................................................................................................................6 4. Raidseotised nurkades ja seinte ühendamine........................................................................................8 5. Avade ehitamine (moodustamine) palkseina........................................................................................10 6. Palkmaja eelised...................................................................................................................................11 7. Kokkuvõte............................................................................................................................................12 8. Kasutatud kirjanud...............................................................................................................................13 SISSEJUHATUS

Hooned

98

pdf

Seinad

Seinad Välisseinad „ Väliseinte ülesanne on: „ sisekeskkonna eraldamine vä väliskeskkonnast, „ tarindite kandmine, „ kaitse ilmastikutegurite vastu, „ tagada hoone energiatõhusus. „ Välisseintele esitatavad nõuded: „ kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, „ arhitektuurne sobivus, vä välisilme pü püsivus, „ soojapidavus, „ õhupidavus, „ niiskustehniline toimivus, „ helipidavus, „ tulepü tulepüsivus, „ majanduslik ökonoomsus 2 1  Välisseinte liigitus „ Materjali järgi: „ Looduskivist (paas, graniit… graniit…), „ Tehiskivist (tellis, vä

Ehitus

67

doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus

Hoonete konstruktsioonid

102

docx

Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid

 Sisekoor 80-180mm  Tellistest välisvooder 85mm  Tuulutusvahe40mm  Min. villast tuuletõkkeplaat 30mm  Min. villast soojustus 150mm  Tellistest kandesein 250mm  Krohv  Tuulutusvahesse ei tohi olla kukkunud mörti Rõhtpalksein  Eluaja seinapalgi soovituslik keskmine diameeter on 25-30cm, abihoonete korral aampiirimäära ei ole. Palkmaju võib teha kas kuivast või märjast palgist.  Palkmaja projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida, et kõik detailid lubaksid puidu ristlõike, s.t. seina kõrguse suunas vajumist 3-5% (s.t. 3-5cm ühe meetri kohta).  Palkmaja palk kuivab ca 2-3 aastat, olenedes palgi läbimõõdust ja ka ilmastikust.  Vajumise põhjustab palkide kokku tõmbumine (mahuline kahanemine) kuivamisel ja puidu kokku surumine.  Seetõttu tuleb mittekandvate sõrestikseinte, uste ja akende kohale jätte piisavalt ruumi

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

232

pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011  EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj

Ehitiste renoveerimine

118

pdf

Hoone osade Eksam

Seinad liigitatakse: materjali järgi: a) looduskivist, b) tehiskivist, c) puidust; struktuuri järgi: a) massiivseinad, b) kergseinad; paigaldatavate detailide suuruse järgi: a) tellisseinad, b)väikeplokkseinad, c) suurplokkseinad, d) paneelseinad; öötamise iseloomu järgi: a) kandvad, b) ennastkandvad, c) mittekandvad, d) rippuvad; asukoha järgi: a) välisseinad, b) siseseinad. Paigaldatava detaili suurus ja kasutatav materjal on tähtsamad tunnused hoonete liigitamisel, nt: tellishoone, palkmaja, suurplokk- või paneelhoone. 17. Massiivtellisseinad - nende eelised ja puudused; seinte ladumisel, kasutatvad erinevad seotised Struktuuri järgi liigitatakse tellisseinad: o massiivseinad o kergseinad Massiivseinad laotakse kogu mahus vaid tellistest. Ladumiseks kasutatakse reeglina silikaattelliseid. Kergseinte pindmised kihid laotakse tellistest ning seotakse omavahel või seina kandva osaga elastsete sidemetega (terasvarrastega), st vardad ei osale seina töös

Eelarvestamine

11

docx

Hoonete kordamisküsimused

1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. Tsiviilhooned ­ elavad, töötavad inimesed Tööstushooned Põllumajandushooned ­ loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. Puithooned Plokkhooned Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus Hoonel ­ 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. Elektrijuhtmetel ­ 10 a. Külmaveetorustikel ­ 50. a 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Põ

Ehitusõpetus

84

pdf

TTK Eksamiküsimused Hoone osad

Kandetarind – raudbetoon-õõnespaneel või monoliitbetoon; 5. Lae viimistlus Põranda soojustamiseks kasutatakse kergbetoone (keramsiitbetooni),vahtplaste, mineraalvillasid, aga ka elektrikütet (Joonis 6). ​Soojustust tuleb kaitsta niiskumise eest. Ka põrandakütte korral on soojustuskiht vajalik, et eralduv soojus ei kanduks konstruktsioonist välja vales suunas. 43. Küttega põrandate põhielemendid. Vesiküte või elektriküte. Pikaajaline ruum (kus üle 4 tunni viibitakse) kasutatakse vesikütet. 44. Monoliitpõrandad. Monoliitpõrandate alla kuuluvad: ● Betoonpõrand ● Tsementpõrand ● Asfaltbetoonpõrand ● Vaikkattega põrand (EPO põrand) Nende kõigi ühiseks omaduseks on see, et nad valatakse kohapeal. Olenevalt hoone otstarbest, tema sisekliimale esitatavatest nõuetest võivad nad olla külmad või soojustatud konstruktsioonina.

Hoone osad

Meedia

Kommentaarid (0)