Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

liivi sõda (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
liivi sõda #1 liivi sõda #2 liivi sõda #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisaj6gi Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Liivi sõda

Venemaa tsaar oli sel ajal Ivan IV ning ta teadis, et ei suudeta Tartu maksu tasuda. *22. jaanuar 1558 ­ rüüsteretk venelaste poolt Ida-Liivimaale (hirmutamiseks) *Aprill 1558 sõja tegelik algus Narva vallutamine. Tol ajal oli jõukas ja ilus. Ordu oleks pidanud Venemaale vastu astuma ja algselt ka seda tegi. Sp nimetatakse sõja algust ka Ordu ja Venemaa vaheliseks sõjaks. *Sekkus Poola, sest ei tahtnud Venemaa suurenemist. Kodusõda ka Tartu piiskopkonna ja ordu vahel enne Liivi sõda. Tartu piiskop palus Poolalt abi ning poola lootis Vana-Liivimaa endale saada. *1558-59 Venemaa rüüstas ja tegi,mis tahtis. Ordu oli aga nõrk ja andis alla. *1559sekkus Taani: huvitatud Saaremaast, ostis ära ja pidi Venemaa vastu seda ka kaitsma. Hertsog Magnus ­ taani kuninga vend. Ta oli salakaval ja petis ning hiljem ka Ivan Julma kaasosaline. *1560a. 2. august- Härgmäe lahing (ordu vs venemaa). Sellega purustati Ordu täielikult! Sellega oli lõppenud Vana Liivima e Ordu aeg

Ajalugu
thumbnail
4
docx

LIIVI SÕDA

1629. sõlmitud Altmargi vaherahu jättis kogu Eesti mandriala Rootsi võimu alla. Sõjad jätkuvad 1645. sõlmitud Brömsebro rahu lõpetas Taani aja Saaremaal. 1654. puhkes sõda Venemaa ja Poola vahel, tungisid Poola alale ka Rootsi väed. Rootsi ja Vene koostöö ei laabunud ning nende vahel tekkinud tüli viis nad omavahelisse sõtta. Rootslaste vastu astusid sõtta ka poolakad, kes üritasid ebaõnnestunult vallutada Pärnut. Asustus pärast Liivi sõda: 1620. aastateks oli rahvaarv kahanenud vähemalt poole võrra. 75% taludest olid maha jäetud või tühjad. Vähem said sõjas kannatada saared ning Kagu-Eesti. Tartus anti peremeheta jäänud majad tasuta uutele omanikele. Astustus Rootsi ajal: Pärast sõja lõppu taastus Eesti rahvaarv kiiresti. Vaenutegevuse lõppemisega hakkas suurenema talurahva arv, seda soodustasid: ennekõike pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust, Eesti alal polnud sõjategevust

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Liivi sõda

Liivi sõda. Läänemere väinades valitses Taani.Rootsi,kellele kuulus ka soome,püüdis laiendada oma mõjuvõimu veelgi ida suunas.Võimsust kogus poola riik,mis XV saj. Oli jõudnud oma piiridega taas Läänemereni.Sõjaliselt tugev oli Poolaga ühendatud Leedu.Diplomaatiline eellugu.1550-ndate algul käskis Tartu raad kontrollida linnamüüri ja seada see valmis võimaliku rünnaku vastu.Rahu siiski esialgu veel püsis.1554.aastal said ordumeistri ja Tartu piiskopi aadlikud ülesande pikendada seda veel 30 aastaks. Delegatsioon oli kohustatud ka mitte järele andma senises kaubanduspoliitikas. Kuid Moskva elas veel 1552. aastal Kaasani khaaniriigi üle saavutatud võidu meeleolus ja taotles selgelt oma kaupmeestele täielikku , kauplemisvabadust. Nõuti samuti, et tasutaks ära Tartu piiskopkonna maks Vene tsaarile -üks mark aastas iga elaniku pealt. Põhjenduseks toodi, et Liivimaa on Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale sinna asuda vaid ju

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Liivi sõda

Tartu oli ka Eestimaa ja Liivimaa enamvähem geograafiline keskpunkt. Rootsi riigi teine ülikool. 17 saj oli samade põhimetetega nagu keskajal Ladina keeles, 4 teaduskonda (arsti, usu, õigus ja filosoofiateaduskonnad) Johann Skytte-oli rootsi kuniga asevalitseja Liivimaal ja tänu temale Ülikool avati. Kui toimus avamine, siis kutsus üles ka talupoja lastel ülikooli astua. Küsimused I 1) Teksti autor- Jaan Kross 2) millest jutt?Tartu maksust, enne Liivi sõda valitsev olukord e sõjaeelne olukord II 1) Millal ülestõus toimus? 1560 sept. 2) Talupoegade meelepaha põhjus: Mõisnikud nõudsid neilt suuri makse ja teotööd, kuigi olid pidevad kodusõjad ja venelased tungisid mööda maad edasi aina rüüstades talupoegade talusid. Mõisnikud aga talupoegadele kaitset ei pakkunud. 3) Mis võis olla Tlna Rae keeldumise põhjus- ei tahtud aadlikega tülli minna ja probleemiga tegeleda

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Liivisõda

VALGA GÜMNAASIUM KERIT POTTER X B klass Liivi sõda Referaat Juhendaja: Jaan Uudelt Valga 2008 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. Liivi sõda 4 1.1 Eellugu 5-6 1.2 Sõjategevus 6 1.3 Sõjalõpp 6 1.4 Põhjused 6-7 1.5 Liivi sõja tulemused 7-8 1.6 Tähtsamad sündmused 8-9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 2 SISSEJUHATUS Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 1558­1583 aset

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Liivi- ja Põhjasõda

Kronoloogia 15581583 Liivi sõda 1560 Liivi Ordu lakkas eksisteerimast 1561 ­ saabusid Eestisse Rootsi väed 1582 ­ sõlmiti Jam Zapioski vaherahu VenePoola vahel 1583 Jesuiitide kolleegiumi ja Gümnaasiumi loomine 1629 Altmarki vaherahu, mille tulemusena läks kogu MandriEesti Rootsi valdusesse 1645 Brömsebro rahu, Taani valdused läksid Rootsile 16561661 RootsiVene sõda 1632 ­ Tartu Ülikooli avamine 1686 ­ Eesti rahvakooli algus 1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 ­ Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 ­ Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud Hertsog Magnus SaareLääne ja Kuramaa piiskop, ja Liivimaa kuningas 1570­1577. Stefan Batory ­ Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu. Johan Skytte oli Rootsi ühiskonna ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner, Tartu Ülikooli kantsler. von Paktul

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Liivi sõda ja Rootsi aeg

(Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus); toimus ulatuslik riigimaade müük ning läänistamine nii kohalikele kui roosi aadlikele; maade äralibisemine riigi käest võttis sellise ulatuse, et keskvalitsuse sissetulekud kuivasid kokku. Järgmisel aastal pärast Kristiina troonist loobumist otsustas rootsi valitsus riigimaade osalist tagasivõttu. Rahvastik ­ rahvas oli kuurnatud sõdadest; enne Liivi sõda oli elanikke umbes 250 000-300 000, 1620.aastateks aga 120 000-140 000; 17.sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid (vene, soome, läti), kes moodustasid Lõuna-Eestis 17% talurahvast; mõningaid tagasilööke rahvaaru pidevale kasvule tingisid Vene-Rootsi sõja sündmused ja 1656-1258 katk, nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695.aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Liivi sõda ja Rootsi aeg

Liivimaa kuningriik: - selle eesotsas oli hertsog Magnus, kes oli Taani kuningaga tülli läinud 1 - keskuseks / "pealinnaks" oli Põltsamaa - pärast Ivan IV usalduse kaotust hertsog Magnus põgenes ja läks Poola teenistusse 5) Vene vägede suurima edu aastateks oli 1570-ndate keskpaik, kui vallutamata olid vaid Tallinn ja Hiiumaa. 6) Liivi sõda oli viimane sõda, kus sõjategevusest võtsid aktiivselt osa ka talupoegade sõjasalgad (N: Ivo Schenkenbergi ja Ohtra Jürgeni salgad). 7) Sõja tulemusena vähenes oluliselt rahva arv (põgenikud, sõjategevuses tapetud, nälga ja katku surnud). 8) 1570-ndate lõpul toimus sõjategevuses pööre- Rootsi ja Poola alustasid edukat alade tagasivallutamist; see viis rahude sõlmimiseni: - 1582- Jam Zapolski rahu Poola ja Vane vahel- Lõuna-Eesti ja enamus

Ajalugu



Lisainfo

10. klass õpikupõhiste kordamisküsimuste vastused, mõisted, ajaloosündmused

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun