Testament ja selle liigid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Testamentide liigid

Referaat Testamentide liigid Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Kuni 31. Detsembrini 1996 kehtinud tsiviilkoodeksi pärimisõiguse sätete kohaselt pidi testament olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus laiendas tunduvalt testamendi koostamise võimalusi. Seadusjärgse pärimise korral päriksid esimeses järjekorras pärandaja lapsed või lapselapsed, teises järjekorras pärandaja vanemad või nende lapsed või lapselapsed ning kolmandas järjekorras pärandaja vanavanemad. Testamendiga võib pärandaja ise määrata, kes on tema pärijateks ja milline on pärijale pärandvarast jääva osa suurus. Kui pärandaja tahab jätta mõnele

Õigus alused

20

docx

Pärimisõigus

Pärimisõigus Vana pärimisseadus (1996) ei andnud selget ja ühest vastust küsimusele, mida peab huvitatud isik tegema siis, kui omanik on surnud, see ei taganud piisavalt pärandvara säilimist, samuti ei olnud piisavalt selgelt reguleeritud pärijate vastutus pärandaja kohustuste suhtes. Uus pärimisseadus jõustus 01.01.2009. Pärimisõiguse küsimused: kas ja kuidas teha testamenti, milliseid korraldusi saab testamendiga teha? mis on abikaasade vastastikune testament? mis on pärimisleping? Kellel on õigus pärand vastu võtta? Kuidas ja millise tähtaja jooksul seda teha? Kes hoolitseb pärandvara säilimise eest kuni pärijad pole selgunud? Kes vastutab pärandaja eluajal võetud kohustuste eest? Pärimisõigus jaguneb: 1) objektiine- õigusnormide kogum, mis korraldab vara üleminekut surnud isikult tema õigusjärglastele ja 2) subjektiivne- pärimisõigus, mis tekib pärandaja surma momendil. Pärijal on õigus

Õigus

1

docx

Referaat testamentide liigid

Referaat Testamentide liigid Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Kuni 31.detsembrini 1996 kehtinud tsiviilkoodeksi pärimisõiguse sätete kohaselt pidi testament olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus laendas tunduvalt testamendi koostamise võimalusi. Seadusjärgse pärimise korral päriksid esimeses järjekorras pärandaja lapsed või lapselapsed, teises järjekorras pärandaja vanemad, nende lapsed või lapselapsed ning kolmandas järjekorras pärandaja vanavanemad. Testamendiga võib pärandaja ise määrata, kes on tema pärijateks ja milline on pärijale pärandavast jääva osa suurus. Kui pärandaja

Perekonna- ja pärimisõigus

52

doc

PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS.

1. Pärimisõiguse üldmõisted olnud määratud, välja arvatud juhtum, mil kogu vara oli testeeritud (pärimislepinguga määratud) mitmele pärijale, osi määramata ja mõni neist ei võtnud pärandit vastu ( PärS § 1. Pärimise mõiste ja liigid 128 lg 1); · testament ja/või pärimisleping tunnistatakse kas tervikuna või teatud osas kehtetuks; Pärimine on seaduse alusel tekkiv õigusjärglus (2002. a

P?rimis?igus

8

doc

Tsiviili vastused

nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. 2.Asjade liigitus: Asjad- materiaalsed kehalised esemed, objektid rakendatakse ka loomade kohta. On kinnisasjad- piiritletud maatükk ühes sellel oleval hoonete, ehitistega, liikumatu vara. Ning vallasasi- liikuv vara. 3.Päraldis. Esemest saadav kasu, asja hindamine, asjaga seotud kulutuste liigid: Nt müüakse kinnisasi, dokumendid siis päraldises. Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. 4

Tsiviilõigus

26

docx

NOTARI TEGEVUS PÄRIMISMENETLUSES

 1. SISSEJUHATUS Antud töös antakse ülevaade notari tegevusest pärimismenetluses läbi järgneva kaasuse. 25.11.2010 suri Leisi vallas, Tamme 1 elanud Malle. Kuna Leisi valla andmetel Mallel abikaasa ja alanejad sugulased puudusid, vanemad olid lahkunud enne pärandaja surma ning ei olnud teada ühegi teise sugulase olemasolust, algatas 29.01.2011 pärimismenetluse Leisi vallavalitsus. Leisi vallavalitsuse esindajal oli olemas ka Malle testament, mille Malle oli ise hooldekodus kirjutanud, kuid see ei vastanud seaduse nõuetele (testamendi tegemise kuupäeva ei olnud testamendil märgitud) ja seega tuli pärimismenetlus läbi viia seaduse järgi. Ametlikes teadaannetes avaldatud teatele (pärimismenetluse algatamise teade ja üleskutsemenetlus) ei reageerinud ükski sugulane ning registritest ei tulenenud samuti ühegi sugulase elusolekut. 10.06

Õigus

3

doc

Pärimisseadus

normide kohaselt. Pärimise aluseks võib olla: * seadus;  * testament; * pärimisleping. Need pärimise alused on oma jõult erinevad. Eelkõige lähtutakse pärimislepingust, kui lepingut ei ole või see ei hõlma kogu pärandit või jääb pärimine pärimislepingu järgi ära muul põhjusel, on pärimise aluseks testamendis väljendatud pärandaja viimne tahe. Juhul kui ka testamenti ei ole või ei saa seda kohaldada, toimub pärimine seaduse järgi. Testament - ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Testament võib olla notariaalne või kodune. · Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari hoiule antud testament. · Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. 2009. aasta 1.jaanuarist muutus pärimisseadus.

Õigusteadus

9

docx

Õiguse alused - eksami kordamisküsimused

atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid, kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all, sõjalaevad) Püsielanikud (kodanikud, kodakondsuseta isikud) Suveräänsus (võime astuda suhetesse teiste riikidega) 2. Võimude lahususe printsiip. Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahushoidmise põhimõte. Et võim ei koonduks ühe inimese/inimesterühma kätte. 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õigusnormi liigid: Üldnorm ­ kehtib kõigile riigi territooriumil olevatele inimestele Erinorm ­ kitsendab või juhendab üldnormi Normatiivsed või mittenormatiivsed õigusaktid.

Õigus alused

Kommentaarid (0)