100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
38 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
asdfghja
Õppematerjali autor
Põllumajandusökonoomika KT2 1. Majanduse üldteooria tees: olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivne kasutamine. 2. Põllumajanduses kujundavad tootmise tasakaalu: müügivõime välisturul (määramatu) ja siseturu ostuvõime (prognoositav). 3. Tootmiskitsendused: harimiskõlblik maa, tööjõuressurss, kapitaliressurss, reformid 4. Ettevõte- plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid ja teenuseid 5
1. Agraarpoliitika alajaotus ja valdkonnad Põllumajanduspoliitika (Tulupoliitika, agraarstruktuuripoliitika) Maamajanduspoliitika (Toiduainetööstuspoliitika, kaubanduspoliitika, interventisoonipoliitika, toidupoliitika, tarbijakaitse) Maaelupoliitika (Asustus, rahvuspoliitika, kultuuripoliitika, julgeolekupoliitika) Regionaalpoliitika (Sektoripoliitika, ettevõtluspoliitika, tööhõivepoliitika, infrastruktuuripollitika, koolituspoliitika, õmberõppepoliitika) 2. Küsimused Eesti Vabariigi põllumajanduse jooksva aasta aktuaalsetest probleemidest. Toetused liiga madalad, hinnad madalad 3. Ettevalmistus plaanide tegemiseks (Kuidas saada üle stressist, kellega arutleda, mis tasemel ettevõtmist planeerida?) Tuleb puhata, tervist parandada, väljamagada, tuleb teha elus mõningaid muudatusi, arutada perega, kaastöötajatega. Ettevõtmist
Põllumajandusökonoomika põhikursuse kordamisküsimused 1. Põllumajanduslikku tootmist piiravad kitsendused ( turu ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Tootmiskitsendustena esinevad: 1)harimiskõlblik maa, 2)tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid. 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas käsitluses Tootlikkus on tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootlikkus laiemalt on kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, tooraine, materjalid, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitajaks. Tootlikkus laiemas mõistes (ehk tootluse ja produktiivsuse) kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada valemiga: Tootlikkus=Väljund/Sisend=
1)Agraarpolitiika alajaotus Agraarpoliitika esimeseks pooluseks on soovid ja taotlused, missugune peaks põllumajandus olema, milliseid funktsioone täitma ja millisel tasemel peaksid elama nende funktsioonide täitjad, s.o põllumajanduse enda ja põllumajanduse sidusalade töötajad. Agraarpoliitika teiseks pooluseks on soovide ja taotluste täitmise abinõud ja vahendid. Siia kuuluvad seadused, õigusnormid, maksu ja krediidipoliitika kuni haridus-, teadus-, nõustamis-, arendus- ja ühistegevuspoliitikani. Põllumajanduspoliitika-sätestab hindu, et põllumajandustootmine oleks võrdne teiste tootmisharudega ühiskonnas, ning ei lase hindadel liiga kõrgeks minna. Lisaks jaguneb : Nõudoliitika ja tulupoliitika, alaliigid,taimekasvatus,loomakasvatus ja alternatiivpõllumajandus. Maamajanduspoliitika-selle kaudu tasakaalustatakse põllumajandustootmist, töötlemist, kaubandust ja tarbimist. Lisaks aidatakse kaasa eri tasandi
Tootlikkusnäitaja SISEND võib olla naturaalses; väärtuselises; ajalises ühikus Kombineerides väljundi kahe mõõtmisviisiga ja sisendi kolme mõõtmisviisiga, on võimalik määratleda kolme tüüpi tootlikkuse näitajaid. 5:Efektiivsusteooria olemus ja käsitlus väärtusteooriates ( Töö ja turuväärtusteoorias) Efektiivsusteooria on õpetus ühiskondliku tootmise kui terviku ja tema alaosade majanduslikust hindamisest. EF selgitab neid tingimusi ja tegureid mis määravad majanduse arengu kiirendamise, so ühiskonna progressi. Lähenemine tootmistegurite osale on muutunud. Tööväärtusteoorias võetakse ühiskondliku tootmise efektiivsuse kujunemise lähtealuseks tööprotsess. Väärtusi lisandav alus on tööjõud. Inimene valmistades toodangut loob uut väärtust. TP huvitab ühiskonda ühelt poolt toodang, selle kogus, kvaliteet ja struktuur ning teiselt poolt tootmises kulunud tööaeg. Tööaega arvestatakse elav tööaeg ja varem tehtud töö.
Maa hulk kindel suurus, üldkulud ehitistele ja masinatele. Seega on põllumehel võimalik otsustada kui palju tööd, väetisi või muid meetmeid ta rakendada tahab. Pikaajaline – piisavalt pikk, et kõigi tegurite hulk võiks muutuda. Põllumees tahab maad osta/rentida juurde, suurendada või vähendada masinaparki ning karja, palgata rohkem või vähem alalisi töötajad. 9. Mida näitab ehk millisele majanduse põhiküsimusele vastab tootmisvõimaluste rada? Iseloomustage tootmisvõimaluste rada (kõverat). Kui toota mingi max kogus, mida saame sisenditelt selle maahulkaga toota ja teha valikuid, kas rohkem leivatooteid või saiatooteid. Ühiskond soovib, et ressursid oleksid kasutatud ära parimal võimalikul moel ehk majanduslikult efektiivselt. 10. Kuidas nimetatakse ühelaadsete ressursside kogumit? Fondiks (kogumi väljendusvorm)
Maa hulk kindel suurus, üldkulud ehitistele ja masinatele. Seega on põllumehel võimalik otsustada kui palju tööd, väetisi või muid meetmeid ta rakendada tahab. Pikaajaline – piisavalt pikk, et kõigi tegurite hulk võiks muutuda. Põllumees tahab maad osta/rentida juurde, suurendada või vähendada masinaparki ning karja, palgata rohkem või vähem alalisi töötajad. 9. Mida näitab ehk millisele majanduse põhiküsimusele vastab tootmisvõimaluste rada? Iseloomustage tootmisvõimaluste rada (kõverat). Kui toota mingi max kogus, mida saame sisenditelt selle maahulkaga toota ja teha valikuid, kas rohkem leivatooteid või saiatooteid. Ühiskond soovib, et ressursid oleksid kasutatud ära parimal võimalikul moel ehk majanduslikult efektiivselt. 10. Kuidas nimetatakse ühelaadsete ressursside kogumit? Fondiks (kogumi väljendusvorm)
Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu siseturu ostuvõime ja välisturu müügivõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime on prognoositav. Tootmiskitsendused: 1)harimiskõlblik maa , 2) tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas tähenduses Tootlikkus kujutab endast majanduskasvu ja konkurentsivõime põhitegurit nii majanduse makro- kui mikrotasandil. Tootlikus = väljund/sisend = toodang / ressursid (kulud) Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem................ Tootlikkus laiemas mõistes kujutab endast süsteemi(sh. ettevõtte)väljundite ja sisendite suhet. Tootlikkuse kitsamas käsitluses vaadeldakse ühe ressursi, s.o. töö efektiivsust 3. Tootlikkuse juhtimise protsess ettevõttes Tootlikkus juhtimine ettevõttes on pidev protsess. 1. tootlikkuse mõõtmine 2.tootlikkuse hindamine ja analüüs, 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid