Mis rolli mängis ülemaailmne majanduskriis maailmamajanduses kahe maailmasõija vahel? Kuna sõjategevus toimus suuremalt jaolt Euroopas ja mitte Ameerikas, siis olid Ameerika kahjud sõja tagajärjel minimaalsed. Tänu sellele said Ameerika Ühendriigid endale maailma juhtiva tööstusriigi positsiooni. Seoses ületootmisega aga puhkes 1929.a. suur ülemaailme majanduskriis . Aastatel 1928-29 elavnes USA-s aktsiatega tehtavad tehingud börsil. 29.okt.1929.a. toimus aga krahh New Yorgi börsil. Väärtpaberite hinnad kukkusid järsult. Kriis haaras kogu ameerika majandust ning levis hiljem kogu üle maailma. Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti, paljud tehased ja vabrikud suleti. Massiliselt vallandati töölisi, alandati kaupade hinda, vähendati tootmist. Algas suur ülemaailmne majanduskriis.
Mis rolli mängis ülemaailmne majanduskriis maailma majanduse kahe maailmasõja vahel? Pärast esimest maailmasõda 1920. aastatel oli USA majanduses õitsev aeg: kasutusele tulid konveierid, toodeti massiliselt kiiresti asju, paljud inimesed hakkasid börsil kauplema jne. USA- st oli saanud maailmamajanduse juhtriik. See aeg kestis kahjuks vaid 1929. aastani kui terves maailmas puhkes suur majanduskriis. 24. novembril 1929 otsustas USA riigivõim suurendada laenuprotsente ning selle pärast hakkasid börsil kauplejad kartma ja püüdsid kiiremas korras oma aktsiad maha müüa. Müüjaid oli korraga palju, mistõttu langesid ka väärtpaberite hinnad. Väärtpaberiturgu tabas kokkuvarisemine ehk krahh, millele järgnes suur majanduskriis. Veel peale selle olid USA majanduskriisi põhjusteks veel ka massiline tarbekaupade ületootmine: elanike palk oli väike ja ei suudetud nii palju kaupa
kiiresti rikastuda, kui aga raha nappis siis laenati see pankadelt. Seoses sellega väärtpaberite hinna muutusid ebanormaalselt kõrgeteks. 24. oktoober 1929. a oli New Yorgi börsil spekuleerijate jaoks must päev (Must Neljapäev), sest järsku soovisid kõik korraga oma aktsiad müüa, kartes raha kaotada. Sellega kaasnes aga aktsia hindade langus ja paljud aktsiatega rikastuda soovijad kaotasid hoopiski väga suuri summasid. Börsi oli tabanud krahh ehk majandus langus. Seejärel halvas majanduskriis tervet USA-d ja peagi ka kogu maailma. Majanduskriisi üks põhjustest oli vale majandamine ehk võeti liialt laene ja pärast ei suudetud tagasi maksta. Paralleele 1929. a krahhiga võib tuua ka tänapäevast, 2009. a alanud kriisiga, üks suuri põhjuseid oli samuti ülejõu käivate laenude võtmine. Laene võeti, et ehitada endale maja, alustada oma äriga või osta hoopiski uus auto. Kuid kahjuks olid laenud liialt suured ja inimesed ei suutnud neid enam tagasi maksta. Tagasi minnes 1929
SUUR ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS Majanduse 1920-ndate aastate teisel poolel oli väga kiiresti arenenud. Inimeste ostujõud oli märgatavalt suurenenud, osteti rohkem ja ka toodeti märgatavalt rohkem. Paraku oli see majandusedu näiline. Tekkis majanduskriis. Ülemaailmne majanduskriis sai alguse börsikrahhist Ameerikas. Mis oli selle põhjustanud? Sel ajal kui majandus oli tõusuteel, toodeti kaupu rohkem, kui inimesed suutsid neid osta. Selleks et neid osta võeti palju laene ja ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks. Samas oli ka jäänud Esimesest maailmasõjast hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme. Kriis haaras kogu Ameerika ja levis üle maailma, sest teiste riikide majandus sõltus palju Ameerika omast. 1929. aastast kuni 1932
dokumentidega ning sellega, et prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi neile peale. 3. Mis on reparatsioon? Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. 4. Mis oli Rahvasteliidu tegevuse eesmärk? Rahvasteliidu eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. 5. Miks teravnes 1930. Aastatel rahvusvaheline olukord? Sest ei oldud rahul riigikorraldusega ja Versialles’ rahulepingu tingimustega, lisaks oli ka majanduskriis 6. Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930. Aastatel võimule diktatuurid? Kuna majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatlikusse korda, siis loodeti et tugevakäeline karm valitsemine ehk diktatuur suudab taastada korra ja muuta elu paremaks. Töövihik 1. Millised eesmärke silmas pidades määrati uued riigipiirid Võitja riikide huve tugevdada ja Saksamaa nõrgestamist. 1.1 Miks hakkas 1930
RAHVASTELIIT Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Ei kujunenud edukaks. BERLIIN-ROOMA TELG 1936. a sügisel sõlmitud SM ja IT sõjalis-poliitiline liit. KOMINTERNI-VASTANE PAKT SM, IT ja JP loodud kokkulepe, mis võitles rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni vastu. SUUR DEPRESSIOON 1929-1933 kestnud Suur ülemaailmne majanduskriis. Kaasnesid nälg, tööpuudus, sotsiaalsed probleemid. MUST NELJAPÄEV 24. oktoober 1929 NY börsi must päev. Paljud soovisid aktsiaid maha müüa ja sellpärast langesid hinnad järsult väga madalale. NEW DEAL/UUS KURSS USA presidendi Roosevelti algatatud majanduskriisist väljumise kava, mis tähendas ulatuslikke majandusreforme. Kontrolliti pangandust, reguleeriti põllumajandust, loodi uusi töökohti, hoolitseti abivajajate eest. 3. DATEERI! I MS - 28. juuni 1914 - 11
Ajaloo kontrolltöö küsimused 1.Milised olid esimese maailmasõja tulemused? Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel AustriaUngari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised AustriaUngari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid SerbiaHorvaatiaSloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi asumaad ja
Ida -ja Kesk-Euroopas tekkisid uued riigid. Näiteks Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome. Venemaa kaotas palju oma maid. Austria-Ungari purunes täielikult. Saksamaalt võeti ära suuri maid. Austria-Ungari aladel moodustati kolm iseseisvat riiki: Austria Vabariik, Ungari Vabariik (hiljem ilma kuningata kuningriik) ning Tšehhoslovakkia vabariik. 5. Miks olid rahvusvahelised suhted 1920. aastail üldiselt rahumeelsed? Sest siis oli veel meeles I maailmasõja šokk. Ei tahetud sama asja uuesti kogeda. Siis oli ka veel Rahvasteliit edukas, kes suutis riikide omavahelisi tülisid ära hoida ja parandada. Need kes tahtsid sõjaliselt konflikte korraldada olid veel liiga nõrgad, nt Saksamaa. Siis oli patsifismiajastus, mis tugines sõdade ja vägivalla vihkamisele ja raskele kaotuste koormale ning ka soovile hoida tulevikus selliseid hirmsaid sündmusi. Sel ajal suutsid poliitikud tüliküsimused lahendada rahumeelsete vahenditega. 6
Kõik kommentaarid