Sõduri kiri vanematele aastal 1916 - Essee Kirjand | Ajalugu

6

pdf

I Maailmasõda

Itaalia liitus Antantiga. 6. Aprill 1917 kuulutas USA sõja Saksamaale. I Maailmasõja lahingud: I Marne lahing | 1914 Saksamaa VS Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iirimaa ühendkuningriik. Lahing nurjas Schlieffeni plaani vallutada Pariis. II Ypres'i lahing | 1915 Saksamaa VS Briti Impeerium(Kanada, India, UK), Prantsusmaa, Belgia. Saksa armee tõi sõtta uue relva - mürkgaas Jüüti merelahing | 1916 Saksamaa VS Suurbritannia Selle aja suurim merelahing. Verdune lahing | 1916 Prantsusmaa VS Saksa Keisririik. Üks kõige pikem, verisem ja metsikum lahing I maailmasõjas. Somme'i lahing | 1916 Saksa Keisririik VS Briti Impeerium ja Prantsusmaa Osavõtjate ja inimkaotuste poolt suurim lahing I maailmasõjas Tähtis, sest selles lahingus kasutati 1. korda tanki (Britid). Caporetto lahing | 1917

Ajalugu

14

docx

I maailmasõda: algus ja lõpp ning suhted

Kuna läänes positsioonisüda, siis koondas Saksamaa vägesid idasse Antandi poole asus sõtta Rumeenia Venemaale tähendas see rindejoone pikenemist Keskriigid purustasid kiiresti Rumeenia armee (sealne nafta võimaldas allvee- ja õhusõda!) Sõjategevus merel 1915.a veebruaris alustas Saksamaa allveesõda Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lustania (süüdistati sõjavarustuse vedamises!) 1916.a mail toimus Jüüti merelahing, milles nii sakslased kui inglased kandsid raskeid kaotusi Suurim merelahing Osales 250 alust Lahingu tegelik võit kuulus aga inglastele, sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda Aprill 1917 sekkus sõtta USA Verdani lahing (veebruar-november 1916) Algas pärast seda, kui Saksamaa oli idas serblased purustanud ja venelased tõrjunud 1916.a veebruaris murdsid läbi prantslaste kaitseliinid

Ajalugu

31

odp

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda 1914-1918 Esimene maailmasõda I Ms oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 kuni 11. novembrini 1918 Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Antant - 1907. aastal sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Keskriigid - Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant ja Keskriigid Sõja põhjused Võimuvõitlus kolooniate pärast Wilhelm II plaan Tehnika areng Imperialism Franz Ferdinandi surm 28. juunil 1914 tapeti Austria troonipärija Franz Ferdinand Serbia terroristide poolt Troonipärija ja tema abikaasa surid See sündmus vallandas I Ms

Ajalugu

3

odt

ajaloo kordamine 12 klass

aprill 1915 Ypres’i lahing – positsioonisõda, Kasutati ka esmakordselt mürkgaasi, millega loodeti tõhusamalt vaenlase kaevikuliinist läbi murda. Tänu sellel võeti pea varsti kasutusele gaasimaskid. 11. Jüüti lahing- merelahing, I maailasõja suurim merelahing. Saksamaa alustas allveesõda, meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutatai sõjatsooniks, saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused ning 7. mail 1915 ka suure Inglise reisilaeva, hukkus 1198 ameeriklast 12. Verduni lahing- 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta. 13. Somme` lahing- toimus 1.juulist 18.novembrini 1916 Somme`i jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal. Kumbki ei saavutanud edu, lahing oli

12. klassi ajalugu

6

doc

Ajalugu, I Maailmasõda

inglaste vastu.  Antanti riigid suutsid veenda Itaaliat nende poolel sõtta astuma. Tekkis uus rinne Itaalia ja Austria-Ungari vahel.  Serbia väed purustati Saksamaa ja Bulgaaria poolt.  Türklased tõrjusid edukalt inglasi Gapolli poolsaarel.  Saksamaa oli purustanud Serbia ning Venemaale antud löökidega luges Saksamaa sõja sama hästi kui lõppenuks.  Saksamaa alustas allveesõda  1916:  Saksa väed ründasid Verduni kindlust, mis kaitses ligipääsu Pariisile. Saksa poolelt oli lahing lüüasaamine. Saksa armee kaotused olid suuremad, kui prantsuse.  Somme’i lahingus olid vastamisi prantsuse, inglise ja saksa väed. Inglased kasutasid esimest korda tanke. Kumbki pool ei saavutanud edu. Lahing oli osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim I MS.  Venemaal õnnestus läbi murda A-U kaitseliin.  1917:

Ajalugu

6

doc

20.sajand ja I Maailmasõda

inglaste vastu.  Antanti riigid suutsid veenda Itaaliat nende poolel sõtta astuma. Tekkis uus rinne Itaalia ja Austria-Ungari vahel.  Serbia väed purustati Saksamaa ja Bulgaaria poolt.  Türklased tõrjusid edukalt inglasi Gapolli poolsaarel.  Saksamaa oli purustanud Serbia ning Venemaale antud löökidega luges Saksamaa sõja sama hästi kui lõppenuks.  Saksamaa alustas allveesõda  1916:  Saksa väed ründasid Verduni kindlust, mis kaitses ligipääsu Pariisile. Saksa poolelt oli lahing lüüasaamine. Saksa armee kaotused olid suuremad, kui prantsuse.  Somme’i lahingus olid vastamisi prantsuse, inglise ja saksa väed. Inglased kasutasid esimest korda tanke. Kumbki pool ei saavutanud edu. Lahing oli osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim I MS.  Venemaal õnnestus läbi murda A-U kaitseliin.  1917:

Ajalugu

24

docx

Esimene maailmasõda ehk rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul

· Saksamaa liitlaseks Bulgaaria( kes purustas serblaste väed) ja Türgi (kes tõrjus inglaste dessandi Gallipolis) · Kuna läänes posistsioonisõda, siis koondas Saksamaa vägesid idasse (operatsioon Venemaa vastu). Vene väejuhatusel õnnestus septembri lõpuks rinne Riia-Daugapilsi-joonel stabiliseerida. Nikolai II koos Brussiloviga · Idarindel üritas Venemaa vasturünnakut, kui uueks rindejuhatajaks sai kindral Brussilov · 1916.a juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi, kuid rünnak peagi pidurdus, sest reservid otsas Vene poolel. · Antandi poolel astus sõtta Rumeenia. · Venemaale tähendas see rindejoone pikenemist · Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee.(sealne nafta võimaldas allvee-ja õhusõda.) Sõjategevus merel · 1915. A Veebr alustas Saksamaa allveesõda. · Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lusitania(süüdistati

Ajalugu

6

doc

Ajaloo kontrolltöö

Venemaad Riik, mis oli Kolmikliidu nõrgim lüli. 1911 liitis endaga Itaalia Liibüa 7.Paiguta ajalisse järjekorda, alustades varasemast.(3p) ....1....Vene-Jaapani sõda ....2...Mürkgaaside esmane kasutamine sõjategevuses ....4...I maailmasõja lõpp ....5...Eesti Vabariigi väljakuulutamine ....3...USA sõttaastumine 8.Kirjutage õige nimi.(7p) Vene Ajutise Valitsuse juht, kukutati oktoobripöördega- Kerenski "Pühamees", omas suurt mõju Vene tsaariperele, tapeti 1916.a. lõpul - Rasputin USA president osales Pariisi rahukonverentsil- Wilson Saksa vägede juht Idarindel, sai hiljem Saksamaa presidendiks - Hindenburg Eesti Ajutise Valitsuse peaminister, Päästekomitee juht, hilisem president Päts Prantsuse peaminister, osales Pariisi rahukonverentsil - Clemenceau Austria-Ungari troonipärija, tapeti 28.06.1914 Franz -Ferdinand 10.Seletage mõisted (4p)

Ajalugu