Nõmme ajalugu (0)

Sarnased õppematerjalid

19

docx

Tallinn turistidele

tänav, Kuristiku tänav, Johann Köleri tänav, Lahe tänav, Lepa põik, Lepa tänav, Liivaoja tänav, Maarjaheina tänav, Maarjamäe tänav, Mäekalda tänav, Nafta tänav, Narva maantee, Oru tänav, Petrooleumi tänav, Pirita tee, Jaan Poska tänav, Roheline aas, Tormi tänav, Vesivärava tänav, Jüri Vilmsi tänav, August Weizenbergi tänav, Ferdinand Johann Wiedemanni Foto 2 Kadrioru loss tänav. 4.2 AJALUGU 1725. aastal valminud Kadrioru loss. 1714. aastal omandas tsaar Peeter I Drentelni aadlisuguvõsalt suvemõisa koos väikese pargiga. 1718. aasta suvel rajati maa-alale, mis jäi Lasnamäe järsu paekalda ja mere vahele, lossi- ja pargiansambel, mida tsaari abikaasa auks Jekaterinenthaliks ehk Catherinenthaliks, eestipäraselt aga Kadrioruks kutsuma hakati. Lossi ja pargi arhitektiks oli itaallane Niccolo Michetti. 1720. aasta juunist sai

Eestimaa tundmine

85

rtf

Eesti kultuurilugu

). Lisaks hakkas arenema metsatööstus. Selline majanduse areng mõjutas oluliselt asustuse arengut. Iseseisvuse algul vanade linnade kasv esialgu aeglustus, sest tööstus vajas ulatuslikke ümberkorraldusi. 23 väikelinnale anti aleviõigused, need linnad kujunesid ümberkaudsete põllumajanduspiirkondade teeninduskeskusteks. 30-ndatel aastatel pärast ülemaailmse majanduskriisi lõppu hakkasid linnad jälle kasvama. Kiiresti arenes Tallinn ja tema lähiümbrus. Eesti iseseisvusperioodil oli Nõmme omaette linn ning tema kasv oli eriti kiire. Iseseisvusperioodi lõpuks tõusis Nõmme aedlinn rahvaarvult viiendaks linnaks Eestis, jõudes peaaegu kandadele vanadele tööstuslinnadele Narvale ja Pärnule. 1938. aastal anti suurematele alevitele omavalitsusõigused ja nimetati samuti linnadeks. Seega kasvas ametlike linnade arv peaaegu kolm korda - 12-lt 35-ni. Ümbernimetatud alevid siiski tõelised linnad veel ei olnud. Teine oluline tegur, mis asustuse arengut mõjutas oli maareform

Kultuurilugu

32

doc

Tallinna ajalugu

TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu puutumatult. Võib �

Ajalugu

59

doc

Kordamine eesti keele eksamiks

Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt). Nt · territooriumi haldusüksused: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Salzburgi liidumaa, Saarimaa, Krasnojarski krai, Põlva maakond ehk Põlvamaa, Emmaste vald; · linnad, külad: Pariis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Velikije Luki, Punase Lageda, Väike-Maarja, Kilingi- Nõmme, Õngu küla; · väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, Raekoja plats, Kolme Pärna tänav, Taevase Rahu väljak (Pekingis), Ehitajate tee, Vabaduse puiestee, Vaikne kallas, Pikk jalg, Vana turg, Tiigiveski park, Tõnismäe haljak, Taani Kuninga aed, Pärnamäe kalmistu; · maastikuesemed (ka loodusvormid): Emajõgi, Peipsi järv, Jäämeri ehk Põhja-Jäämeri, Kura kurk, Krimmi poolsaar ehk Krimm, Prints Edwardi saar, Hea Lootuse

Eesti keel

37

odt

Esiajalugu

Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr

Ajalugu

20

doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Ent Euroopa mõõtkavas on see liiga väike rühmitus. Ida-Euroopaga seob meid loodus ja Venemaa huvid, kuid eristab kultuur, pealegi ei taha me kuuluda Ida-Euroopasse. Kesk-Euroopasse, Saksamaa mõjusfääri kuulusime me keskajal ja lühikest aega XX sajandilgi, Saksa okupatsioonide ajal. Praegu on Saksamaa huvi meie vastu nõrk ja teise vähegi arvestatava Kesk-Euroopa riigi - Poola - huvi õieti olematu. Kui aga haarata mõttega kogu Euroopa ruum ja ajalugu, siis muutub Eesti koht selles üsnagi selgeks. Me asume Vahe-Euroopas, vaheruumis läänekristliku "tõelise" Euroopa ja idakristliku "mitte päris" Euroopa vahel. See ruum on siirdeala isegi looduslikult: üleminek mägede ja madalike mosaiigilt üksluistele tasandikuavarustele, mereliselt kliimalt mandrilisele. Vahe-Euroopa on saanud kultuurimõjusid nii läänest kui idast (kagust) ja mõlemad on Vahe-Euroopa rahvaste kultuuris silmapaistvad. Vahepealne on meie

Ühiskonnageograafia

147

docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

 „Lenderi maja“ tüüpi 20 sajandi alguse tööliselamu;  Terviklikult planeeritud töölisasumi barakkelamu;  • Suurte korteritega esinduspuumaja, varane periood (historitsism);  • Suurte korteritega esinduspuumaja, hilisem periood (juugend, ka 1920. aastad);  • 1920.-30. aastate väikeelamu;  • „Tallinna maja“ tüüpi 1920-30 a. kivitrepikojaga korterelamu;  „Tallinna maja“ krohvitud variant;  Nõmme eramu või korterelamu, varasem periood, ehitatud suvilaks;  Nõmme eramu või korterelamu uuem periood;  Nõmme krohvitud funktsionalistlik korterelamu;  Nõukogudeaegne puitelamu. 9 Nagu näha, on juba Tallinnas väga mitmeid arhitektuurilt erinevaid puitkorterelamute tüüpe. Lisanduvad erinevused ehituskonstruktsioonide ja piirdetarindite osas. Lisaks Tallinnale on erinevaid puitkorterelamute tüüpe ka teistes linnades

Ehitusfüüsika

Kommentaarid (0)