Ühiskonna erinevad tüübid (0)

5 VÄGA HEA

ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Lõik failist

Iseloomusta põhjalikult nüüdisühiskonda. Seda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus , tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine.

iseloomusta põhjalikult tööstus- ehk industriaalühiskonda. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine, töö oli korraldatud konveieritel. Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne , omanik pidas ranget arvestust ning jälgis, et tööline kasutaks aega otstarbekalt. Ratsionaalsus sai märksõnaks, mis iseloomustas tööstusühiskonda üldisemaltki. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tänu konveieritöö ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule, asisemaks muutusid võimusuhted ning argielu. Bürokraatia tugevnes , tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle. Tööstusühisk. muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust.

iseloomusta põhjalikult postindustriaalühiskonda. ehk tööstusjärgne ühiskond. Suurim nihe puudutas tootmistegevust . Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. See ühiskond vajab haritud spetsialiste. Juhtimine on tsentaliseeritum ja paremini kooskõlastatud, inimeste elustiili muutus, masstootmine ja massikultuur (raadio, telekas jne)

iseloomusta põhjalikult infoühiskonda. oluline suutlikkus kiirelt hankida ja töödelda infot, teave pole mõjukas ainult majanduskonkurentsis vaid ka argielus. Teabe edastamise võimalused avardusid tänu satelliit-ja kaabeltelevisioonile, mobiilile ja internetile. WWW, teateid saab edastada sekunditega. Info kättesaadavus on massiline ja kerge.

iseloomusta põhjalikult teadmusühiskonda. Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine muutusid olulisteks , leiti, et paljud poliitilised ja majanduslikud otsused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele. Infot kasutatakse majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult.Teadmusühiskond muudab töö iseloomu. Töökorraldus on vabam ja paindlikum, oluline on loovus ja osata töötada meeskonnas, rakendada oma teadmisi. Töötaja puhul eelistatakse laiapõhjalist ettevalmistust ja põhioskusi.

mõisted: konveier, bürokraatia, keskklass , ühishüve. Konveier – transpordimasin lasti teisaldamiseks pideva vooluna. Bürokraatia – ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus. Keskklass – kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed.(ametnikud, haridus , tervishoid ) Ühishüve – kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta.

heaoluriigi olemus ja ülesanded. Riik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi, sekkub majandusse ja tulude jaotamisse, korraldab haridust, tervishoidu ja perepoliitikat, täidab ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust, pakub ühishüvesid, ressursside ülekandmine ja pool avalikest kuludest läheb sotssfääri vajadusteks .

majanduse ja demokraatia seotus 1950.-1960.aastatel, suhtumise muutus 1980.-1990.aastatel. 1. idealiseeriti lääne ühiskonda, demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks peeti maj progressi , seepärast andsid lääneriigid arengumaadele ulatuslikku majandusabi. Arvati, et vaeses ühiskonnas pole demokraatia võimalik, majanduslikus jõukuses nähti justkui võluvitsa, mis lahendab kõik ühisk.probleemid. Sagenes korruptsioon , arengumaade võlg kasvas suureks, ei kujunenud keskklassi ega laienendu kodanikuõigused ja- vabadused . 2. Loobuti lääne ühiskonna matkimisest ja keskenduti reformidele. Jõuti järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majandusareng . Majanduse ja demokr .suhe pole tänapäeval ühene. Kuigi maj. mõjutab poliitikat, on ühiskonna arengus olulised teised fakorid, nagu demokr. väärtused ( tolerantsus , usaldus).

iseloomusta siirdeühiskonda (mõiste ja ohud). See periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega , üleminekuperiood. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia näib mõnigi kord liiga aeglane ja ebamäärane. Võivad populaarseks muutuda autoritaarse valitsemise ja nn kindla käe loosungid. Üleminek toob reeglina kaasa ka majanduskriisi.

demokraatia tunnused. Kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, võimude lahusus , kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite( keskpank ) poliitiline sõltumatus, vaba kodanikuühiskond ja ajakirjandus , vähemuste õigustega arvestamine , tsiviilkontroll relvajõudude üle.

polüarhia ja selle tunnused. Kõrgeltarenenud ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondadele jne. Vastandub monarhiale. Tunnused on alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat.

seleta mõiste jätkusuutlik areng. Arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.

IMF, Maailmapank ja „kulutused sotsiaalpoliitikale pole koorem , vaid investeering " - põhjenda, miks on riigile kasulik ,kui ta kannab oma elanike eest hoolt. IMF – eesmärk vähendada ülemaailmsesse majandusolukorra ebakindlust, tagada rahvusvahelisel tasemel rahandussüsteemi stabiilsus ja toetada majanduse arengut maailmas, loodi 1944.a Maailmapank – arengu-või üleminekumajandusega riikide maj.arengute jälgimine ja nende järeleaitamine laenude, nõustamise, tehtnilist abi ning kogemuste jagamise toel. Riigile on see kasulik seepärast, et siis jäävad inimesed Eestisse, on oma riigiga rahul, maksavad ilusasti makse ning neil on siin hea ja turvaline elada.

Kirjelda, millised probleemid kaasnevad rahvastikutaaste küsimusega Õ lk 26 – 28 Rahvastik vananeb ja väheneb. Paljud riigid on sunnitud vastu võtma võõrtööjõudu.

sektorid Õ lk 29 - 30 Esimene ehk avalik sektor (riigi-ja omavalitsusasutused Tallinna Ülikool), teine ehk erasektor (eraettevõtted AS Regio, OÜ), kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid SA,MTÜ).

iseloomusta põhjalikult avalikku sektorit Õ lk 31 - 33 Tuumaks on riik. Iseseisev kohus, seadusandlik ja täidesaatev võim on eraldiseisvad. Kohus ja keskpank peaksid olema sõltumatud neist mõlemast. Järelvalveinstitutsioonid. Avalik haldus – riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus täitmaks poliitikas püstitatud eesmärke. Seadusandlik võim – seaduste kehtestamine, täidesaatev võim – riigi igapäevane juhtimine. Avalik-õiguslikud asutused – ei allu otseselt riigile, samas riik kontrollib ja rahastab(kultuur, haridus, tervishoid). Seega koosneb avalik sektor riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Looonu Õppematerjali autor

nüüdisühiskond, teadmusühiskond, infoühiskond, siirdeühiskond jne.

nüüdisühiskond teadmusühiskond infoühiskond siirdeühiskond ühiskond bürokraatia keskklass ühishüve

Sarnased õppematerjalid

doc

Nüüdisühiskond (Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned)

Kontrolltöö. Nüüdisühiskond (Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned) Iseloomusta põhjalikult nüüdisühiskonda Õ lk 5 - 12 Tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. · Majanduses- tööstuslik kaubatootmine, kapitalism, teenindusühiskond · Demokraatia- rahva osalemine ühiskonna valitsemises, inimõiguste tunnustamine · Mõttemaailm- vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · Globaliseerumine- "kitsenev ja paisuv" maailm, suurkorporatsioonid, infotehnoloogia iseloomusta põhjalikult tööstus- ehk industriaalühiskonda Õ lk 5 - 12 Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. · Majanduses tõusis esikohale tööstuslik tootmine. Töö konveieritel. Pikad tööpäevad (12-14 tundi=

Ühiskond

docx

N��dis�hiskonna kujunemine ja tunnusjooned - REFERAAT

Sissejuhatus Nüüdisühiskond vormus 19. sajandil, mil kujunesid välja ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsevsektor ja kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda Tööstusühiskonna põhijooned

Ühiskonnaõpetus

docx

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

Tallinn 2015 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Tööstusühiksonnast teadusühiskonda.................................................................4 1.1Tööstusühiskonna põhijooned.........................................................................4 1.2 Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast............................5 1.3Teadmusühiskonna kujunemine......................................................................6 2.Heaoluriik............................................................................................................ 8 2.1 Heaoluriigi kujunemine.................................................................................. 8 2.2 Heaoluriigi olemus ja ülesanded.....................................................

Ühiskond

doc

Ühiskonnaõpetuse eksam I osa

Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi.

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks

liikumine Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele, seda iseloomustavad vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis. Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi.

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskond

Ühiskond. Avalik ja erasektor 2.1-2.2 5 Ühiskond on inimeste kooselu korrastatud viis 6 Sektorid: o Avaliksektor riigi ja omavalitsus asutused(linnad + vallad) ; tegeleb kõigi jaoks oluliste elusfääridega, on avatud kõigi jaoks o Erasektor tegeleb majandusega riik ei sekku majandusellu , loob tingimused ja keskkonna o Kodaniku ühiskond kodanike ühendused; muudab ühiskonna täiuslikumaks, tagab parema elukvaliteedi Oktoober on viinakuu hakkab mõisa juures viinaköökides viina põletamine 7 Pluralism o Selline ühiskond kus on lubatud erinevad parteid, arvamused , seisukohad. Ilmub palju ajalehti, erinevad meedia allikad. Tsensuuri ei ole o Paljusus, mitmekesisus ühiskond kus on lubatud erinevad

Ajalugu

doc

Nüüdisühiskonna mõisted

Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks. Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Vajab haritud spetsialiste. Ühiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud. Kujunes keskklass. Arenes masstootmine ja massikultuur ning massimeedia.

Ühiskonnaõpetus

docx

Ühiskonna õpetus : täielik konspekt 10-12 klass

kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 põhjust mis muutsid ühiskonna sotsiaalset jaotust- (LK 6) - tööstuspööre ja kapitalism Vastus-tööhõive majanduse põhivaldkondades-põllumajanduse osakaal langes,tööstusliku kaubatootmise ja teeninduse osakaal tõusid linna- ja maarahvastiku suhtarv-linnainimeste arv kasvas ja maainimeste arv langes leibkonnamudelid-suured pered asendusid väikeperedega 2) võimalikuks suure hulga tootmine,masstootmine,elatustasemetõus kasvas tertsiaar ehk teenindussektori osatähtsus

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid