saj eKr püramiidide ehitamine (tuntuimad 3 Giza püramiidi) Keskmine riik - 20.-17. saj eKr Kaubanduse areng (Egiptus hakkas Vahemere kaubanduses suuremat rolli mängima), avatus (toimis kaubandus, arenes suhtlus Mesopotaamiaga), kindlustati lõunapiir. Uus riik - 16.-11. saj eKr Sõjakaim etapp, suurimate piiride aeg (armee loomine ja vallutuskäigud) Mesopotaamia Mesopotaamia e Kahe jõe vaheline ala. Südameks jõed Eufrat ja Tigris. Sellest tingituna sai alguse sealne tsivilisatsioon. 3000-2500 eKr Mesopotaamia lõunaosas asus rahvas- sumerid. Rajasid tsivilisatsiooni, õppisid sulatama vaske, võtsid kasutusele ratta, veovankri. Linnriigid ( Uruk, Ur,Kis) Linn koos maa-ala, külad. Linna keskel astmeline tempel- tsikuraat( pühendatud linna kaitsejumalale) Riiki valitsesid kuningas (sõjavägi, jumalaasemik) ja preestrid (kohustused jumalate vastu, templimajapidamine). Sumeri linnadest põhja pool asus Babülon. 1700 eKr Hammurapi vallutas kõik Mesopotaamia
AJALUGU KORDAMINE. KAUGED TSIVILISATSIOONID (§1-9) I. INDIA Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid, rajati ulatuslikke niisutuskanaleid
Igal juhul annavad megaliitilised ehitised tunnistust kogukonna heast sisemisest korraldatusest ja selle liikmete tõhusast koostööst. Vastasel korral olnuks nii suurte ehitiste rajamine võimatu. Metallide kasutuselevõtt ja tsivilisatsiooni sünd U. 5000 a eKr õpiti Lähis-Idas töötlema vaske. U. 3500 a eKr sai samas alguse künnipõppundus. Kujunes piltkiri. U. 3000 a ekr kerkisid Mesopotaamias ja Egiptuses esile esimesed tsivilisatsioonid. III aastatuhande algul oli vase ja tina segust pronksist saanud Lähis-Idas ja idapoolsetes vahemeremaades peamine relvade ning tööriistada valmistamise materjal. Maailmas oli alanud pronksiaeg. Kuigi esimesed andmed vasetöötlemisest pärinevad varasemast ajast, sai ulatuslikum metallikasutus tööriistade ja relvade valmistamisel Ees-Aasias alguse IV aastatuhande lõpupoolel. Valdavaks muutus see siis, kui õpiti töötlema vase ja tina sulamit pronksi mis
- Esiaeg ehk muinasaeg kuni kirjalike tekstide ilmumiseni. - Ajalooline aeg muinasaja lõpust alates kuni... on omakorda jagunenud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. * Vanaaeg algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg. ~8.sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr vanaaja lõpp Euroopas 2. Tsivilisatsioonid Mõiste hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. (Tuletatud ladina keelsest sõnast civilis kodanikesse puutuv; üldkasulik.) Tunnused: viljelusmajandus, ühiskondlik tööjaotus, kihistunud ühiskond, riiklus, kirja kasutamine. Esimesed tsivilisatsioonid: Mesopotaamia umbes 3000 eKr Egiptus umbes 2500 eKr Ameerika tsivilisatsioonid: Peruu, Kesk-Ameerika umbes 1600 eKr 3. Egiptus Looduslikud olud: Korrapärased üleujutused 3 aastaaega
Kontrolltöö kordamisküsimused Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid 1. Esiaeg, ajalooline aeg, vanaaeg, antiikaeg. Esiaeg kestis miljoneid aastaid ja mille jooksul kujunes välja inimene. Ajalooline aeg algas kirja tekkega ligi 5000 aastat tagasi. Vanaaeg algas Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsiooni tekkega. Vanaaja lõppu loetakse aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg (8 saj. eKr 5 saj. pKr) 2
- Seadustekogud ja pühakirjad. - Riikide või inimeste vahelised lepingud. - Eeposed, kroonikad ja kirjad jm. Etnoloogia e rahvateadus uurib rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri (rõivaid, esemeid jm). Etnoloogid on oma uurimistöös pööranud palju tähelepanu loodusrahvastele ning vähearenenud ühiskondadele, et sealt eeskujusid Antropogenees ja tsivilisatsioonide kujunemine Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 2 otsides rekonstrueerida varaste ühiskondade elukorraldust. Antropogenees ja tsivilisatsioonide kujunemine Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 3 1.3. Muinasaeg ja selle periodiseerimine: Muinasaeg e esiaeg on ajaloo vanim ajajärk; ajavahemik inimese tekkimisest kuni kirja ja riikide tekkimiseni
Ida-Frangi riik: Saksamaa, Lõuna-Frangi riik: Itaalias, Ida-Frangi riik säilus tervikuna. Läänes ununes kirjandus.Ida-Frangi riigi pealinn oli Konstantinoopol.Ristiusu kirik hakkas lähenema juba 4. saj. Ida-Roomas oli õigeusk e. Kreeka katoliku usk.Läänes oli katoliku usk e. Rooma katoliku usk.Ida-Rooma keisririigis oli kreeka keel.Lääne-Roomas ladina keel.Lääne kirik jäi püsima kogu Lääne-, Kesk- ja Põhja-Euroopas.7.saj. Araabias-islami tsivilisatsioon.Lääne-Euroopa jäi kultuuriliselt alla nii Bütsantsile, kui ka Araabia maailmale. Euroopa kõige arenenum riik oli Hispaania. 13. sajandiks olid Euroopas tsivilisatsioonide vahelised piirid välja kujunenud.Põhjamaad,Baltimaad -Lääne tsivilisatsioon.Poola,Slovakkia,Ungari,osa Rumeeniast,Horvaatia.Ristisõdade ajal 11.-13.saj. Laienes Lääne tsivlisatsioon ajutiselt tänapäeva Türgi alale, Süüriasse, Liibanoni jne... Lääne tsivilisatsioon kadus sealt 13. sajandi algul ja
Rooma tsivilisatsioon Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus: asutatud 753 ekr- 476 pkr. Asutamine legendaarne e legendi järgi. Rooma riigi lõpp on kokkuleppeline. 753 asutaja Romulus, asutas kõigepealt linna. Väike võimalus, et romulus on päriselt eksisteerinud. Rooma riigi viimane keiser Romulus Augustulus. 1. periood: 753 ekr- 509 ekr. Kuningate ajajärk. 2. periood: vabariigi ajajärk 509 ekr- 30 ekr 3
Kõik kommentaarid