Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam tehtud. Õigusriigi põhimõte: ka riigivõimu kandjad on oma tegevuses seotud seadusega ning kohustatud tagama üksikisikute õigused ja vabadused. Õigusriigi põhimõtte elemendid: · põhiõiguste tagamine · võimude lahusus ja tasakaalustatus, kohtute sõltumatus · seaduseandja enda, valitsuse ja kohtu seotus PS ja seadustega · halduse seaduslikkus · õiguskindlus
RIIGÕIGUS 07.01.2011 Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegevus kaasa toob. Hõljuvas olekus muudatus: eelnõud ei menetletud kiireloomulisena, RK ei kujunenud üks-meelt vastu võtmiseks, see otsustati muuta kahe järjestikuse RK koosseisu poolt, vastu-võtmine sõltub RK 12 koosseisu otsusest. Õigus algatada PS muutmist on RK 1/5 koosseisul ehk 21 liiget ja VP. Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus. Eesti omavalitsuses, vallas on täidesaatvaks võimuks vallavalitsus Seadusandlik võim on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Põhiõiguste olemasolu oluliseks põhjuseks on üksikisiku autonoomia tagamine. ,,Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arvestad
Õiguse entsüklopeedia eksam 10.06.2011 1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel
1. Avaliku halduse mõiste Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. 2. Avaliku halduse erinevad määratlused. · Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt kohalik omavalitsus. · Haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, st riigi tegevus, mille esemeks on haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus,
Tsiviil- ja väärteo asjade puhul samuti üks kohtunik. Kriminaalasjade lahendamisel 3 isikut (2 rahvakohtuniku + 1 kohtunik) Riigilõiv suurus sõltub nõudest. Pärast halduskohust APELLATSIOONKAEBUS Appellant - Riigilõiv (samas suuruses, mis I astmes) II aste Ringkonnakohtud Tallinn ja Tartu Koosneb kolleegiumidest 3tk Igat kaasust lahendab 3 kohtuniku. o Tsiviil - o Kriminaal - o Haldus Pärast Ringkonnakohut KASSATSIOONKAEBUS isikut kutsutakse kassaatoriks III aste Riigikohus Tartus 19 Riigikohtu kohtuniku 9 aastat kohtuniku ametiaeg. Koosneb 4 kolleegiumist o Tsiviil o Kriminaal o Haldus o Põhiseaduslikkuse järelvalve o Pöördumisel tuleb maksta kassatsioonikautsjon (riigilõiv) makstakse riigi
Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused: õigus abile puuduse korral, õigus tevise kaitsele, haridusele, eluasemele jm. Solidaarsusõigused: õigus rahule, õigus arengule, keskkonnaalased õigused Sisu järgi võib põhiõigusi liigitada: Vabadusõigused Võrdsusõigused Õigused riigi positiivsele tegevusele: - Kaitseõigused - Sotsiaalsed põhiõigused 3) Haldusõigus: Avalik haldus kui haldusõiguse reguleerimise ese. Avalik haldus on riigi haldus laiemas mõttes. Organisatsioonilises mõttes see on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduskandjate, haldusorganite jm haldusinstitutsioonide kogumist; materiaalses mõttes see on haldustegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja mille esemeks on haldusülesannete täitmine;
Avaliku halduse mõiste Reguleerib suhteid isiku ja avaliku võimu vahel. Õigusharu määravad ära spetsiaalsed suhted, mida õigus reguleerib. Avalik haldus reguleerib suhteid, mis tekivad avalik halduslikus sfääris. Avalik haldus moodustab haldusõiguse reguleerimiseseme. Haldama mõjutama, täide viima, teostama, korraldama. Haldus selle tegevuse sisu. Haldus on omane kõigis eluvaldkondades, ka erasfääris ei saa halduseta läbi. Haldus pole eraõiguslikes suhetes nende eesmärgiks vaid vahendiks. Erahaldus eraõiguslikus sfääris (näiteks firmades) teostavad haldust raamatupidajad, personalijuht, finantsosakonna töötajad. Era- ja avaliku halduse eristamine avalik haldus sihitud avalikele huvidele, puudub kasu saamise eesmärk, omane säästlikkus ja efektiivsus. Eristub selgepiiriliselt erahaldusest oma vahendite kvaliteedi poolest: võib õigusi ja kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja neid
Probleem :ebaselge, kuidas kvalifitseerida norme, mis määratlevad üldse avaliku võimu kandja ja mis on avalik võim üldse. Igal teoorial on oma probleemid, ideaalset lahendust ei ole. Subordinatsiooniteooria ja modifitseeritud subjektiteooria kombinatsioon. Artur- Tõeleid Kliimann ,, õiguskord" lk 142 jj Ilmar Tammelo ,,Varased tööd" (1939 1943) lk 101 jj 3. AVALIK- JA ERAÕIGUSLIKUD DISTSIPLIINID a. Avalik õiguslikud - Riigiõigus - Haldusõigus - (rahvusvaheline õigus puudutab teist õigusmaailma) - Euroopa Liidu õigus - Karistusõigus - Protsessiõigus b. Eraõiguslikud - tsiviilõigus võlaõigus asjaõigus perekonnaõigus pärimisõigus - äriõigus (äriühingute ja tehingute) 3
Kõik kommentaarid