Loeng g 5. Nõudlus jja pakkumine p Sissejuhatus Monopson
T Turgude d struktuurid t kt id
Täieliku konkurentsi turg Monopoolne turg
Monopoolne konkurents
Oligopol
2 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Täieliku konkurentsi turg (TKT) Eeldame 1. Turg on organiseerimata ja turu kujundavad müüjate ja ostjate grupid. 2. Iga g ostja j teab, et turul on hulgaliselt g müüjaid, j kelle vahel tal on võimalik valikut teha 3. Iga müüja on teadlik, et analoogset toodangut pakuvad paljud müüjad. 4 Ühe 4. Üh müüja üüj või õi ostja tj roll ll on null. ll Hinna Hi ja j koguste k t kujunemisel k j i l osalevad l d kõik. kõik Täieliku konkurentsiga turgusid j iseloomustab kaks näitajat:
1. Kaupade pakkumine turul on pidev.
2. Müüjaid ja ostjaid on turul nii palju, Näit. nisuturg või jäätiseturg, kus on j ega et üksik ostja g müüja j ei suuda tuhanded müüjaid ning miljoneid tarbijaid . turuhindu mõjutada. Seega üksiku turuosalise käitumine hinda ei mõjuta ning kujunenud hindu vaadeldakse kui etteantut.
3 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Oligopol
Puhta oligopoli puhul: ·turul on mõned tugevad firmad · firmadel õnnestub hindu suures osas kontrollida ·firmadel õnnestub nõrgemaid konkurente turult välja tõrjuda või vähemalt üritavad seda teha ·pole hinnasõjad välistatud välistatud, kuigi selleni läheb konkurentsivõitlus suhteliselt harva.
Eestis oleks sellisteks firmadeks näiteks alkoholitootjad, õlletootjad, ka piimakombinaadid.
4 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Monopoolne konkurents · turul on palju müüjaid, kuid nad pakuvad vägagi erinevaid kaupu · kuna kaupade pakkumine täielikult ei kattu, on neil kõigil g võimalik mingil g määral ise hindu kehtestada
Näide Lennufirmad , kes on küll Arvuti A ti ttarkvara k tturg . E E- analoogse teenusega turul õppe jm. tarkvara palju. kuid teenindavad eri liine ning i seetõttu tõtt omavahel h l eii konkureeri
5 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz M Monopol l Turg kaupadele ja teenustele, kus on ainult üks müüja, kes siis määrab kauba või teenuse hinna hinna. Loomulikud monopolid, kelle tegevust püütakse siis riigi tasandil reguleerida: näit. Eesti Energia, Tallinna Vesi, Tallinna Soojus , Microsoft, ...
6 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Monopson Täielik konkurents eeldab ühelt poolt paljude müüjate olemasolu, teiselt poolt peab nende müüjate vastas seisma ka suur ostjate vägi. Paraku on mõnikord ka üksik ostja võimeline hinda mõjutama.
Situatsioon,, kus turul on küll p palju j müüjaid, j , kuid suhteliselt vähe ostjaid. j Monopson võib kasutada oma turuvõimu hinna taseme allasurumiseks. Selline olukord võib põhjustada olemasolevate ressursside ebaefektiivse kasutamise ning i ühiskond ühi k d ttervikuna ik k kaotaks t k vaatamata t t monopsonii ajutisele j ti l edule. d l
Näide. Palju piimatootjaid ja vähe piimakombinaate. Maakohas üks tööandja.
7 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudluse olemus
8 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudlus Turu uuringud algavad ostjate käitumisest. Mis määrab kauba koguse nõudluse. Vaatleme kaubana jäätist.
Hi d Hind
1. Mis juhtub kui jäätisetopsi hind kasvab 100 kroonini??
Il
Ilmselt lt ostetakse t t k vähem. äh Võib Võib-olla ll ostetakse t t k selle ll asemell külma kül jjogurtit. tit
2. Kui jäätise hind langeb 1 kroonini??
Ilmselt ostetakse rohkem kui varem.
Seega nõudlus langeb, kui hind tõuseb ja vastupidi. Selline seos hinna ja koguselise
nõudluse vahel on omane enamusele kaupadele.
Nõudlusseadus
Nõ dl d väidab, äid b ett kauba k b hinna hi langemisel , l i l suurenebb kauba k b nõudlus, õ dl tingimusel, ti i l
et muud faktorid ei muutu.
Sissetulekud
Kuidas muutub nõudlus, kui väheneb sissetulek?
Reeglina g nõudlus langeb, g , kuna teil on vähem võimalusi kulutada.
Juhul, kui nõudlus kaupadele langeb koos sissetulekute langusega, siis neid kaupu nim.
normaalseteks kaupadeks. Kuii mingi
K i i kauba k b nõudlus õ dl kasvab k b samall ajal j l kui k i sissetulekud i l k d langevad, l d siis ii nimetatakse i k
seda alaväärtuslikuks kaubaks. Näitena võib tuua bussi või trammi.
9 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Omavahel seotud kaupade hinnad 1. Asendatavad kaubad Eeldame, et jahutatud jogurti hind langeb. Nõudlusseaduse järgi tuleks nüüd tarbida rohkem jahutatud jogurtit. Samal ajal te tõenäoliselt ostate vähem jäätist. Põhjuseks on nende suhteliselt sarnased maitseomadused. Def. Kui ühe kauba hinna langemine vähendab teise kauba nõudlust, siis neid kahte kaupa kutsutakse asendatavateks. Sellised kaupade paarid on hot dog ja hamburger , peenleib ja saib jne..
2. Täiendkaubad Eeldame, et langeb jäätisele lisatava sokolaadi hind. Nõudlusseaduse kohaselt peaks nüüd kasvama sokolaadi tarbimine. Mis juhtub jäätise nõudlusega? Sellist situatsiooni, situatsiooni kui ühe kauba hinna langus kutsub esile teise kauba suurema nõudluse, nimetatakse neid kahe kaupa teineteist täiendavateks kaupadeks. Sellisteks paariskaupadeks võivad veel olla bensiin ja autod, mäesuusad ja tõstukipilet, arvutid tid jja ttarkvara. k
10 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Maitse Suures osas on muidugi iga konkreetne nõudlus seotud maitsega. Kui teile meeldib jäätis, siis te ostate seda rohkem. Teadlased tavaliselt vältivad inimeste maitseeelistuste selgitamist, selgitamist kuna maitse kujunemisel on omad ajaloolised ja psühholoogilised mõjud, mistõttu see jääb väljapoole majanduse valdkonda.
Ootused Ilmselt määravad nõudluse suurust ka ootused. · Ühelt poolt, kui te loodate teenida järgmisel kuul tunduvalt rohkem kui täna, siis olete valmis l i koheselt k h lt oma kulutusi k l t i suurendama . d · Teisest küljest, kui te teate, et alates ülehomsest langeb jäätise hind tunduvalt, siis võib teie momendi nõudlus lükkuda paari päeva võrra edasi.
11 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudluse esitamise võimalused 1. Sisuliselt on võimalik teha kindlaks iga üksiku indiviid nõudlus mingi konkreetse kauba või teenuse järele ja esitada see kas tabeli, analüütilisel kujul või graafiku kujul. 2. Selleks, et analüüsida, kuidas turg toimib tuleb kindlaks määrata turu nõudlus, mis oleks kõikide individuaalsete kauba ja teenuste nõudluste summa. summa
Hinna ja nõudluse sõltuvused Hind tabeli ja graafiku kujul. kujul 11
Jäätise nõudlus 9 Jäätise hind 3 48 7 5 36 7 24 5 9 12 11 0 3 0 12 24 36 48 Nõudlus
12 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudluskõvera nihe 1. Eeldame, et ootamatult teatab ülemaailmne arstide föderatsioon, et on tehtud jalustrabav avastus. Leiti, et kõik, Leiti kõik kes söövad päevas vähemalt kaks jäätist elavad keskmiselt tunduvalt kauem võrreldes nendega, kes jäätist ei söö. 2. See avastus muudaks tõenäoliselt inimeste suhtumist jäätisesse ning suurendaks oluliselt nõudlust jäätise järele. Antud hinnatasemel tekib müüjatel koheselt võimalus müüa suurem kogus jäätist, mille tulemusena nõudlus kõver nihkub p paremale. Analoogselt nihutab iga muutus, mis vähendab nõudlust, nõudluskõvera vasakule.
Järeldus! Kui muutuvad mingisugused senini determineerituteks peetud tingimused peale hinna, siis toimub nõudluse kõvera nihe.
13 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Hind Nõudluskõvera nihkumine .
Nõudluse kasv
D3 Nõudluse kahanemine D1 D2
Nõ dl Nõudlus
14 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Kumb on parem, kas filantroopide või poliitikute üleskutse vähendada suitsetamist või alkoholi tarbimist?
Filantroopide võimalus on nihutada vastavate toodete nõudluskõverat. Hirmutamine ! Hoiatused sigaretipakkidel! Reklaamikeelud TV-s, raadios, tänaval, tervisekaitse üritused! Selgitustöö! Eesmärk: nõudluse vähendamine antud hinnataseme juures.
Alternatiiv (p ( poliitik ), ), p püütakse tõsta sigarettide g hinda. Kui valitsusel õnnestub tõsta tubakatoodete maksumäära on selle tulemuseks kõrgem müügihind. Ilmselt suitsetatakse vähem. Antud juhul suitsetamise vähenemine ei kajastu nõudluskõvera nihkes, vaid liikumisega mööda kõverat kuni punktini, kus on madalam nõudlus ja kõrgem hind. Tulemused. Maailmas viib 10% hinnatõus tarbimise 4% võrra alla. Eestis suureneb ilmselt salaviina ja -suitsu müügi osatähtsus.
15 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Suitsetamisevastane poliitika Paki sigarettide g nihutab nõudluskõvera vasakule hind, EEK
15
D1 D2
0 10 20 sigarette päevas Paki sigarettide hind, EEK Sigarettide g täiendav maksustamine tõstab hinda, kuid liikumine toimub piki kõverat. B 18
15 A
D Slaid 16
16 0 12 20 sigarette päevas Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudluse suurust mõjutavad faktorid Mõju nõudluskõverale
Hind Põhjustab liikumise piki kõverat
Si t l k t suurus
Sissetulekute Nih t b nõudluskõverat Nihutab õ dl kõ t
Täiendavate kaupade hinna muutus Nihutab nõudluskõverat
Maitse Nihutab nõudluskõverat
Ootused Nihutab nõudluskõverat
Ostjate arv Nihutab nõudluskõverat
17 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz P kk i olemus Pakkumise l
18 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Individuaalset pakkumist mõjutavad faktorid. Hind
· Hind on põhifaktor, mis määrab pakkumise suuruse.
· Kui jjäätise hind on kõrge, g , siis tulu on kõrgem g ning gppakutav kogus g suurem.
· Tootja töötab kauem, valmistab rohkem, palkab lisatööjõudu.
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 84 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
78 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
T .
Õppematerjali autor
j välistab Suure Depressiooni p taolise kriisi võimaluse; b) käsitleb tööpuuduse esmase põhjusena liialt kõrget palga taset võrreldes toodangu hinnatasemega; c) kohaselt saavutatakse täishõive tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile; d) väljatöötamine lähtus Say seadusest, seadusest et igasugune pakkumine loob iseendale ka nõudluse; e) eeldab palkade ja hindade jäikust, mis kindlustabki täishõive; f) kohaselt ei garanteeri turud automaatselt madalat töötust ja potentsiaalset SKP taset. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 11. Kogupakkumine Is kahaneb kui: a) tehnoloogilised täiustused tõstavad tootmise produktiivsust; b) ametiühingute nõudmisel tõstetakse miinimumpalga taset; c) kodumajapidamiste
k ühühenduslüliks d lülik oleviku l ik ja j tundmatu d tuleviku l ik vahel. h l 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Raha pakkumine LM kõvera konstrueerimist alustame raha pakkumise analüüsist. Raha saab pakkuda siis kui teda on palju (hoiused ja laenud kommertspankades). Hoiustele intresside väljamaksmiseks tuleb raha panna raha välja laenata. Reaalne (MS) ja nominaalne (M0) rahapakkumine. Reaalne (r) ja nominaalne (i) intress. Nominaalne rahapakkumine ei arvesta hinnaindeksit hinnaindeksit. Reaalne rahapakkumine on
Nii see on 4. Kas siis, kui kauba hind on tasakaaluhinnast kõrgem, on nõutav kogus suurem kui pakutav kogus? Ei ole 5. Nisu pakkumise kasvu (pakkumiskõvera nihet) põhjustab: a) nisu käibemaksu tõus, b) nisukasvatuse tehnoloogia täiustumine, c) jäätise hinna langus, d)2 nisust valmistatud toodete nõudluse suurenemine. Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 6. Kui valitsus kehtestab bensiinile ülemise piirhinna, mis on madalam kui turu tasakaaluhind, siis: a) pakkumine suureneb, nõudlus suureneb, b) nõudlus suureneb, suureneb suureneb c) tekib kauba puudujääk, d) tekib kauba ülejääk. 7. Kui valitsus kehtestab palga alampiiri, siis a) tööjõu nõudlus suureneb, b)) tööjõu j nõudlus tööjõu nõudlus väheneb, väheneb,, c) tööpuudus väheneb, d) tööpuudus töö dd suureneb. tööpuudus öö bb suureneb.
sarnane kestva inflatsiooniga. 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tüüpiline inflatsioon rahapakkumise suurenemise tõttu. Raha pakkumise mõju raha väärtuse ja hinna tasemele. Raha väärtus Hinna tase Raha pakkumine (kõ ) (kõrge) 1 1 (madal) 0 75 0,75 Tasakaaluolukord 1 33 1,33 Raha väärtuse Hinna tasakaalu tase tasakaalu tase
Kaks vastandlikku lähenemist tööturule Meeldetuletuseks: Neoklassikud (liberaalid)väidavad: Tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna nagu iga teist turgu. Tööjõu liigne pakkumine põhjustab tööpuuduse. tööpuuduse Tööpuudust saaks vältida palkade vähendamise kaudu. Tööjõu liigne nõudlus toob kaasa palkade tõusu ja inflatsiooni. 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Keynes: Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi siis kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu. Kui Keynesil oli õigus: siis võib ühelt p poolt tööpuudus p olla p püsiv teisest küljest aga pealesunnitud nähtus
Reaalne l intressimäär i i ää 17 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Reaalse intressi määr Reaalse intressimäära põhjal kujunevad nii laenatud kapitali kui ka omavahendite maksumus (ka neid võib välja laenata ning selle pealt teenida). Rahastamiseks kasutatavad finantsinstrumendid: 1. Laenud 2. Omavahendid NB! Sõltumata rahastamise allikast on raha hinnaks reaalne intressimäär. Investeeringute nõudlus Investeeringute nõudlus sõltub, eeldades, et ülejäänud investeeringuid mõjutavad faktorid on konstantsed: a) reaalsest intressimäärast b) loodetavast kasumimäärast 18 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Reaalne intress,% Reaalse intressimäära tõus vähendab investeeringuid a
tõ t i t keskmistest k k i t t kuludest k l d t kõrgemale kõ l on võimalik mõõta. Teiseks eeldatakse, et "kulud kulud lükka lükka" ja "nõudlus nõudlus tõmba tõmba" vaheliste inflatsioonide eristamine on väär. Palgad on nii tootmiskulude kui ka nõudluse kasvu peamiseks allikas. Inflatsiooni ohjamise ainuke efektiivne moodus on kontrollida nii kulusid kui nõudlust, tulemused on head, kui palga kasv ei ületa tööviljakuse kasvu. 16 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz TIP mehhanism
M/P 1000 2000 Q Joonis 2. Määratlus: LM kõver iseloomustab tasakaalu rahaturul raha fikseeritud pakkumise korral,, sisuliselt on tegemist p g intressimäära ((r)) jja sissetuleku (Q) dihhotoomilise (paarisandmete) graafikuga. Tähistus LM on tuletatud sõnadest liquidity preference likviidsuseelistus e. raha nõudlus ja money, mis oleks siis raha pakkumine. 5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 8. Firma võttis aastase laenu intressiga 10%. Sama perioodi inflatsioon oli 4,8%. Kui suur on reaalne intress? Lahendus: r = i I = 10 4,8 4 8 = 5,2% 5 2% 9. Firma laenas 100'000 krooni viieks aastaks intressiga 20% aastas. Viie aasta deflaator oleks 1,9. 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid