Loeng 3. Makromajanduslikud mudelid Ringlusvoolu mudel Tööjõud Töötasu Tööt Q
Firmad Majapidamised
E
Raha kauba eest Tarbekaubad
Q majapidamiste sissetulek C
C - tarbekaupp
E - kulud tarbekaubale
Seda lihtsustatut mudelit kasutatakse tavaliselt
majanduse j dünaamilise ü i i iseloomu i illustreerimiseks. i i i
2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Seega, kui on tegemist olukorraga, mida iseloomustab eelmine slaid, e. majanduses
on tasakaal, siis: Q = C = E,
kus
Q majapidamiste sissetulek
C - tarbekaup E - kulud tarbekaubale
Järeldused 1. Kogu sissetulek (Q) kulutatakse tarbimisele (C) ja seetõttu õ eii saa midagi id i jätta jä säästudeks ää d k jja iinvesteeringuteks. i k 2. Firmadel pole mingit vajadust tootmise suurendamiseks , kuna müüakse täpselt p kogu g toodangukogus. g g
3 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Tasakaal ja varude reguleerimine Tasakaalu korral kõik mis toodetakse ka tarbitakse. Toodangug valmistamise eest makstakse "õiget" g palka, p , e. toodangu kogusele ekvivalentset palka.
Keynes töötas välja varureguleerimisprotsessi. 1. Firma toodab rohkem kui Kui varud ületavad soovitud taseme, müüb, siis varud kuhjuvad. siis firma lõpetab (vähendab) tootmise ja vallandab töölisi töölisi.
2. Firma müüb rohkem kui Varud lähenevad miinimumi, siis firma t d b siis toodab, ii k kulutab l t b tta laiendab tootmist ja värbab uusi töötajaid. olemasolevaid varusid.
3. Tasakaal on olukorras, kui tootmine = tarbimine
4 Lembit Viilup PhD IT Kolledz 1. Lisame nüüd tasakaalutingimusele Q majapidamiste sissetulek, säästud siis saame: C - tarbekaup, p, Q=C+S S säästud.
22. Teiselt T i lt poolt lt ka k firmade fi d ttoodang d (Q) saab b nüüd üüd llaieneda, i d li lisaks k tarbekaubale (C), toodetakse ka investeerimiskaupa (I), seega: Q=C+I
3. Ka kulutused jagunevad siis kaheks: Investeerimiskaup on kaup, mis teadlikult toodetakse lattu E=C+I katmaks nõudluse muutusi.
Investeeringud (kulud) jagunevad: Ip - planeeritud ( investeerimis -) kulud;; I = Ip + Iu Iu - mitteplaneeritud varalised muutused.
5 Lembit Viilup PhD IT Kolledz S säästud Q majapidamiste sissetulek
I - investeeringud C - tarbekaup E - kulud tarbekaubale Teguriturg Töö Q
Firmad Majapidamised
E
T b k b d Tarbekaubad Toodanguturg C I S Pangad g
Ringlusvoolu mudel koos säästude ja investeeringutega
6 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Ringlusvoogude mudel koos säästude ja investeeringutega
Q
Firmad Majapidamised
C
I S Pangad
Tasakaal juhul j h l kui k i E = Q ehk
C+I=C+S
kus
C - tarbekaup Q majapidamiste sissetulek
S säästud E - kulud tarbekaubale
I - investeeringud (toodang)
7 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Plaanid
FIRMADE TOODANGU PLAANID MAJAPIDAMISTE KULUPLAANID Q = 1000 krooni Q = 1000 krooni C = 800 krooni C = 700 krooni Ip = 200 krooni S = 300 krooni
Tegelikkus
FIRMADE TEGUTSEMISVIISID MAJAPIDAMISTE TEGUTSEMISVIISID Q = 1000 krooni Q = 1000 krooni C = 700 krooni C = 700 krooni
Ip = 200 krooni S = 300 krooni
Iu = 100 krooni
8 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Järeldused Lõpptulemusena toimuvad suure tõenäosusega vastavad SKP muutused tulevikus. Seega, säästude (S) suuruse muutus võrreldes plaaniliste varudega (Ip), tekitab olukorra kus sissetulekud (Q) on suuremad, väiksemad või võrdsed plaaniliste kulutustega (Ep), mis omakorda kutsub esile planeerimata (Iu) varude muutuse. muutuse
Varureguleerimise protsess võib kokku võtta järgmiselt: 1. Kui S > Ip Q > Ep Iu >0, siis SKP langeb järgmisel perioodil 2. Kui S 9 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Varureguleerimine reaalses maailmas
11. Varude optimeerimine on äärmiselt oluline. oluline · ühest küljest peaks olema piisavalt kaupa uute tellimuste jaoks · teisest küljest j on varude säilitamine kulukas toiming g
2. Varude muutused on majanduse seisundi küllaltki hästi iseloomustav
näitaja, kuna tihti järgneb varude muutusele ka SKP vastav muutus.
3. Müügi langedes ja varude suurenedes vähenevad firma kasumid. See
põhjustab toodangu ja majandusliku aktiivsuse languse mõne kuu möödudes.
44. Varude olukorda iseloomustab varude suuruse väärtus rahalises väljenduses jagatuna müügi suurusega.
Seega:
· varude ja müügi madal või langev suhe on majanduskasvu tundemärk
Seminar 3 Makroökonoomilised mudelid 1. Milline väide varude reguleerimise seisukohalt on õige: a) varu taskut ei koorma; vale, vahel koormab, nii et vähe pole b) varude ja müügi madal või langev suhe on majanduslanguse tundemärk; vale l c) varude ja müügi madal või langev suhe on majanduskasvu t d ä k õige tundemärk; d) varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduskasvu tundemärk; d k vale e) varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduslanguse tundemärk õige 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz C C = Qd C = 100+0,8Qd c = 0,8 08 500 C0=100 450 500 Q
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah
Loeng 4. ISLM MUDEL Sissejuhatus 1. ISLM mudelit peetakse Keynesi teooria kokkuvõtteks. Kokkuvõtte koostasid juba tema õpilased. 2. ISLM mudel laiendab sissetulekute kulutuste (Q/E) mudelit lisades viimasele rahaturud. 3 ISLM mudel 3. d l pakub k b häid võimalusi õi l i majanduse j d esemelise li jaj rahalise h li sektori kombineerimiseks ja sidumiseks. Mudelit võib pidada sissetuleku-kulutuste mudeli edasiarenduseks. edasiarenduseks 4. ISLM mudeli peamine eelis peitub arvatavasti selles, et ta on p kontseptuaalselt lihtne,, kuid võimaldab analüüsida mitmeid lihtsaid,, kuid olulisi majanduspoliitilisi situatsioone. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz
Loeng 2. Sisemajanduslik kogutoodang Loengu temaatika 1 Sisemajandusliku 1. Si j d lik koguprodukti k d kti (SKP) mõiste õi t 2. Tegelik ja potentsiaalne SKP 3. SKP komponendid 4 Reaalne ja nominaalne SKP 4. 5. Töötuse probleemid 6. SKP arvutamine Eestis 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Definitsioon Sisemajanduslik kogutoodang on etteantud aja, tavaliselt aasta, jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus. Sisemajanduslik kogutoodang (SKP) ... ... on ühelt poolt ... on teisest küljest aga ka töötajate ja toodangu mõõt ettevõtjate sissetuleku mõõt, kuna töötajatele makstavad kt d palgad l d olenevad
Sisukord LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE...............................................2 LOENG 10 SISEMAJANDUSLIK KOGUTOODANG.....................................................4 LOENG 11 MAKROMAJANDUSLIKUD MUDELID......................................................6 LOENG 12 INVESTEERINGUD.............................................................................. 11 LOENG 13 RAHATEOORIA................................................................................... 12 LOENG 14 INFLATSIOON..................................................................................... 16 LOENG 15 FISKAAL JA MONETAARPOLIITIKIA......................................................18
mõnikord nõudluse nõ dl se hinna elastsus elasts s esitatud esitat d negatiivse negatii se numbrina. n mbrina Käesolevas Käesole as loengute loeng te sarjas vaadeldakse teda kui absoluutväärtust ja esitatakse ilma miinus märgita. 35 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Elastsuse määratlused: Nõudlust loetakse elastseks siis, kui See tähendab, et kogus muutub elastsuskoefitsient on suurem kui üks proportsionaalselt rohkem kui hind. Nõudlust loetakse mitteelastseks sel See tähendab, et kogus muutub
Loeng 6. Investeeringud Ära iial investeeri oma raha millessegi, mis sööb või nõuab remonti Loengu temaatika g 1. Üldist investeeringutest 2. Säästmine ja tarbimine 3 Investeerimisotsused 3. i i d 4. Reaalne intressimäär 5. Aja mõju investeerimisotsustele 6 Aktseleraator 6. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Investeeringute probleemile lähenemine ÜLDIST on siiani olnud suhteliselt lihtne. 1. Kuluvõrrandi leidmisel tegime eelduse, et 2. ISLM mudel näitas, et investeerinud on investeeringuid vaadeldakse autonoomsete intresside pöördväärtus, e. mida kallimad muutujatena, s.t. ei sõltu sissetulekutest (SKP). on laenud seda vähem investeeritakse. Reaalses maailmas on investeeringud ajast sõltuv protsess, mida mõjutavad veel tulevikuootused, otsust
Seminar 2 Sisemajandusliku koguprodukti (SKP) leidmine 1. Kuidas on omavahel seotud SKP, inflatsioon ja töötus? Töötus ja inflatsioon P Phillipsi kõvera kaudu U SKP ja töötus Okun'i seaduse kaudu: (Q* - Q) /Q = 2,5 (U U*) kui Q < Q* U > U*, siis p k i Q > Q* U < U* kui U*, siis ii p 2. Kuidas on võimalik SKP välja arvutada? SKP leitakse saadud tulu ja kulutuste meetodil: Võimalik ka lisandväärtuse alusel. 3. Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal? Q=E=C 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3. Millised nendest kulutustest arvestatakse SKP arvutamisel ja millisesse kululahtrisse need sobiksid? · füüsiline isik ostis ahjukütteks puid; jah · kaitseministeerium ostis AS Thulema kontorimööbli; jah · rebasteks löömise ?
Kõik kommentaarid