Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #1 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #2 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #3 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #4 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #5 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #6 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #7 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #8 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #9 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #10 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #11 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #12 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #13 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #14 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #15 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #16 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #17 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #18 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #19 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #20 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #21 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #22 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #23 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #24 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #25 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #26 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #27 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #28 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #29 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #30 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #31 Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang #32
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 65 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
30
pdf

Seminar 2 - SKP leidmine

.......................... 75 + tulusiirded kodumajapidamisele ............. 50 üksikisiku tulumaks ............................ 100 korporatsioonide jaotamata kasum ......... 50 + korporatsioonide kasumimaksud ........... 25 + amortisatsioon 16 .................................. 75 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Leidke a) Sisemajanduslik koguprodukt kahel erineval viisil Kulutuste meetod E = C + I + G + (X ­ Z) = 900 +150 + 200 +(100-50) =1300 Saadud tulu meetod E = W + rt + r + p = 800 + 100 + 100 +75 +75 + 75 + 50 + 25 = 1300 b) Rahvuslik puhasprodukt RPP = E ­ amortisatsioon = 1300 ­ 75 = 1225 c) Rahvatulu NI = RPP ­ kaudsed maksud =1225 ­ 75 =1150 d) Isiklik netomaks Isiklik netomaks = üksikisiku tulumaks ­ tulusiirded = 100 ­50 = 50 e) Dividendid = Korp. kasum- korp. jaot. kasum- kasumimaksed = 100 - 50 - 25 = 25

Majandus
thumbnail
196
pdf

Makroökonoomika

koolkonnale: a) arenenud kapitalistliku majanduse tüüpiliseks seisundiks on alakoormatus ja tööpuuduse esinemine; b) täishõive saavutatakse tänu konkurentsile turumajanduses, mille käigus g hinnad,, palgad p g jja intressid kohanevad,, tasakaalustades sellega majanduse; c) majanduse kriisist väljatoomiseks tuleb stimuleerida kogunõudlust; d) täishõive tasemel on garanteeritud potentsiaalne kogutoodang kogutoodang, seega kogupakkumiskõver on peaaegu vertikaalne; e) majanduse makrotasakaal võib saabuda situatsioonis situatsioonis, kus on tegemist kõrge töötusega ja SKP on allpool potentsiaalset väärtust. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 15. Makroökonoomika eesmärk on: Vastused:

Makroökonoomika
thumbnail
39
pdf

Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid

·Kui SKP tühik suletakse fiskaalpoliitika abil (suurendatakse valitsuskulusid või makse) võib kaasneda inflatsioonitühik. Seega, mida teha? Kas majandusliku languse ajal tasub kulutusi suurendada ja kui jah, jah siis kui palju? ·Reageerimata jätmine?? Äärmiselt kahtlane. Kui reageerida, siis kuidas? Oleks vaja teada, kui palju mõjutab mingi otsus SKP taset. Siin ongi abiks multiplikaatorid. Multiplikaator näitab, kui palju muutub kogutoodang mis tahes sisendi muutudes: ·Multiplikaator = kogutoodangu muutus / sisendi muutus, ·Sisendiks on tarbimise muutus ja/või valitsuskulutuste muutus, investeeringute muutus jne.. 35 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Langus- ja SKP tühik E E=Q E Q

Matemaatika
thumbnail
14
pdf

Seminar 9 - Inflatsioon

Seminar 9. Inflatsioon 1. Inflatsioon on: a)) hi d d jja töö hindade tööpuuduse d üh üheaegne k kasv; b) hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide muutusega; b) c) hindade püsiv alanemine; d) püsivat hinnataseme tõusu ilma hinnaproportsioonide muutuseta. 2. Viletsuse e. diskomfordi indeks on: a) miinimumpalk jagatud keskmise palgaga; b) kõikide töötute arv jagatud üle keskmist palka saavate töötajate arvuga; c) c) arvutatav arvutatav inflatsioonimäära inflatsioonimäära ja ja töötusemäära töötusemäära summana; summana; d) üldise hinnataseme pidev suurenemine. 1 Lembit Viilup PhD IT Koll

Majandus
thumbnail
40
pdf

Loeng 11. - Fiskaal- ja monetaarpoliitika

Loeng g 11. Fiskaal- jja monetaarpoliitika p 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Fiskaal- ja monetaarpoliitika Eesmärgid sarnased. Suunatud kogunõudluse (tarbimise) riigipoolsele kontrollile. Ühelt poolt võib tarbimise liigne kasv põhjustada lühiajalise majanduskasvu ja olla inflatsiooni allikaks. Teisest küljest võib isegi väike tarbimise langus põhjustada majanduslanguse ja seega ka töötuse suurenemist suurenemist. Fiskaalpoliitika taotleb kogunõudluse kontrolli muutes tasakaalu valitsuse kulutuste jja maksumäärade vahel. ·Fiskaalpoliitikat viib ellu valitsus ·Monetaarpoliitikat reeglina keskpank Mõlema poliitika puhul on kerge teha ettepanekuid, kuid neid ellu viia väga raske. USA s Euroopa Liidus, USA-s, Liidus ka Eestis on keskpank iseseisev, iseseisev valitsusest sõltumatu insti

Majandus
thumbnail
37
pdf

Loeng 4 - ISLM mudel

Loeng 4. ISLM MUDEL Sissejuhatus 1. ISLM mudelit peetakse Keynesi teooria kokkuvõtteks. Kokkuvõtte koostasid juba tema õpilased. 2. ISLM mudel laiendab sissetulekute ­ kulutuste (Q/E) mudelit lisades viimasele rahaturud. 3 ISLM mudel 3. d l pakub k b häid võimalusi õi l i majanduse j d esemelise li jaj rahalise h li sektori kombineerimiseks ja sidumiseks. Mudelit võib pidada sissetuleku-kulutuste mudeli edasiarenduseks. edasiarenduseks 4. ISLM mudeli peamine eelis peitub arvatavasti selles, et ta on p kontseptuaalselt lihtne,, kuid võimaldab analüüsida mitmeid lihtsaid,, kuid olulisi majanduspoliitilisi situatsioone. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz

Matemaatika
thumbnail
55
pdf

Seminar 1 - Eesti majandus

Seminar 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2010 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Probleemid algasid ammu enne taasiseseisvumist 20 20.08.1991 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majand

Majandus
thumbnail
28
pdf

Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika

Seminar 11 Fiskaal- ja monetaarpoliitika Fiskaal Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 1.Miks on struktuurne defitsiit fiskaalpoliitika parem näitaja kui tegelik defitsiit? Iseloomustab eelarve defitsiiti täieliku tööhõive korral. Struktuurse defitsiidi põhjuste hulgast on kõrvaldatud automaatsete stabilisaatorite toime ning saab hinnata, ata, kas as fiskaalpoliitika s aa po t a o on to toiminud ud majandusele aja duse e pos positiivselt t vse t võ või mitte. tte. 2. Selgitage, g g , miks p põhjustavad

Ühiskond




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun