Raha funktsioonid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

pdf

Raha ja sellega seonduv

10.1.1 Raha ajalugu, funktsioonid ja omadused Loe läbi lugu raha tekkimisest. Vasta järgmistele küsimustele: 1. Millest tuleb inglisekeelne sõna salary? ....................................................................................... 2. Mis oli Ameerika dollari eelkäija? ....................................................................................... 3. Millest tuleneb Inglise naela nimetus? ....................................................................................... 4

Majandus

4

docx

Turg, hinnakujunemine

tuleb järjestada, nende tähtsuse järgi –esikohal olev valik on ostutehingu aluseks – toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi kehtestatud plaanile. teisel kohal olev valik kirjeldab esikohal oleva ostu loobumis kulu. Majandust saab Segamajandus on majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui kokkuvõtta 3 kõsimusega: -mida toota? –Kuidas toota? –kellele toota? Ettevõtlikuse riigiomanduses olevatel ettevõtetel. Raha funktsioonid: -arvestusühik - raha on tugisambad –eraomand –hinnasüsteem –turukonkurents –ettevõtlikus. ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. -Vahetusvahend - raha Käsumajandus on majandus, milles: -riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tootmisressursse -riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest -riik määrab ära tehingutes barterit

Majandus

7

doc

Raha

Tartu kunstigümnaasium Raha Riho Sulg 10.klass  2010. Sisukord 1. Mis on raha? 3. 2. Raha ajalugu 4. 3. Numismaatika 5. a) Numismaatika kui teadus 5. b) Numismaatika kui hobi 5. c) Kuulsad numismaatikud 5. 4. Rahakurss 6. 5. Rahaühikud 7. 2  Mis on raha? Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille

Majandusmatemaatika

14

doc

Raha ja panganduse KT

Raha ja panganduse korraldajate KT TEEMAD 1. Raha tekkimise eeldused ja vajadus. Raha on üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu propotsioonides, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Ehk raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha tekkis koos kauba tootmisega. Algselt olid rahaks standartsed kaubad. Raha tekkimise eeldus oli kaubavahetuse sünd ja areng. Ühtede hüviste (kaupade ja teenuste) ülejääk ja vajadus teiste järele tingis ühiskonnas vahetuse tekke. Vahetuse eeesmärk oli mitmekesistada tarbitavate hüviste valikut. Esialgu toimus vahetus kaup kauba vastu. Hüviste vahetuse mahu kasvades kasvas ka vahetusprotsessis osalejate arv. Kõik osalejad ei soovinud aga seda kaupa, mida konkreetsel vahetuspartneril pakkuda oli. Probleemiks sai sobiva vahetuspartneri leidmine

Ainetöö

13

doc

Raha ja pangandus I KT

Näiteks krediiti anti põllumajandusele Mesopotaamias 3000 e.m.a. ja pangaalged eksisteerisid Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud ka kui kasutut kõrvalnähtust mis ei loo ühiskonda täiendavat majanduslikku väärtust. Finantsüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. 2. Finantsinstitutsioon (financial institution)( )- on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Finantsvahenduse vormis konkureerivad üksteisega teineteisega ja neil kõigil on finantsvahenduses oma eelised. Finantsinstitutsioon on institutsioon, mis kasutab oma rahalisi vahendeid finantsvara (deposiitide, laenude, vekslite) ostmiseks; mittehoiustavad vahendajad (kindlustusfirmad, pensionifondid jne.) müüvad kindlustuspoliise, (tulevasi) pensione jms.; hoiuasutused saavad oma rahalised vahendid üldsuselt hoiuste vastuvõtmise teel

Raha ja pangandus

7

doc

Rahandus

Rahandus Majandus Koostaja: Raimond Ilves 04.03.2009 Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. · Arvestusühik ­ raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. · Vahetusvahend ­ raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes barterit. · Väärtuse akumulatsiooni vahend ­ raha on vara, mida saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel.

Majandus

10

rtf

Raha referaat

Järvamaa Kutsehariduskeskus Logistika klenditeenindaja Kristiina Väärtmaa RAHA Referaat Ester Altermann Paide 2014 SISUKORD RAHA............................................................................................................................................ RAHA AJALUGU............................................................................................................................ EESTI RAHA................................................................................................................................. EESTI KROON........................................................................................................................... KULDKROON............................................................................................................................ EESTI KROON AASTATEL 1928­1941...........................................................

Raha ja pangandus

20

docx

RAHA JA RAHAGA SEOTUD TERMINID

RAHA JA RAHAGA SEOTUD TERMINID Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 RAHA JA SELLE OMADUSED................................................................................................4 EESTI RAHA AJALUGU..........................................................................................................5 INTRESS....................................................................................................................................7 KURSS........................................................................................................................................8 INFLATSIOON JA DEFLATSIOON...........................................................................

Inimene ja ühiskond

Kommentaarid (0)