10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
196 laadimist
Kokku alla laetud
7 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Static
Õppematerjali autor
Tuumaenergeetika plussid ja miinused Energeetika Eestis baseerub põlevkivi soojuselektrijaamadel ja sisseveetaval gaasil ning vedelküttel. Sel viisil elektri tootmine on keskkonnale suhteliselt halb. Kuigi Eesti toodab peaaegu kogu vajatava elektri ise, on tulevik tume, sest põlevkivi varud hakkavad tasapisi ammenduma. Seega tuleks kaaluda teisi võimalusi elektri tootmiseks. Ühtteist on ka juba välja pakutud, kuid otsusele ei ole veel jõutud. Üheks sellise energialiigiks on tuumaenergeetika
Tuumaenergia ja selle kasutamine Radioaktiivsus ja selle kahjulikkus Tuumaenergia ja selle kasutamine Iga päev puutume kokku energeetikaga: lampi põlema pannes või autoga sõites vajame energiat, kütust. Eesti Energeetika baseerub põlevkivi soojuselektrijaamadel ja sisseveetaval gaasil ning vedelküttel. Kuid selline energia tootmise viis pole kaugeltki ainuke. Tuntud on tuumaenergia ja maailmas aina tõuseb selle populaarsus. See on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Spetsialistid on kindlaks teinud et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu jm.
kasvuks prognoositakse 1,6%. Seda kõike silmaspidades, suureneb järjest vajadus leida alternatiive fossiilkütustel töötavatele elektrijaamadele. Üheks populaarsemaks alternatiiviks on viimaste aastatega tõusnud tuumaenergia tootmine ja kasutamine. Ka Eestis on energeetikaprobleemid tõusnud lähiaastatega üha aktuaalseimaks. Keskkonnasõbraliku elektritootmise organiseerimine vajab otsustavat lahendust lähiaastail, ning on vajalik vastu võtta konkreetne otsus võimaliku tuumaenergeetika rakendamise kohta Eesti Vabariigis. Euroopa Liidu 3 üha karmistuva kliima- ja energiapoliitika tingimustes tuleb Eestil tõsiselt mõelda selle üle, mille arvel katame oma elektrivajadusi tulevikus. Eestis toodetakse praegu üle 90% elektrienergiast põlevkivist ning ka kõige nüüdisaegsemate tehnoloogiate kasutamisel eraldub põlevkivist elektrit tootes suures koguses CO2 ehk kasvuhoonegaasi
JÕGEVA ÜHISGÜMNAASIUM 11.A klass Siim Kaaver Tuumaenergeetika Uurimustöö Juhendaja: õp. Heli Toit Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................... 1. Mis on tuumaenergia?........................................................................................... 2. Kuidas tuumaenergia tekib?.................................................................................. 3
kasvuks prognoositakse 1,6%. Seda kõike silmaspidades, suureneb järjest vajadus leida alternatiive fossiilkütustel töötavatele elektrijaamadele. Üheks populaarsemaks alternatiiviks on viimaste aastatega tõusnud tuumaenergia tootmine ja kasutamine. Ka Eestis on energeetikaprobleemid tõusnud lähiaastatega üha aktuaalseimaks. Keskkonnasõbraliku elektritootmise organiseerimine vajab otsustavat lahendust lähiaastail, ning on vajalik vastu võtta konkreetne otsus võimaliku tuumaenergeetika rakendamise kohta Eesti Vabariigis. Euroopa Liidu üha karmistuva kliima- ja energiapoliitika tingimustes tuleb Eestil tõsiselt mõelda selle üle, mille arvel katame oma elektrivajadusi tulevikus. Eestis toodetakse praegu üle 90% elektrienergiast põlevkivist ning ka kõige nüüdisaegsemate tehnoloogiate kasutamisel eraldub põlevkivist elektrit tootes suures koguses CO2 ehk kasvuhoonegaasi. Oma energiatootmise keskkonnasõbralikumaks muutmiseks tuleb Eesti Energial
Tuumaenergia Tuumaenergeetika on üks süsinikuvaba energeetika liike, sest tema tootmisel ei toimu süsinikku sisaldava kütuse põletamist ning õhku satub väga vähe globaalset soojenemist põhjustavaid süsinikuühendeid. Samas ei ole tuumaenergia taastuvenergia, sest teda saadakse tänapäeval fossiilsest kütusest uraanist - mille varud on lõplikud ja ammenduvad lähema saja aasta jooksul. Füüsikalised alused Kasutatud jooniseid veebidest http://230nsc1.phy-astr.gsu.edu/hbase/hframe.html ja
komplekteerida kõrgradioaktiivsete jäätmete ladustamise rajatisi. Taolised sügavad maaalused rajatised on kõrgeima keskkonna, geoloogilise ja inimturvalisuse standardiga. Ollakse teadlikud vastutusest, kollektiivselt investeeritakse turvalisusesse rohkem kui mõnes teises võrreldavas ettevõttes. Tuumajäätmete ohutukstegemise probleem on vastavate eriteadlaste huvitsentrumis. Vene teadlane Viktor Arhipov väidab, et tuleviku tuumaenergeetika süsteemides on võimalik elektritootmise käigus samas põletada kõrgradioaktiivseid jäätmeid. Edukalt arenevas rahvusvahelises koostöös on väljatöötamisel moodsad lähituleviku tuumareaktorid, millest tähtsamaiks võib pidada tuumalõhustusreaktorite IV põlvkonna ja termotuumasünteesi reaktori prototüübi projekte. Esimene teeb võimalikuks praegusega võrreldes 5060 korda suurema energia saamise samast uraanikogusest üliohututes standardkonstruktsiooniga säästlikes
Tuumaenergia Tuumaenergia on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Tänaseks on spetsialistidele piisavalt selge, et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu jm. Fossiilsed kütused annavad praegu üle poole maailma elektritoodangust; hüdroenergia ja tuumaenergia osatähtsus on tunduvalt väiksem. Tuumaenergia üksi ei kindlusta turvalisust ja pidevat elektrivarustatust üle maailma ega saa ka ainsaks faktoriks kahandamaks kasvuhoonegaaside emissiooni, kuid ta mängib tähelepanuväärset rolli antud alal. Tuumajaamad peavad oma ellujäämiseks ka tulevikus tõestama oma turvalisust ja seda, et jäätmete ladustamine ei kahjustaks mingilgi moel keskkonda. Tuumaelektrijaamadel on väga kõrge ehitusmaksumus, kuid selle kompenseerib väga madal kütuse hind. Gaasipõletusjaamu võib ehitada odavalt, kuid gaas kütusena on kallis, eriti Lää
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid