Venemaa ja NSVL (0)

Sisepoliitika :

• Riigikorralt absolutistlik monarhia (Nikolai II 1894-1917).
  
• Sisepoliitikat iseloomustab loosung “1 impeerium , 1 valitseja, 1 usk, 1 keel” ehk teisisõnu:
  
  • Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine.
    
  • isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser ( tsaar ) Nikolai II / Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne.
    
  • Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine.
    
  • venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882).Venemaa kui “rahvaste vangla”. Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914.aastaks 175 miljonile, venelasi rahvastikust 43%.
    

Majandus:

• Majanduslikult oli teistest suurriikidest mahajäänud; selgelt agraarne riik; tööstuse areng kiirenes alles sajandivahetusel (tööstustoodang 2-3-kordistus 10 aastaga!).
  
• Majandusele oli iseloomulik väliskapitali väga suur osakaal; tööstuse koondumine teatud piirkondadesse; protektsionistlik majanduspoliitika ; peamiseks eksportartikliks oli vili (samal ajal omal pidevad näljahädad).
  
• Põllumajanduse põhiprobleemiks oli maaküsimus- suur osa maavaldustest kuulub mõisnikest suurmaaomanikele, samal ajal valitseb talupoegade hulgas terav maapuudus. Maareform toimub peale 1905.aasta revi-I.
  

Välispoliitika:

• 19.sajandi keskpaigast alates Venemaa rahvusvaheline tähtsus langes (Krimmi sõda 1853 -1856) ja Venemaa muutus suurriikide hulgas teisejärguliseks riigiks.
  
• 19.sajandi lõpust aktiviseerus Venemaa välispoliitika Kaug-Ida suunal. Kasutades sisesegadusi Hiinas okupeeris Mandźuuria (Kirde-Hiina) ja Põhja- Mongoolia ning teravnes konkurents Jaapaniga Korea poolsaare pärast.
  
• Vastuolud Jaapaniga Kaug-Idas viisid Vene-Jaapani sõja puhkemiseni ( 1904 -1905); mille kiiresti moderniseerunud Jaapan võitis. Lüüasaamine sõjas tõi Venemaale kaasa territoriaalseid kaotuseid (Sahhalini saare lõunaosa); vähendas Venemaa tähtsust.
  

1905.a. revolutsioon:

Põhjused:

• Soov laiendada kodanikuvabadusi.
  
• Soov reformida senist aegunud riigikorraldust.
  
• Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastuolud mõisnikega.
  
• Väljaastumised äärealadel olid seotud ka venestamispoliitikaga.
  
• Vasakpoolsete illegaalsete parteide (sotsialistid-revolutsionäärid / esseerid ja Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei / VSDTP) kihutustöö jne.
  

Käik:

• Revolutsioon oli stiihiline, ilma kindla juhtimise ja koordineerimiseta.
  
• Erinevates kohtades ja erinevatel aegadel puhkesid streigid / üldstreigid; mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades (näiteks soomuslaeval Potjomkin); talurahvamässud ja mõisate põletamised (eriti Lätis); ülestõusud linnades (näiteks Moskvas).
  
• Sellistes tingimustes oli tsaarivalitsus sunnitud tegema teatavaid järeleandmisi-17.oktoobri manifestiga (1905.a.) lubas Nikolai II tagada sõna-, südametunnistuse-, koosolekute- ja ühinemisvabaduse; asutada parteisid ning kokku kutsuda parlament- Riigiduuma (esimese Riigiduuma valimised toimusid 1906.a. kevadel).