Turism Tallinnas (0)

Sarnased õppematerjalid

193

docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

Töötajate tagasiside Teenindusstandardite täitmise jälgimine ja hindamine Media tagasiside Mud tagasiside võimalused Mystery shopping e. teeninduse testimine 12 TURISMIGEOGRAAFIA 28. Turismigeograafia mõiste Distsipliin mis uurib kuidas geograafilisest aspektist lähtuvalt on võimalik vaadelda turismi. Tutvutakse nii sise kui rahvusvahelise turismi nähtustega, uuritake, milliste nähtuste tulemusel on turism kui selline arenenud ning milliste mõjude tagajärjel areneb tulevikus. Turism kui geograafiline nähtus = majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilise suhted inimeste ning ruumi, erinevate keskkonnaruumide vahel Turism ­ turistide liikumist kirjeldav, neile parimat ligitõmmet pakkuda sooviv majandusharu, huvireisimine või matkamine, mis ühtlasi pakub ka aktiivset puhkust.

Turismiettevõtlus

95

doc

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

nitest ­ accessibility, attractions, amenities, available packages, activities, ancillary services. Seega võib sihtkohta suhtuda kui kombinatsiooni kõikidest toodetest, teenus- test ja elamustest, mida pakutakse kohalikul tasandil. (Dorbek et al 2003) Erinevad autorid ja allikad tõlgendavad turismisihtkohta järgnevalt: · turismitoodete kooslus, mis pakub külastajatele integreeritud elamust (Dorbek et al 2003); · piirkond, kus turism on suhteliselt tähtis tegevus ja kus majandus võib olla oluliselt mõjutatud turismi aastatuludest (Tourism Destination Management 2009); · geograafiline ruum, kus eksisteerib turismiressursside klaster ­ atraktsioonid, infrastruktuur, turismiteenuste ja ­toodete pakkujad jne (Pike 2008: 24); · piirkond ehk maa, riik, väike- või suurlinn, mida on reklaamitud või mis reklaamib end ise kui turistide külastuspaik (Beirman 2003: 3);

Turundus

226

doc

Portugali põhjalik referaat

lõpuks ühe oma kõige olulisemate perioodide majanduskasvuga, mis algas 1960. Oeiras, Lissabonis Portugali linnastus tegutsevad peakontoris paljud rahvusvahelised ettevõtted. Portugalis on tugev kalandussektori traditsioon ja on üks nendest riikidest, kus on suurim kala tarbimine elaniku kohta. Selleks, et Portugalis külastajate arvu prognoos oluliselt suureneks järgmise viie aasta jooksul on reisimine ja turism jätkuvalt väga olulised. Siiski on kasvava konkurentsiga Ida-Euroopa sihtkohad nagu Horvaatia, kes pakub sarnaseid atraktsioone, aga Portugal on sageli odavam. Portugal peab keskenduma tervisele, loodus-ja maaturismile, et oma konkurentidest üle olla. Alverca, Covilhã, Évora, ja Ponte de Sor on Portugali peamised kosmosetööstuse keskused. 12 Vaade üle Rahvaste Pargi, Ida-Lissabonis.

Geograafia

32

doc

Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks

Juugendlikud puuvõred. 3-uksepaneeli.vertikaalsus-juugend. Velde- hoogsalt siuglev joon. Füüsiline vorm on olulisem kui programmiline sisu. Koduse keskkonna põhjalik läbikujundamine. Üritas luua puhtaid orgaanilisi vorme, maalähedus. VORMIJÕUD Art Nouveau (juugend) arhitektuur Esimene läbinisti juugendlik hoone Tallinnas pärineb tuntud soome arhitektide triolt Geselllius-Lindgren-Saarinen, mis on valminud aastal Eestis 1905. Selleks on Vana-Lõuna 37 asuv hoone, praeguse nimega Kalevi spordihall (end. A.M. Lutheri AS tööliste rahvamaja) Nii Herman Gesellius, Armas Lindgren kui ka Elien Saarinen on kõik lõpetanud Helsingi tehnikakõrgkooli. Peale lõpetamist asutasid noored arhitektid aastal 1896 oma arhitektuuribüroo. Büroo tegutses

Arhitektuuri ajalugu

284

pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL

Loodus

180

doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

omaduste muutused. -Kaevandamisest tekkivad maapinna muutused (langatused, maapinna rekultiveerimine); saasteainete sattumine pinnasesse. Kasvatatud toidus on rohkem kahjulikke mikroelemente.   Maastiku üldilme muutus, tehismaastik- Kaevandamisest tekkivad maapinna muutused; jäätmete ladestamine mägedena (aheraine-, poolkoksi- ja tuhamäed); tootmishooned, tehisveekogud. Tallinnas suured tööstusalad hoonetega.  Põhjavee kvaliteedi halvenemine ja põhjavee taseme muutused- Kaevandamise ja töötlemise käigus veekogudesse, põhjavette või pinnasesse levinud saasteained; jäätmete ladestamine mägedena (ohtlike ainetega saastunud pinna- ja põhjavesi) ja karjääridest ja kaevandustest vee väljapumpamine; lõhkamistööd. Avaldab negatiivset mõju ka veeorganismidele.

Keskkonnakaitse ja säästev areng

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused

Kommentaarid (0)