Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Füüsika KT kordamine (Mehaaniline liikumine, võnkumine, inerts, graafikud) (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on liikumise põhiomadus?
  • Millised suurused 4 iseloomustavad liikumist?
  • Milline võib olla keha trajektoor?
  • Mis on trajektoor?
  • Kuidas nimetame me trajektoori mis on ära mõõdetud?
  • Mida näitab aeg?
  • Kuidas liikumist liigitatakse 2 ?
  • Keskmine kiirus?
  • Kui 350 võnke tegemiseks kulub 7 sekundit?
  • Mis on inertsus?
  • Millest sõltub keha inertsus?
Füüsika KT kordamine-Mehaaniline liikumine-võnkumine-inerts-graafikud #1 Füüsika KT kordamine-Mehaaniline liikumine-võnkumine-inerts-graafikud #2 Füüsika KT kordamine-Mehaaniline liikumine-võnkumine-inerts-graafikud #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 63 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Daisy Mällo Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

Füüsika I kt1 kordamine - Mehaaniline liikumine

Keha raskus ja keha kaal on erinevad. Mõlemad on jõud, aga erinevad rakenduspunkti poolest. Kaal on keha mass gravitatsioonijõu kaudu mõõdetuna. Impulss on keha liikumise hulk (p=mv). Impulsi muutus on võrdeline jõuga ja selle mõjumise ajaga ning toimub jõu suunas. Töö on ühelt kehalt teisele energia ülekande viis. Energia on jääv. Energia=kehade/väljade töövaru. Potentsiaalne ja kineetiline energia. Siseenergia on keha osakeste pot ja kin en. summa. Mehaaniline energia on kin ja pot energia summa. A=Ek=f*s=m*a*s. Võimsus on töö ajaühikus. Fundamentaaljõud ­ tugev vastastikmõju, nõrk vastastikmõju, elektromagnetiline vastastikmõju, gravitatsiooniline vastastikmõju Inertne ja raske mass ­ Inertne mass väljendab keha inertsi e. vastu panna liikumisele. Raske mass väljendab keha võimet tõmmata teisi kehi (gravitatsioonivõime). Massi sõltuvus kiirusest ­ mida suurem kiirus, seda suurem mass. Impulss ­ liikumshulk. p=mv

Füüsika
thumbnail
2
doc

Füüsika KT kordamine: Mehaaniline töö, Võimsus, Energia

Mehaaniline töö Mehaaniline töö on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Mehhaanilist töd tehakse siis kui keha liigub mingi jõu mõjul. Töö suurus sõltub Kehale rakendatud jõust. Jõu mõjul läbitud teepikkusest. Valem, tähised, ühikud A=F*s A-töö(J- dzaul)

Füüsika
thumbnail
12
doc

Füüsika kordamine 10.klass

nimetatakse kõiki võnkumisi, mida saab kirjeldada siinus- või koosinusfunktsiooni abil. x = xm sin/cos t x ­ hälve ­ 1m xm ­ amplituud ehk maksimaalne hälve ­ 1m - ringsagedus ( = 2f) t ­ aeg ­ 1s sin ­ siinusfunktsioon (tasakaaluasend) cos ­ koosinusfunktsioon (amplituudasend) * VÕNKUMSTE LIIGITUS ­ Võnkumine on liikumine, mis kordub perioodiliselt kindla ajavahemiku järel, kusjuures esialgsesse asendisse läheb keha sama teed mööda tagasi. Võnkumise liigitus: · VABAVÕNKUMINE ­ võnkumine toimub süsteemisiseste jõudude mõjul. Vabavõnkumise tekkimiseks peab olema püsiv tasakaaluasend ja väline tõuge. Sumbuv võnkumine. · SUNDVÕNKUMINE ­ võnkumine tekib mingi kindla välise perioodilise jõu mõjul. Võnkumine on sumbumatu.

Füüsika
thumbnail
2
docx

Kordamine KT-ks

Kordamine FÜÜSIKA KT-ks Kordamisküsimused 1. Võrrelda ühtlast ja mitteühtlast liikumist. Sarnasus, erinevus 1. Too 2 näidet vastastikmõju kohta igapäevaelus 1. Too 2 näidet võnkliikumise kohta igapäevaelus 1. Mida näitab sagedus? 1. Mis on sageduse ühik? Tähis? 1. Mis on vedrukaalude kaalumise põhimõte? 1. Millise keha kiirus muutub vastastikmõjus vähem? 1. Millisel juhul muutub keha kiirus? 1. Millisel juhul keha kiirus ei muutu? 1. Mis on jõud? Selle tähis ja ühik 1. Milles väljendub keha inertsus? 1. Kui keha inertsus on suur, siis keha mass on... 1. Mis on täisvõnge? 1. Mis on võnkeperiood? Tähis, ühik? 1. Mis on tasakaaluasend? 1. Mis on amplituudasend? 1. Mida nimetatakse kiiruseks? Tähis, mõõtühik? 1. Mida nimetatakse trajektooriks? 1. Mida nimetatakse mehaaniliseks liikumiseks? VALEMID: Kiirus : v=s/t (

Füüsika
thumbnail
1
doc

Liikumine ja vastastikmõju

Kordamine KT-ks · Mehaaniline liikumine, trajektoor, teepikkus, kiirus, keskmine kiirus · Teepikkuse kujutamine graafikul · Võnkliikumine, sagedus, võnkeperiood, amplituut, täisvõnge, tasakaalu asend · Keha inertsus, inertsuse iseloomustamine, keha mass · Kehade vastastikmõju, jõud, jõudude tasakaal Kordamisküsimused 1. Võrrelda ühtlast ja mitteühtlast liikumist. Sarnasus, erinevus Liikumist,kus keha kiirus ei muutu nimetatakse ühtlaseks liikumiseks.Liikumist, kus keha kiirus

Füüsika
thumbnail
31
rtf

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saami

Füüsika
thumbnail
29
doc

Põhivara füüsikas

Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasolu), aistingute saamine (rea

Füüsika
thumbnail
10
doc

Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava

Füüsikalised objektid ja füüsikalised suurused. Mõõtmine. Mõõtühikute areng. SI ­ mõõtühikute süsteem. Mõõtemääramatus. Juhuslik jaotus, standardhälve. Mudelid füüsikas. Mudelite kasutamine reaalsuses. Mehaanika kui füüsikaliste mudelite alus. (koos sissejuhatusega 75h) Üldmõisted: keha, punktmass, liikumine. Kehade vastastikmõju. Vastastikmõju liigid. Aine ja väli. Ruumi mõõtmelisus. Taustsüsteem. Liikumisvormid füüsikas: kulgliikumine, pöördliikumine, võnkumine, laine. Mehaanika põhiülesanne. Liikumist kirjeldavad suurused: teepikkus, nihe, kiirus, aeg. Vektor ja vektoriaalsed suurused. Vektorite liitmine. Vektori lahutamine komponentideks. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumise lihtsaim mudel ­ ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiiruse, teepikkuse ja liikumisaja leidmine. Teepikkuse ja liikumisaja võrdelisus. Ühtlase liikumise graafiline kujutamine (st- ja vt-teljestikud). Liikumisvõrrand. Teepikkuse graafiline tõlgendus.

Füüsika



Lisainfo

Füüsika KT kordamine (Mehaaniline liikumine, võnkumine, inerts, graafikud)

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun