3 Demokraatia 1920-1930 aastail. Võidukäik või kriis? (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

odt

Demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised

kuulutati Saksamaa demokraatlikuks riigiks. Saksa majandus oli 1924 aastal madalseisus. Sellises olukorras tugevnes NSDAP (natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei) partei tegevus, nad tulid võimule Suure ülemaailmse majanduskriisi ajal. Samal ajal kehtestati diktatuurid ka paljudes teistes riikides, näiteks Bulgaarias, Ungaris, Hispaanias, Kreekas, Jugoslaavias, Eestis, Portugalis jm. Võrdle erinevaid hinnanguid demokraatia kohta Vatsa W. Churchilli ütlusest lähtudes 1) Millised on demokraatia puudused? Suuremate ühiste tavade läbiviimine on raskendatud. Rahvas ei oska valitseda. 2) Miks on demokraatia hoolimata puudustest parim valitsemisviis? Võrreldes teiste halbade poliitiliste süsteemidega on demokraatia uuendustest parim. Millise õpikus toodud demokraatiale antud hinnanguga oled sina kõige enam nõus? Põhjenda oma arvamust. Demokraatlik kord oli selle pooldajatele suurim saavutus, mis

Ajalugu

2

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

Tänu konveierite kasutamisele tootmises sai üle minna kaupade kiiremale tootmisele. Kiire majandusarengu tulemusena lootis iga ameeriklane peagi osta endale korteri, külmkapi ja sõiduauto Ford I. Raha laenati mitmeks otstarbeks: kaupade ostmiseks ja äri alustamiseks. TV lk 9 ül 2 1929. aastal alanud majanduskriisil oli mitmeid põhjusi: a) maailmamajanduse kohanematus b) kaupade ületootmine c) vale majandamine → kergekäelised laenud Kriis jõudis peagi ka Euroopasse, sest nende majandus sõltus Ameerika omast. Puhkenud majanduskriis oli erinev varasematest, sest a) Uute tootmisviisidega hulgi toodetud toodetele ei jätkunud tarbijaid. b) Kriis põhjustas suure tööpuuduse, millega kaasnes nälg, mässude oht jms c) Kriis kestis väga kaua: viis aastat Kriisist väljumiseks kasutati peamiselt kahte teed: a) DIKTATUUR. Arvati, et päästjaks on karmikäeline valitseja

Ajalugu

4

doc

Ajalugu I maailmasõja lõpp, kahe maailmasõja vaheline aeg, II ms algus

· Kestis 5 aastat · Põhjustas suure tööpuuduse, mis omakorda põhjustas nälja ja mässamise ohu · Oli ülemaailmne Kriis oli ülemaailme, sest enamus Euroopa riikidest sõltus Ameerikast ning kui Ameerika majandus langes tekkis ahelreaktsioon ja langes kogu Euroopa majandus. Kriisist pääses kergemini Suurbritannia, sest siis oli palju neist sõltuvaid riike, kuhu said nad müüa oma kaupu ka kriisiaastatel. Olukorda parandati kas reformide kehtestamisega(Ameerikas) või pannes rõhku sõjatööstuse arendamisele(diktaktuuriga riikides- nt. Saksamaa). Ameerika päästis majanduskriisist president Roosevelti reformikava: · Suleti kõik pangad- suudeti taastada inimeste hoiused · Vähendati tootmist-riik maksis põllumeestele tootmise vähendamise eest · Loodi uusi töökohti ja korraldati hädaabitöid · Töötutele hakati maksma abiraha, toetati ka vaesemaid peresi ja maksti pensione

Ajalugu

1

doc

Liberalism ja konservatism

Sellises olukorras elavnes natsionalistlik tegevus eesotsas Adolf Hitleriga. Natsistide 1923 aasta riigipööre oli ebaõnnestunud, kuid 1932 aasta parlamendivalimistel saavutasid nad võidu. Majanduskriisi ajal kehtestasid ka paljud teised riigid diktatuuri, näiteks Ungari, Bulgaaria, Kreeka, Jugoslaavia, Eesti, Hispaania, Portugal jm. Autoritarne ­ võimule pimesi alistumist nõudev. Sotsialism ­ poliitiline ja majanduslik kord, mis pooldab riigi või tööliste kontrolli tootmise ja turustamise üle kogu riigi huvides. Revansistlik ­ kättemaksu taotlev. Kapitalism ­ eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev ühiskondlik süsteem. Kodanlus ­ ühiskonna jõukad keskklassid. Kodanlik ­ kodanlusele toetuv Kommunism ­ poliitiline ja majanduslik õpetus, mis taotleb võitu kapitalismi üle revolutsiooni teel ning eraomandi kaotamist. Vabaturumajandus ­ riigi mittesekkumine majandusellu. Sufrazetid ­ naisõiguslased Inglismaal 19

Ühiskond

2

doc

Demokraatia, diktatuur

nimetama maffiaks. Propaganda- Uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Demokraatlik ühiskond- Sõna demoraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest nagu Demos - rahvas, Kratos-võim. Seega on tegu rahvavõimuga. Enne esimest maailmasõda oli demokraatlikke riike Eu -s tunduvalt vähem kui mittedemokraatlikke. Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Demokraatia laienes ka siseriiklikult. Esimese maailmasõja aastail ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlikke õigusi. Eelkõige puudutas see valimisõigust. 1918. aastal Suurbritannias võeti vastu seadus mis suurendas valimisõiguslike kodanike arvu.Valimisõiguse said ka naised, kuid alates 30 eluaastast. *Demokraatlikud ja mitte demokraatlikud liikumised -Demokraatlikud liikumised.-

Ajalugu

2

docx

USA pärast I maailmasõda

Liberaalid Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid r iigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide arvates pidi riik toetama abivajajaid. Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, miss järgi Saksamaa kuulutati demokraatlikuks vabariigiks. Mille poolest on sarnased kommunistide ja fasistide arvamused dem. kohta? Mõlemad leidsid, et demokraatia ei toimi ja diktatuur on parem valitsemisviis. Suurbritannia areng Riigikord: demokraatia, konstitutsiooniline ehk parlamentaarne monarhia. Majandus: 1920 algas majanduslik tõus, sisse veeti toiduaineid, muret tekitas suur tööpuudus, tehnika oli vananenud. Parteid ja poliitiline elu: seadusi võttis vastu parlament. Tööerakondlased muutusid konservatiividele tõsiseks vastasteks. Prantsusmaa areng: Riigikord: demokraatia, vabariik. Majandus: välja veeri meresaadusi ja luksuskaupu

Ajalugu

4

doc

Demokraatia

AJALUGU 1.Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (õp. lk 30), Demokraatia see on rahvavõim. Demokraatlikes riikides laienes rahvavõim, eelkõige aga valimisõigused. Valida said nii naised kui mehed , sõltumata nende varanduslikust seisusest .Demokraatlikku ühiskonda iseloomustab :rahva määrav osa ühiskonna tähtsamete küsimuste lahendamisel, kodanikuvabadus ja kodanikuõiguste olemasolu . 2.Tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail Demokraatlikku riigikorra valisid paljud sõjapäevil ja pärast sõda tekkinud uued riigid.

Ajalugu

4

odt

Diktatuur , demokraatia , fašism , natsism

KORDAMISKÜSIMUSED 9. KL. KONTROLLTÖÖKS Demokraatia, diktatuur, fasism, natsism 1. Demokraatia: · demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (õp. lk 30), 1. Demokraatia on rahvavõim. Seda iseloomustavad : Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu · nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. lk 30), Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, Uus-Meremaa · peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail ­ nimetus, selgitus (lk 31),

Ajalugu

Kommentaarid (1)