100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
triini14
Õppematerjali autor
-7- Kalanduse administreerimine Eesti vabariigis . Eestis on kalanduse valdkonna administreerimine jagatud kahe ministeeriumi vahel, kusjuures Keskkonnaministeeriumi vastutusalas on: 1) kalavarude olukorra hindamine, sellega seotud teadusuuringute korraldamine, 2) vajadusel püügipiirangute kehtestamine, 3) kalavarude kalakasvatusliku taastootmise ja kalade kudealade ning elupaikade taastamise korraldamine, 4) harrastuspüügi korraldamine. Põllumajandusministeeriumi vastutusala on: 1) kalandussektori majanduslik areng, mis hõlmab turukorraldussüsteemi, struktuuritoetuste ja riigiabi rakendamist, 2) vesiviljelussektori korraldamine. Keskkonnaministeeriumis korraldavad kalandust kalavarude osakond ja maakondlike keskkonnateenistuste kalandusspetsialistid. Järelvalvet korraldab keskkonnainspektsioon. Põllumajandusministeeriumis korraldab kalandust kalamajandusosakond kolme bürooga: · kalanduse arengu büroo,
.................... 92 5 1. Sissejuhatus Kalavarude kasutamisel lähtutakse ökosüsteemipõhisest lähenemisviisist, millega tagatakse mere bioloogiliste elusressursside sh püütavate liikide populatsioonide püsimine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikul tasemel. Optimaalne ressursikasutus on tagatud läbi tasakaalu saavutamise kutselise ja harrastuskalapüügi vahel. Eesti kalanduse jaoks on oluline kalapüügi ja vesiviljeluse abil tagada toiduvarude kättesaadavus läbi majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsete tingimuste loomise ja toetamise. Väiksemahulise rannapüügi puhul on rannakaluritel renoveeritud sadamad, kust kala maale tuua ja säilitada ning nende tegevused on sektori sees mitmekesistatud nii, et see võimaldab neil püütud kala ise väärindada ja otse turustada. Püügihooaja väliseks ajaks on loodud mitmekesistamise võimalused, mis võimaldavad saada
* Süvaookean * madalad rannikumered külmade hoovuste piirkonnas (lähis ja lähipolaarvöötmes)(kus erinevad hoovused saavad kokku palju toitaineid.) Lähistroopilised ja polaarse * Suurte jõgede suudmealad avaookean pinnakihid(vesi liiga soe/külm) Maailmas enam püütud kalad on 1.tursk, 2. Heeringas Püüdmise vormid · Primitiivne või koriluse vorm. Kalapüügi maht on väga väike, müügiks ei lähe midagi- põhiline enda tarbeks /hobiks · Rannapüük- kalurid elavad rannuki äärsetes külades ja töötlevad selle kala ise (soolavad, kuivatavad, suitsutavad) Ida-Kagu-aasias, Norras. Turustatakse lähipiirkonnas. Eestis Peipsi ääres ja saartel. Kasutatalse siseturul · Konsentreeritud kalapüük- kasutatakse külmutussseadmetega laevu, millega minnakse merele nädalatakse merel. Esmane töötlus toimub laevas
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Karl Agapuu EP-2 EV KALANDUSPOLIITIKA uurimus Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. ELi ÜHTNE KALANDUSPOLIITIKA........................................................................4 1.1. ELi kalavarude majandamine.................................................................................4 1.2. Kalavarude majandamine.......................................................................................5 1.3. Piirkondadeks jaotamine.........................................................................................5 1.4. Mõju kalamassidele................................................................................................7 2. ELI KALANDUSPOLIITIKA RAKENDAMINE EESTIS......................................
Viljandi Täiskavanute Gümnaasium Ingrid Lembavere Referaat Maailma kalandus ja vesiviljelus Viljandi 2017 Sisukord Teemad: 1. Maailma kalandus, selle mõisted 2. Vesiviljelus, selle mõisted 3. Kokkuvõte Sissejuhatus Maailma kalandus ja vesiviljelus on kindlasti, meie elu ühed tähtsad kaaslased. Kala on ju teada tuntud toit, mida me palju tarnime lisaks lihale ja paljule muule, mida on võimalik toota, kasvatada, või loodusest püüda. Kindlasti on teema huvitav, et mida need kaks valdkonda endast tegelikult kujutavad, mis on nende mõisted ja mida need haldavad. Maailma kalandus Kalandusega seotud mõisted: Territoriaalveed rannikuriigile kuuluv 12 meremiili ulatuses rannikumerd, kus riik organiseerib kalapüüki. Majandusveed rannikuriigile kuuluv 200 meremiili laiune ala, kus kehtestatakse püügi kvoodid;
Madala finantseerimisvõime tõttu on jäänud tegemata olulised investeeringud kalanduse infrastruktuuri, mistõttu ei vasta väga paljudes sadamates kala lossimise infrastruktuur kaasaja keskkonna- ja hügieeninõuetele ning sadamad vajavad põhjalikku uuendamist. Puuduvad kala sorteerimise liinid, külmkambrid, kütusetanklad, tihti on tõstukid, kaid jms amortiseerunud. See põhjustab kala hooajalisust turul, langetab kala kvaliteeti ja hinda. · Kalapüügi teevad vähetasuvaks väikeste saagikogustega kaasnevad realiseerimisprobleemid - eelkõige madalad kokkuostuhinnad ja tööstuste vähene huvi väikeste kalakoguste ostmise vastu. Tulenevalt eelmistes punktides nimetatust ja kalavarude vähenemisest on kokku kuivanud ka kalapüügist saadav tulu. Madalad sissetulekud on ilmselt ka mõjuvaim põhjus, miks kalurkond vananeb ja noored kutselise kalandusega harva tegelema hakkavad.
kala aastas, siis keskmine rumeenlane vaid 4 kg. kala aastas. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Euroopa vähenevate kalavarude tõttu tuuakse kaks kolmandikku tarbitavast kalast sisse mujalt. Sellega mõjutavad eurooplased kalavarude olukorda ka mujal maailmas. Kalavarude vähenemisest tingituna nõuavad Euroopa tarbijad, töötlejad ja jaemüüjad tagatisi selle kohta, et tarbitav ja müüdav kala oleks nõuetekohaselt majandatud ja püütud läbi säästva kalapüügi. Enamasti on selliseid tagatisi aga anda keeruline. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Direktiivid Kalavarude kaitseks on Euroopa Liit loonud ühise kalanduspoliitika. Ühine kalanduspoliitika peaks kaitsma ookeanide kui tulevaste põlvkondade rikkuse ja heaolu jätkusuutliku allika ökoloogilist tasakaalu. Ühises kalanduspoliitikas pööratakse tähelepanu ettevaatuspõhimõtte rakendamisele kalavarude majandamisel ning ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi järkjärgulises kasutamises
muutmine. · Eestis rakendatavad ohustatud kalaliikide kaitse ja taastamise seadusandlikud meetmed ei ole ohustatud liikide kaitse ja varude säästliku majandamise kindlustamiseks praegu piisavad. · Kõige tõhusamaks ja odavamaks meetmeks kalavarude taastumisvõime ja veekogu tootlikkuse säilitamiseks ning ebasoovitavate muutuste vältimiseks ökosüsteemis (juhul kui kalade sigimistingimused on normaalsed) on kalapüügi säästlik korraldamine. · Püügieeskiri on vaja hoida vastavuses varude seisuga. Vajalikud on seadusandlikud muudatused! Näiteks .... 1. Veekogude saastamise, tõkestamise või veekasutuse eest laekuvast rahast tuleb osa suunata otse nende veekogude kalavarudele tekitatud kahju heastamiseks. 2. Ranna ja kalda kaitse seaduse alusel on vooluveekogude veekaitsevööndi laius 10 m seal on puittaimestiku raiumine keelatud. Lõheliste elupaikade
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid