Inglismaa (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

11

pdf

Lühiülevaade Inglismaa ajaloost

2. saj Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5. saj 410 ­ lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7. saj Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8. saj 793 ­ viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11. saj 1016-1035 ­ Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. 1066 ­ Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13

Ajalugu

16

docx

Inglismaa 1-19 sajand

2.saj · Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5.saj · 410 ­ lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. · Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. · Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7.saj · Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8.saj · 793 ­ viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11.saj · 1016-1035 ­ Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · 1066 ­ Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13

Ajalugu

14

docx

Tsivilisatsioonide kujunemisest 1. sajandini.

riigivalitsemises, kombestikus); liitis Venemaa Euroopaga; Katariina II (1762-1796): · valgustatud valitseja; eeskujuks Prantsusmaa; hariduse edendamine; armukesed; NB! mitte vene päritolu; Ülejäänud valitsejad olid kas üli leebed/liberaalsed või üli karmid/konservatiivsed; Venemaa laienes (Soome 1809 ­ 1917); Nikolaid ja Aleksandrid; 1867 müüdi Alaska; Tsaarivõim kestis kuni 1917. a; 7) Inglismaa Võõrvallutajad: · Inglismaa Rooma riigi koosseisus: 1. saj eKr kuni 5. saj pKr; Inglismaad ei õnnestunud romaniseerida; ristiusu levik; Hadrianuse müür; · anglosakside aeg: suure rahvasterändamise käigus läksid anglid ja saksid rajama oma riike Inglismaale; keltide kuningas Arthur sõdis germaani hõimude vastu; · viikingite aeg: 9. ­ 11. sajand ründasid Inglismaa idarannikut; Taani ja Norra alad; · normandlaste aeg: 911. a viikingipealik Rollo sai Normandia; 1066. a Hastingsi

Ajalugu

7

doc

Kordamine 10.klassile

Feodaalsuhted arenesid Skandinaavias aeglasemalt (sest madal on põllumajanduse arengutase). Aga oli juba toimunud varanduslik diferentseerumine. Viikingite retked Viikingite laevad kujutasid endast tegelikult lahtisi merepaate. Lainete eest kaitsesid suured kilbid. Merel orienteeruti taevakehade järgi. Viikingite retkedes eristatakse lääneteed (sõitsid taanlased ja norralased) ja idateed(sõitsid rootslaste esiisad). Lääneteed liikunud viikingite rünnakute alla jäid eriti Inglismaa ja Frangi riigi alad, aga ka Itaalia, Hispaania ja Portugal. Jõuti isegi Aafrikasse. Laastamistöö oli eriti laia ulatusega kuna sõideti mööda jõgesid kaugele sisemaale. Kuna ei suudetud tõrjuda viikingite rünnakuid, hakkasid Frangi riigi valitsejad viikingipealikega lepitust otsima, läänistades neile maid. Aastaks 1071 olid viikingid vallutanud L-Itaalia, tekkis Sitsiilia kuningriik. Idateed liikuvad viikingid sõitsid läbi Venemaa ja pidasid sidet Bütsantsiga. Paljud

Ajalugu

5

doc

Viikingid-ristisõjad

kuningriigiks 4)viikingite rüüsteretked: · 8. saj alates hakkasid taanlased inglismaale rüüsteretki korraldama · 9. saj pani kuningas Alfred seisma taanlaste edasitungi- nõustus maksma taanile makse · Taanlastele jäänud kaguosas hakkas kehtima taani õigus(s.t. see ala allus taani kuningale) · Järgmisel sajandil suutis kuningas Edgar inglismaa tagasi vallutada · 1016.aastal vallutas taani kuningas Knud kogu inglismaa, taani ja norra · pärast Knudi surma suurriik lagunes ja inglismaal sai troonile Edward Usutunnistaja 5)normandlaste vallutusretked: · Peale Edwardi surma pretendeeris troonile 2 kuningat( anglosaks Harold ja Normandia hertsog Guillaume) · 1066. a. maabus Guillaume Lõuna-Inglismaal ja pidas Hastingsi lähedal 14. okt

Ajalugu

13

docx

Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

· 911 Prantsuse kuningas läänistas viikingitele Põhja-Prantsusmaa- Normandia · 985 esimesed Islandilt lähtunud viikingite asundused Gröönimaal · 1000 Leif Eiriksson jõudis Põhja-Ameerika idarannikule · 1018-1035 Knut Suure riik (Taani, Norra, Inglismaa) · 12. Sajandi algul Rootsi ristiusustamine SVEA?? Viikingite retked- Jagunes idateeks ja lääneteeks Idatee- - Taanlaste, norralaste esivanemad - Inglismaa - Frangi riik (846. Aastal Pariisi vallutamine) Normandia hertsogkonna rajamine Läänetee- Viikingid Inglismaal- · 835 rüüsteretked kenti ümbruses · 871 Wessexi kuningas Alfred sõlmis viikingitega vaherahu- danegeld; Danelaw ala · Norra viikingite retked 10. sajandi lõpus, jätkusid taanalste retked · Knut Suur (1016-1035) Inglismaa, Taani, norra ja Rootsi kuningas  - Pärast Knudi surma ühendus lagunes, Inglismaa troonile Edward Usutunnistaja

Ajalugu

7

doc

Keskaeg

Nad hakkavad rändama, rüüstama ja röövime Euroopa rannikualasid, sest maa oli Skandinaavias kidur ja ei andnud piisavalt toitu ja röövimisega saadi puuduv osa. Avastati uusi maid. Nad olid osavad meresõitjad, retkesid viikinglaevadega, millel oli üks nelinurkne puri ja aerutajateks olid sõjamehed, kes oma kilbid panid laevade poordide peale. Viikingite retkeid jaotatakse ida- ja lääneteeks. Lääneteed kasutasid normannid, kelleks oli taanlased ja norralased. Vallutasid ka Inglismaa, asustasid Islandi, jõudsid Gröönimaale. 1000 aastal jõudisd nad ka Ameerikasse. Frangi riik oli väga raskes olukorras. Normannide rüüsteretki peeti katkuga sarnaseks, sest lisaks röövimisele ja põletamisele ahistasid nad ka kohalikke inimesi. Idateed kasutasid peamiselt rootslased ja neid kutsuti variaagideks. Nemad oli rahumeelsemad viikingid. Põhitegevuseks oli kauplemine ja sõjaliste teenste osutamine, mitte rüüstamine. Sõdalastena olid nad palgatud ka Venemaa teenistusse

Ajalugu

4

odt

AJALUGU - konspekt ja isikud

Odin-e.Oden. Eelkõige oli ta päikese-ja sõjajumal.Selle kõrval ka tarkuse ja luule kaitsja. Kujutati ühesilmalise valges kuues vanamehena,kelle relvaks oli oda. Frej- skandinaavlaste kolmas tähtis jumal. Freja- Freji naine,kes oli eeskätt viljakusjumalanna.Nädalapäevadest kannab ta reede nime. Loke-aaside perekonna vaenlane,kes oli saatana osa etendav hiiglane. Ansgar-benedaktiini munk, kes 829.aastal saadeti Karolingide riigist Rootsi . Alfred- Inglismaa kuningas Edgar- kuningas, kelle valitsusajal suutsid anglosaksid alistada normannide valdused Kirde-Inglismaal. William I-ehk William Sohilaps.oli normandia hertsog.. Constantinus Suur- keiser,kes tunnistas ristiusu Rooma riigis lubatuks Milano ediktiga aastal 313. Püha Bonifatius-sakslaste ristija,kes oli Roomast lähtuva misjonitöö innukamaid läbiviijaid. Hieronymus-õpetlane ja munk,kes 4.sajandil tõlkis Piibli paavsti ülesandel ladina keelde.

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)