Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ajaloo Kordamisküsimused Õ. lk. 29- 49 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendab territoriaalne terviklikkus?
  • Millest koosneb riik?
  • Mis moodustab riigi territooriumi?
  • Mis kujutab endast riigi avalik võim?
  • Kuidas võib jaguneda riigi rahvastik?
  • Kellele kuulub seadusandlik võim?
  • Kellele kuulub täidesaatev võim?
  • Mis on EV ülesanne?
  • Mis on Eesti kõrgeim kohus?
  • Millised on Riigikohtu ülesanded?
  • Mida tähendab võimude lahususe tasakaalu põhimõte?
  • Kuidas kehtestatakse seadusi riikides kus ei ole põhiseadust?
  • Mis on preambula?
  • Kes teostab järelvalvet põhiseaduse üle?
  • Kes võtab EV vastu seadusi?
  • Kes paneb seadustest tulenevalt kohustused paika kuidas neid nimetatakse?
  • Mis on üksikakt?
  • Kumb on vähem tähtis?
Ajaloo Kordamisküsimused-Õ-lk-29- 49 #1 Ajaloo Kordamisküsimused-Õ-lk-29- 49 #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ... jürgenson Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Ajaloo kordamisküsimused §3-8

4. Iseloomusta Ameerika Ühendriike kahe sõja vahel: parteid, demokraatia ohustajad USAs, Roosevelt ja Uus Kurss, isolatsioonipoliitika. USA poliitiline elu oli mõnevõrra sarnane UK omaga ­ mõlemas toimis kahepartei süsteem , kuid USAs oli vabariiklik kord, mitte monarhia. Seaduseid võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli neljaks aastaks valitav president. Juhtivateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik partei. 1920 võidutses USAs vabaturg. Vähendati seaduseid, riik astus majandusest välja. Järsult elavnesid ehitustegevus, lennundus ja teisigi. Kongressi liikmeid hakati süüdistama võimu kuritarvitamises ja altkäemaksu võtmises. Suurlinnades suurenes kuritegevus. Kehtestati keeluseadus (alkoholi valmistamist, müüki ning sisse- ja väljavedu keelav seadus). Tekkisid maffiarühmitused, mis tegelesid mitte ainult alkoholi salamüügi, vaid ka väljapressimiste, tapmiste ja narkokaubandusega. Eriti kuulsaks mafioosoks/ristiisaks sai Al Capone Chicagos

Ajalugu
thumbnail
40
docx

Ajaloo eksami kordamisküsimused

Põhjused on järgmised: a) Maailmamajanduse kohanematus b) Kaupade ületootmine c) Vale majandamine 6. Anna hinnang Roosvelti uue kursi poliitikale. Mina arvan, et ta uus poliitika oli väga hea, sest ta innustas rahvast tööle oma kõnedega. Lisaks asus ta tegema uusi reforme, mis pidi looma uusi töökohti. 7. Milliste meetmetega väljusid kriisist diktaatorlikud riigid? Nad sekkusid tootmis- ja kaubandusettevõtete ja pankade tegevusse. Otsused tegi riik. Töövihik 1. Kriis jõudis peagi Euroopasse, sest… Kriis jõudis peagi Euroopasse, sest nende majandus sõltus USA omast. 1.1 Puhkenud majanduskriis oli erinev varasematest, sest… a) Varasemad majanduskriisid olid lõppenud ühe-kahe aastaga b) 1929. Aastal puhkenud kriis tõi esile tolle aja tundmatud hädad c) Korraldati tööliste meeleavaldusi 1.2 Kriisist väljumiseks kasutati peamiselt kahte teed: a) Pidi sekkuma riik

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Üldajalugu kordamisküsimused

KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: polis ­ Kreeka linnriik Kodanik ­ riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses poliitika ­ linnriigi asjadega tegelemine agoraa ­ linna keskväljak, kasutati kogunemispaiga ja turuplatsina akropol ­ kindlus kõrgemal künkal aristokraatia ­ võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte (Sparta) demokraatia ­ võim on koondunud rahva kätte (Ateena) (Demos-lihtrahvas;Kratos- võim) faalanks ­ lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise seljataga hellen ­ kõigi kreeklaste üldnimetus (emamaal, kolooniates) barbar - mittekreeklane hellenism ­ ajajärk Aleksander Suure vallutustest Rooma võimu kehtestamiseni, idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museion ­ muusade tempel, kultuuri- ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros ­ Pime laulik, ,,Ilias"

Ajalugu
thumbnail
22
doc

Antiikkirjanduse kordamisküsimused

ühes kohas elasid. Alk oli aristokraatliku päritolu, võttis aktiivselt osa türannide vastu võitlemisest ja kutsub siis oma luules üles türannide vastu võitlema ning pilkab neid. ( nt pilkas türann Pitakost, kes oli 1 seitsmest targast ja viis Mütileenes läbi samasuguseid reforme nagu Solon Ateenas ) Iseloomulik Alk luulele on see, et ta väljendab ebakindlust homses päevas. Kirjeldab polist kui laeva, mida tuuled merel räsivad. Riik kui linn tormisel merel. Mõlema luules esinevad mütoloogilised teemad, samuti on isel armastusluule ( mõlema soo esindajatele ). Sappho luule on samuti sõpruskonnas tekkinud luule, tema sõpruskond koosnes tütarlastest, temal poliitilisi teemasid ei olnud. Tema luule temaatika oli kultused, pidustused, pulmad, sõbrataride omavaheline suhtlemine, kiindumus, südamevalu armastatu pärast ja ka lahusolek&igatsus. Politiiline võitlus, mis toimus väljaspool

Antiikkirjandus
thumbnail
15
docx

Eesti teel iseseisvusele. I Eesti Vabariik.

- jõuti veendumusele, et lisaks Venemaast eraldumisele on vaja Eesti iseseisvus ka avalikult välja kuulutada - loodi sidemeid suurriikide diplomaatidega, et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvumisse (vastukajad olid lootustandvad) Vabadussõda * puhkes 28. nov 1918 Punaarmee rünnakuga Narvale - Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (eesotsas Jaan Anvelt) ­ enamlaste sõnul iseseisev riik, ent tegelikult juhiti seda Venemaalt - Punaarmee hõivas Narva - Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu Eesti sõjalise ebaedu põhjused: * vastaste ülekaal * rahva meeleolu * valitsusel polnud algul kedagi Punaarmee vastu saata (Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laiali ajanud) * vastalustanud Kaitseliit oli veel nõrk * sõjaväe loomist takistas relvade, laskemoona jm varustuse nappus * rahval puudus usk sõjapidamise võimalikusesse * üldine sõjatüdimus

Ajalugu
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

17. 1201 a. piiskop Alberti poolt 18. Ümera lahing ­ eestlaste ja sakslaste vahel 1210 a. , Ümera jõe ääres. Eestlased võitsid ülekaalukalt 19. Madisepäeva lahing. 21. sept. 1217 a. Langes Lembitu Kaupo, sai surmavalt haavata. Eestlaste ja sakslaste vahel, sakslased võitsid. 20. Vastastel oli sõjaline ülekaal, ordurüütlitel oli sõjalise väljaõppe kogemused ning parem relvastus, sõdurite tagavara. Eestlastel oli vaenlasteks ka Taani ja Rootsi. Eestlastel oli riik välja kujunemata, maakondade vahelised sedemed olid nõrgad, hale koostöö naaberrahvastega. 21. Liivimaana olid tuntud Eestis ja Lätis vallutatud alad (Kesk-Eesti, Lõuna-Eesti, Põhja-Läti alad). 22. Eestimaaks nimet. Taani kuningriigi valdusse langenud Põhja-Eestit. 23. Feodaalse killustumise ajajärk ­ Vana-Liivimaa aeg; Eesti keskaeg; orduaeg 24. Jüriöö ülestõus 1343-1345 algus 23. aprill 1343 a. põletati maha mõisad ja kirikud; tapeti kätte saadud sakslased. 25

10.klassi ajalugu
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Jaan Tõnisson ja Willem Reiman hakkasid Tartus avalikes paikades kõnelema eesti keelt. Postimees sattus sulesõtta Ado Kreisteiniga. Ado Kreisteini ajaleht Olevik hakkas kaotama mitmeid toimetuse liikmeid ja lugejate arv kahanes, kuna Postimees muutus populaarsemaks. Jaan Tõnisson kritiseeris Vene võimu ettevaatlikult, nad taunisid venestamist aga suures poliitikas (Vene impeerium) jäi teadlikult ja tahtlikult tagasihoidlikuks, sest väike Eesti riik ei saa dikteerida ja nõuda midagi selliselt suurelt impeeriumilt. Seltsiliikumise tõus (karskusseltsid, põllumeesteseltsid jt) ja ühistegevuse algus: J. Tõnissoni ja W. Reimani suur saavutus oli panna uue hoo seltsiliikumisse. Sai alguse uus seltsiliikumine Karskusselts. Karskuseltsi eesotsas oli Ado Kreistein, hiljem Willem Reiman sai juhiks ning muutis Karskus liikumise mõtet. Venemaa paljud seltsid sulges, kuna nad kartsid separatismi, et Eesti lööks end lahti, kuid

Ajalugu
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

Eraõiguses on subjektid oma õigustes võrdsed. Eraõigus jaguneb: 1) Tsiviilõigus 2) Kaubandusõigus 3) Majandusõigus 4) Tööõigus. Avalik õigus: rahvusvaheline õigus, riigiõigus, konstitutsioonõigus, kirikuõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus, finantsõigus. Eelkõige käib avaliku õiguse alla riigiõigus. Põhiliseks riigiõiguseks on konstitutsioon. Kriminaalõigus sätestab millised on kuriteod, kuidas karistada. Finantsõigus sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja organid kasutavad raha ja kuidas ning milliseid makse koguda. Haldusõigus ­ administratiiv- ehk valitsemisõigus. Reguleerib ametivõimude moodustamise korda, pidevust ja vastutust haldusõiguste rikkumise eest. Kui riik ei suuda kontrollida haldusõiguste rikkumisi siis räägitakse haldussuutmatusest. Protsessiõigus ­ määrab kindlaks kohtupidamise korra. Avalik ja erasektor: Avalik sektor ­ esimene sektor, mille moodustavad võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun