Overview
Bilanss Kasumiaruanne Rahandussuhtarvud
DuPont
DOL,DFL,DCL
Vaba
rahavoog Sheet 1: Bilanss
Finantsaruanded Bilanss, 2005-2009 (tuh. Kr) 31.12.2005. 31.12.2006. 31.12.2007. 31.12.2008. 31.12.2009.
5 6 7 8 9
Raha ja pangakontod 23,777.0 46,816.6 20,513.4 4,684.5 13,586.2
Aktsiad ja muud väärtpaberid 6,285.4 - - - -
Nõuded ostjate vastu (debitoorne võlgnevus) 42,674.3 55,921.1 147,399.4 193,737.8 145,716.5
Mitmesugused nõuded 15.9 498.0 18.2 42.3 -
Ettemakstud tulevaste per. kulud 3,563.4 4,966.7 6,010.7 22,307.6 -
Varud kokku 34,456.1 48,443.8 62,827.4 84,773.7 79,587.3
Käibevara kokku 110,772.1 156,646.2 236,769.0 305,545.8 238,890.0
Pikaajal. finantsinvesteeringud - - - 7,008.7 110,603.9
Materiaalne põhivara (jääkmaks.) 37,163.3 38,291.6 42,187.5 96,105.7 173,308.7
Akumuleeritud põhivara
kulum 12,799.1 18,178.9 23,603.4 29,742.6 -
Immateriaalne põhivara 898.5 1,574.5 1,614.8 1,487.4 1,156.6
Põhivara kokku 38,061.7 39,866.1 43,802.2 104,601.8 285,069.2
AKTIVA KOKKU 148,833.8 196,512.3 280,571.2 410,147.6 523,959.2
Lühiajalised võlakohustused kokku 3,231.7 3,074.6 1,816.7 49,543.8 49,456.2
Ostjate
ettemaksed 56.9 - - - -
Võlad tarnijatele (hankijatele) 9,536.0 14,272.3 28,858.1 28,870.2 -
Mitmesugused võlad kokku - - - - 20,252.4
Maksuvõlad 2,994.4 1,622.6 2,588.2 9,308.8 -
Viitvõlad kokku 1,157.0 1,665.7 3,247.4 26,688.5 -
Lühiajalised eraldised - - - - 7,311.6
Lühiajalised kohustused kokku 16,976.0 20,635.1 36,510.3 114,411.3 77,020.3
Pikajalised võlakohustused 4,209.1 1,575.3 3,789.5 50,460.9 195,815.6
Pikaajalised kohustused kokku 4,209.1 1,575.3 3,789.5 50,460.9 195,815.6
Kohustused kokku 21,185.2 22,210.4 40,299.8 164,872.2 272,835.9
Aktsia -/osakapital 3,100.4 3,100.4 3,100.4 3,100.4 3,100.4
Reservid 310.0 310.0 310.0 310.0 310.0
Eelmiste per. jaotamata kasum 80,277.6 112,238.3 158,336.4 184,861.0 201,183.8
Aruandeaasta kasum (-
kahjum ) 43,960.6 58,653.2 78,524.5 57,004.0 46,529.0
Omakapital kokku 127,648.7 174,301.8 240,271.4 245,275.4 251,123.3
PASSIVA KOKKU 148,833.8 196,512.3 280,571.2 410,147.6 523,959.2
Sheet 2: Kasumiaruanne
Kasumiaruanne, 2005-2009 (tuh. kr)
5 6 7 8 9
Kasumiaruande skeem I Müügitulu Muud ärituIud
Äritulud kokku Varude jääkide muutus
Kapitaliseeritud väljaminekud
Kaubad , toore, materjalid
Mitmesugused
tegevuskulud Palgakulu
Sotsiaalmaksud
Pensjonikulu
Tööjõukulud kokku Kulum kokku
Muud ärikulud
Ärikulud kokku Kosumiaruande skeem 2 Müügitulu 389,900.5 574,603.6 755,687.5 869,718.6 948,335.1 Põllumaj. varude jääkide muutus
Kasum (-kahjum) biol. varadelt
Müüdud toodete kulu 330,429.1 494,625.9 639,771.5 757,767.9 823,909.2
Brutokasum (-kahjum) 59,471.5 79,977.9 115,916.0 111,950.7 124,425.9 Turustuskulud 3,216.1 4,210.3 13,824.0 15,327.1 27,372.9 Üldhalduskulud 8,794.2 13,470.6 19,635.9 24,977.4 28,016.0 Muud äritulud 189.5 226.3 241.4 1,365.6 1.5 Muud ärikulud 214.8 216.1 203.2 322.1 899.0
Ühine osa Ärikasum (-kahjum) 47,436.0 62,307.1 82,494.3 72,689.7 68,139.4 Finantstulud ja -kulud kokku 38.2 135.6 -219.6 -1,376.1 -10,798.9 Kasum (-kahjum ) maj.tegevusest
62,442.7 82,274.7 71,313.6 57,340.5 Erakorralised tulud ja kulud
Kasum (-kahjum) enne tulumaksu 47,474.1 62,442.7 82,274.7 71,313.6 57,340.5
Tulumaks 3,513.5 3,789.5 3,750.2 14,309.6 10,811.5
Puhaskasum (-kahjum) 43,960.6 58,653.2 78,524.5 57,004.0 46,529.0 Keskmine töötajate arv 80 109 148 186 0 finantstulud 50 150 160 160 160
finantskulud (
intressikulud ) 11.8 14.4 379.6
1536 .1 10958.9 Finantstulud ja -kulud kokku 38.2 135.6 -219.6 -
1376 .1 -10798.9
tulumaksumäär
Sheet 3: Rahandussuhtarvud
MAKSEVÕIME ehk LIKVIIDSUSE SUHTARVUD ( LIQUIDITY RATIOS) Maksevõime analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas ettevõtte on maksevõimeline. Selleks tuleb arvutada
likviidsussuhtarvud , mis näitavad ettevõtte võimet muuta oma
varad rahaks, et õigeaegselt tasuda igapäevase majandustegevuse käigus lühiajaliste kohustuste eest. Maksevõime analüüs tehakse bilansi andmetel ja seega arvutatud
suhtarvud näitavad olukorda bilansi koostamise seisuga.
5 6 7 8 9 *Maksevõime kordaja ( Current Ratio ) Käibevarad 6.53 7.59 6.48 2.67 3.10
Lühiajalised kohustused * näitajat nimetatakse ka: lühiajalise võlgnevuse kattekordaja
Selle suhtarvu abil saab hinnata ettevõtte maksevõimet momendi seisul. Maksevõime üldine tase näitab olemasolevate käibevarade võimet
katta praegusi lühiajalisi kohustusi. Teisisõnu saame hinnata kui mitme krooni ulatuses on olemas käibevara ühe krooni lühiajaliste kohustuste tasumiseks
5 6 7 8 9 *Kiirmaksevõime (Current Ratio; Acid Test) Kõrge likviidsusega varad (käibevara-varud) 4.50 5.24 4.76 1.93 2.07
Lühiajalised kohustused * näitajat nimetatakse ka: likviiduskordaja, maksevõimekordaja, happetesti näitaja
Selle suhtarvu abil hinnatakse ettevõtte võimet vajadusel väga kiiresti raha genereerida likviidsematest varadest. Arvutatakse ettevõtte võimet katta oma lühiajalisi kohustusi kreeditoride ees, ilma varudejäägita. Nii saab hinnata kui mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidusega käibevara iga lühiajalise võlakohustuse krooni kohta.
5 6 7 8 9 Maksevalmiduse kordaja ( Cash Ratio) Raha ja väärtpaberid 1.77 2.27 0.56 0.04 0.18
Lühiajalised kohustused
* näitajat nimetatakse ka: rahaliste vahendite tase
Maksevalmiduse kordaja näitab millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline koheselt tasuma
5 6 7 8 9 Puhas käibekapital (Net Working Capital) 93796.10 136011.10 200258.70 191134.50 161869.70
* näitajat nimetatakse ka: töökapital
Puhaskäibekapital ei ole küll
suhtarv vaid rahaline suurus, aga likviiduse kohta saab hinnangu anda alles siis, kui on analüüsitud käibekapitali juhtimist, vaadates seoseseid firma varade ja kohustuste komponentide vahel. Käibekapitali eesmärgiks on luua tingimused ja eeldused ettevõtte jooksvaks tegevuseks. Puhaskäibekapital iseloomustab investeeringuid käibekapitali. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade
reservi , mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute
tasakaalustamiseks kriisi korral, samuti ka võimalike kahjumite katmiseks, mis võivad tekkida väiksema likviidsusastmega käibevarade konverteerimisel rahaks
5 6 7 8 9 Käibekapitali osatähtsus varadest Puhaskäibekapital 0.63 0.69 0.71 0.47 0.31
Varad Mida kõrgem on puhaskäibekapitali suhe varadesse, seda kõrgem on ettevõtte maksevõime tase
EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD (ACTIVITY RATIOS) Efektiivsussuhtarvud näitavad kui tõhusalt on firma kasutanud oma
varasid läbimüügi suurendamisel. Teisisõnu käibekordajad näitavad millised varad teenivad enam tulu ja millised ebapiisavalt, ning nende põhjal on võimalik võtta tarvitusele meetmeid, et varasid tootlikumalt rakendada või neist hoopis
loobuda .
5 6 7 8 9 KESKMINE VARA (perioodi
algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2
172673.05 238541.75 345359.40 467053.40 KESKMINE OMAKAPITAL (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2
150975.25 207286.60 242773.40 248199.35 KESKMINE PÕHIVARA JÄÄKMAKSUMUSES (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2
37727.45 40239.55 69146.6 134707.2 KESKMINE KÄIBEVARA (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2
133709 196708 271157 272218 KESMISED VARUD (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2
41450 55636 73801 82181 KESKMINE LÜHIAJALINE VÕLGNEVUS(perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2
18806 28573 75461 95716 MÜÜGITULU PÄEVAS= müügitulu/365
1068
1574 2070 2383 2598
5 6 7 8 9 Nõuete laekumiskiirus ( Accounts Receivable Turnover ) Müügitulu 9.14 10.28 5.13 4.49 6.51
Nõuded ostjate vastu * näitajat nimetatakse ka: debitoorse võlgnevuse (nõuete) käibekordaja, lühiajalise võlgnevuse käibekordaja
Näitab kui kiire on nõuete laekumine. Jagades antud suhtarvu päevade arvuga analüüsitavas
perioodis , saame nõuete laekumisvälte päevades.
5 6 7 8 9 Ostjatelt raha laekumise välde (Nõuded ostjate vastu - ettemaksed) 39.90 35.52 71.19 81.31 56.08
müügitulu päevas * näitajat nimetatakse ka: debitoorse võlgnevuse kestus päevades, debitoorse võlgnevuse käibevälde
See suhtarv näitab nõuete tasumise aega päevades
5 6 7 8 9 Varude käibekordaja ( Inventory Turnover) Müüdud toodete kulud 11.93 11.50 10.27 10.03
Keskmised varud * näitajat nimetatakse ka: Varude
ringluskiirus Näitab kui kiire on varude ringluskiirus. Jagades saadud suhtarvu päevade arvuga analüüsitavas perioodis, saame varude ringlusvälte päevades
5 6 7 8 9 Varude käibevälde ( Average Age of Inventory) 365 30.59 31.74 35.55 36.41
Varude käibekordaja Näitab kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse.
5 6 7 8 9 Varade Käibekordaja ( Asset Turnover Ratio) Müügitulu 3.33 3.17 2.52 2.03
Varad keskmiselt * näitajat nimetatakse ka: Koguvara käibekordaja
Koguvarade käibekordaja näitab ettevõtte varade kasutamise
efektiivsust - mitu käibe krooni tuleb ühe varasse investeeritud krooni kohta
5 6 7 8 9 Materiaalse põhivara käibekordaja (Fixed Assets Turnover) Müügitulu 15.23 18.78 12.58 7.04
Põhivara keskmine jääkmaksumus * näitajat nimetatakse ka: põhivara tootlus
Põhivarade käibekordaja kajastab nende varade kasutamise efektiivsust kordades - kui palju müügitulu saadi ühe põhivarasse investeeritud rahaühiku kohta
5 6 7 8 9 Lühiajaliste kohustuste käibekordaja Müüdud toodete kulu 26.30 22.39 10.04 8.61
Keskmine lühiajaline võlgnevus Näitab mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil.
5 6 7 8 9 Lühiajaliste kohustuste käibevälde 365 13.88 16.30 36.35 42.40
Lühiajaliste kohustuste käibekordaja Näitab keskmist lühiajaliste kohustuste maksetähtaega aruandeperioodil.
KAPITALI STRUKTUURI SUHTARVUD (LEVERAGE RATIOS) Kapitali struktuuri e pikaajalise maksevōime analüüs näitab ettevōtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujundanud ettevōtte majandustulemusi. Nimetatakse finantsvõimenduse analüüsiks. Kapitali struktuuri suhtarvud annavad ülevaate millises ulatuses ja kui kallilt on ettevõte saanud tegutsemiseks vajalikud summad.
5 6 7 8 9 Võlakordaja D/A Kohustused 0.14 0.11 0.14 0.40 0.52
Varad Näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud laenatud vahenditega
5 6 7 8 9 Soliidsuskordaja E/A Omakapital 0.86 0.89 0.86 0.60 0.48
Varad Näitab omakapitali
osakaalu bilansis ehk kui suurel määral on firma vara finantseeritud omakapitaliga.
5 6 7 8 9 Kapitali alluvus ( Debt /Equity Ratio) D/E Kohustused 0.17 0.13 0.17 0.67 1.09
Omakapital * Näitajat nimetatakse ka: kohustuste ja omakapitali suhe
Võõrkapitali ja omakapitali suhe kajastab kohustuste suhet omakapitali.
5 6 7 8 9 Omakapitali kordaja (Equity Multiplier) A/E Vara 1.17 1.13 1.17 1.67 2.09
Oomakapital * Näitajat nimetatakse ka: finantsvõimenduse kordaja
Omakapitali kordaja näitab finantsjuhtimise taset ehk kas firma juhid on oskuslikult osanud võõrkapitali hankimise võimalused ära kasutada.
Selgub kui suure osa ettevõtte varade allikatest moodustab omakapital, ning kui suure osa lühiajalised ja pikaajalised kohustused
5 6 7 8 9 Kapitaliseerituskordaja (Capitalization Ratio) Pikaajalised kohustused 0.03 0.01 0.02 0.17 0.44
Pikaajalised kohustused + omakapital * Näitajat nimetatakse ka: pikaajalise laenu osakaal
Kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust ettevõtte kogukapitalis
5 6 7 8 9 Intresside kattekordaja Ärikasum + finantstulud 4023.24 4336.30 216.74 46.43 5.23
intressikulud Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid.
TASUVUSE ehk RENTAABLUSE SUHTARVUD (PROFITABILITY RATIOS) Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte kasumi kujunemist. Rentaablussuhtarvud iseloomustavad firma finantsedukust ning efektiivsust kasumi teenimisel.
5 6 7 8 9 KESKMINE VARA (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2
172673.05 238541.75 345359.40 467053.40 KESKMINE OMAKAPITAL (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2
150975 207287 242773 248199 KESKMINE PÕHIVARA JÄÄKMAKSUMUSES (perioodi algsaldo + periood lõppsaldo) / 2
133709.15 196707.6 271157.4 272217.9 KESKMINE KÄIBEVARA (perioodi algsaldo + periood lõppsaldo) / 2
133709 196708 271157 272218 KESMISED VARUD (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2
41450 55636 73801 82181 müügitulu PÄEVAS= müügitulu/365
1068 1574 2070 2383 2598
5 6 7 8 9 Varade tulukus (ROA Rate of Return on Assets) Puhaskasum 0.34 0.33 0.17 0.10
Keskmine vara * näitajat nimetatakse ka: puhaskasumiga varade rentaablus
Ettevõtte varade tulukus (ROA) näitab firma varadesse tehtud investeeringute tasuvust ehk seda, mitu krooni toob kasumit iga investeeritud kroon
5 6 7 8 9 Omakapitali rentaablus (ROE - Return on Equity) Puhaskasum-eelisdividendid 0.39 0.28 0.32 0.23
Keskmine omakapital * näitajat nimetatakse ka: puhaskasumiga varade rentaablus
Omakapitali rentaablus ehk ROE näitab aktsionäride investeeringute tasuvust ja on hea
abivahend juhtkonna töö hindamisel
5 6 7 8 9 Müügi puhasrentaablus ( Profit Margin on Sales ) Puhaskasum 0.11 0.10 0.10 0.07 0.05
Müügitulu * näitajat nimetatakse ka: müügikäibe puhasrentaablus, tegevustulukus
Näitab kui suur osa müügitulust realiseerub puhaskasumina - müügikäibe iga krooni tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist.
5 6 7 8 9 Müügikäibe ärirentaablus Ärikasum (EBIT) 0.12 0.11 0.11 0.08 0.07
Müügitulu * näitajat nimetatakse ka: ärikasumi osatähtsus käibes
Kajastab ettevõtte tegevuse efektiivsust. Juhtkonna võimekuse hindamiseks on see suhtarv parem käibe puhasrentaablusest, kuivõrd kulud peale ärikasumit ei ole sageli juhtkonna kontrolli all.
5 6 7 8 9 Käibe kogurentaablus Brutokasum 0.15 0.14 0.15 0.13 0.13
Müügitulu * näitajat nimetatakse ka: müügikäibe brutorentaablus
Brutokasum = müügikäive - kaupade omamaksumus. Näitab kui suur osa müügikäibest jääb järele peale kaupade omamaksumuse mahaarvamist
5 6 7 8 9 Kulurentaablus Ärikasum 0.14 0.12 0.12 0.09 0.08
Ärikulud kokku Kulude rentaablus näitab, kui suurt tulu on tehtud kulud andnud.
Sheet 4: DuPont
Strateegilise kasumi / DuPont mudel.
948335.1 Müügitulu S
Brutokasum
124425.9
823909.2 Realiseeritud toodete kulu
Puhaskasum NI
(
Muutuvkulud )
sisesta number
55193.0 valem arvutab
55388.9 Turustus- ja üldhalduskulud
Müügi puhasrentaablus
Püsikulud
6% 56286.4
Puhaskas./müügitulu
NI/S
897.5 Muud äritulud ja -kulud
müügitulu S
948335.1 Tulumaksumäär
19% HINNANGULINE EI BASEERU
SEADUSTELE .
Omakapitali tootlus
Finantsvõimendus
Varade tootlus
19% = 2.1 X 11% 79587.3 Varud
Puhaskasum/Omakapital
Varad/Omakapital
Puhaskasum/Varad
NI/E
A/E
NI/A
Müügitulu S
948335.1 Omakapital
Varade käive
Käibevara
251123.3 1.8 238890.0 145716.5 Nõuded ostjate vastu
Müügitulu/Varad
(Debitoorne võlgnevus)
Varad A
523959.2 Põhivara
285069.2 13586.2 Muu käibevara
Allikas:
Lambert , Stock.
Strategic Logistics
Management . Irwin 1993, pp 51-57
Sheet 5: DOL,DFL,DCL
Võimendusanalüüs - DOL, DFL, DCL
DOL
DEBIT
1 - 0
1
DOL = %DEBIT = Ebit = 0 = 0 = #DIV/0! =
#DIV/0! %DSales
DSales
1 - 0
1
#DIV/0!
Sales
0
0
DEBIT
1 - 0
1
DOL = %DEBIT = Ebit = 0 = 0 = #DIV/0! =
#DIV/0! %DSales
DSales
1 - 0
1
#DIV/0!
Sales
0
0
DFL
DEPS
1.00 - 0.00
1.00
DFL = %DEPS = EPS = 0.00 = 0.00 = #DIV/0! =
#DIV/0! %DEBIT
DEBIT
1 - 0
1
#DIV/0!
Ebit
0
0
DEPS
1.00 - 0.00
1.00
DFL = %DEPS = EPS = 0.00 = 0.00 = #DIV/0! =
#DIV/0! %DEBIT
DEBIT
1 - 0
1
#DIV/0!
Ebit
0
0
DCL
DCL = DOL x DFL
= #DIV/0! x #DIV/0! =
#DIV/0!
DCL = DOL x DFL
= #DIV/0! x #DIV/0! =
#DIV/0! DOL = %DEBIT
%DSales
DFL = %DEPS
%DEBIT
Müügitulu Ärikasum (-kahjum) Puhaskasum (-kahjum) Sales %∆ Sales EBIT %∆ EBIT EPS %∆ EPS DOL DFL DCL
2005
2006
2007
2008
2009
avg
#DIV/0!
#DIV/0!
#DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0!
Sheet 6: Vaba rahavoog
ANDMED
Võõrkapitali hind 0%
EBIT
-
Maksumäär (T) 0%
Investeering kokku (D+E)
-
Omakapitali hind 0%
Laenusumma
-
VABAD RAHAVOOD AKTSIONÄRIDELE
Aasta 0 1 2 3 Jätkub perpetuiteetselt
EBIT
- - -
Intressikulu
- - -
Maksustamiseelne kasum (EBT)
- - -
Tulumaks
- - -
Puhaskasum
- - -
Aktsionäride investeeritud kapital - - - -
Aktsionäridele kättesaadavad puhtad rahavood - - - -
NPV omakapitali hinna alusel #DIV/0!
Omakapitali turuväärtus #DIV/0!
KALUTUD KESKMINE KAPITALI HIND WACC (WEIGHTED AVERAGE COST OF CAPITAL)
Kapitali
hind Osatähtsus WACC
Võõrkapital (maksujägne) 0.0% #DIV/0! #DIV/0!
Omakapital 0.0% #DIV/0!
WACC
#DIV/0!
VABA RAHAVOOG
Aasta 0 1 2 3 Jätkub perpetuiteetselt
EBIT
- - -
Tulumaks
- - -
EBIAT
- - -
Investeering kokku (D+E) - - - -
Vaba rahavoog - - - -
NPV WACC alusel #DIV/0!
MAKSUJÄRGSED VABAD RAHAVOOD LAENUANDJATELE (INVESTORITELE)
Aasta 0 1 2 3 Jätkub perpetuiteetselt
Intress
- - -
Intressi maksukilp
- - -
Intressid maksujärgselt
- - -
Laenu põhiosa - - - -
raamatus lk 15-39!
Laenu põhiosa ja maksudejärgne intress - - - -
NPV võõrkapitali maksustamisjärgse hinna alusel #DIV/0!
JÄRELDUSED
Aktsionäridele kättesaadavad puhtad rahavood - - - diskonteeritakse omakapitali hinnaga
Maksujärgsed vabad rahavood laenuandjatele - - - diskonteeritakse võõrkapitali maksustamisjärgse hinnaga
Vaba rahavoog - - - diskonteeritakse WACC-ga
Kõik kommentaarid