50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
74 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
triini14
Õppematerjali autor
YXX0010 Riski-ja ohutusõpetus keemias ja biotehnoloogias Kordamisküsimused 2018 I Tuleohutusalase koolituse arvestuse küsimused. Koostanud A.Põlda. Arvestustöösse tuleb siit 3-5 küsimust. 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Hapnik, põlevmaterjal,süüteallikas 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ?A,B ja C. Kõike kustutab. Kuid põhiliselt tahkete materjalide, põlevvedelike ja kuni 1000V pingega elektriseadmete kustutamiseks. 3. Mis on B klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Õlid, liim, vedelikud.
HT09 TÖÖKESKKONNAOHUTUS 2009 ISESEISEV TÖÖ: TULEOHT JA ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID Tähtaeg: 01.12.2009 1. Mõistete tähendused: Tulekustuti on seade, mis sisaldab tulekustutusainet. Tulekustutusvaip on ristküliku- või ruudukujuline mittesüttiv materjalitükk, millega kaetakse tulekolle õhuhapnikku juurdepääsu takistamiseks. Esmane tulekustutusvahend on ühe inimese poolt kasutatav tulekustutamiseks ettenähtud vahend. Objekt on krunt, maatükk, ehitis, ruum või transpordivahend. Pädev isik on sertifitseeritud asutuses alaliselt või lepinguliselt töötav isik kellel on vajalik väljaõpe ja kogemus, juurdepääs vastavatele vahenditele ja teabele tootja poolt nõutavate mis tahes protseduuride osas. 2. Tulekustutite valiku põhimõtted: arvestatakse objekti pindala ja kasutusotstarvet keskkonna tingimusi objektil olevate põlevainete ja tulekustutusaine vastastikust sobivu
AINE : TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Koosneb neljast osast: 1. Tööõigus 2. Tuleohutus 3. Töötervishoid 4. Tööohutus TÖÖÕIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18 TÖÖTERVISHOIUTEENUS JA SELLE OSUTAJA §19 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTE UURIMISE KORD §24 TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS RT I 2001, 17, 78 PUHKUSESEADUS RT I 2001, 42, 233 TÖÖTERVISHOIU- JA TÖÖOHUTUSALASE VÄLJAÕPPE JA TÄIENDÕPPE KORD RTL 2000, 136, 2157 TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS RT I 1994, 28, 424 JÄRELVALVEORGANID: · TÖÖINSPEKTSIOON www.ti.ee · TERVISEKAITSEINSPEKTSIOON w
Peaaegu igal inimesel on võimalik alustada tulekahju kustutamisega, kuid enne tuleb selgitada välja, kas olemasolevate vahenditega on üldse võimalik kustutustöid teha. Kui tulekahju on arenenud küllaltki kaugele, siis ei ole võimalik ilma spetsiaalse tehnika, varustuse ja kustutusaine koguseta seda likvideerida. Sellisel juhul pole ka tavainimesel mõtet hakata oma energiat ilmaaegu kulutama. Põhiline, mille eest igaüks vastutab, on iseenda ohutus. Pliidil süttinud toidu kustutamine on ohtlik, sest vesi põlevat rasva ja õli ei kustuta ning vee viskamine põlevasse nõusse põhjustab kuumade rasvade laialipaiskumise ning aurude plahvatusliku süttimise, mis toob kaasa põletushaavu ning veelgi suurema tulekahju. Pliidil süttinud toidu kustutamiseks on kõige efektiivsem kasutada põlemiskoha katmiseks suuremat potikaant. Kohe
jälgima sõiduki gabariite tööorganite erinevate asendite korral, et oleks välditud nendega kokkupuude elektrijuhtmestike ning liinidega ja viimaste vigastamine. TULEOHUTUSJUHENDID Puidutöötlemisettevõttel peab olema koostatud tuleohutusjuhend vastavalt kehtivatele nõuetele. Tuleohutusjuhendis peab kirjeldama valve korraldamist ettevõttes. Tegutsemine tulekahju korral tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ning nende kiire evakueerimine või päästmine puidutöötlemisettevõtte ohustatud alast. Tulekahju avastamisel tuleb viivitamatult teatada sellest häirekeskusele, teatades vajaliku informatsiooni. Tulekahju avastamise järel tuleks hoiatada ohtu sattuda võivaid inimesi. Tulekahju avastamise järel tuleks sulgeda uksed ning aknad, välja lülitada ventilatsioon ning elektrivarustus.
Tuleohutus Tuleohutuse tagamine algab teadmistest ja õigetest hoiakutest, seejärel tulevad oskused ja õiged vahendid. Kõige olulisem on ellu jääda. Siinjuures oleme kõige kaitsetumad öösel. Tähtsuselt teine on esmane reageering - kui kiire ja kui pädev see on. Oluliseks osutuvad nüüd meie oskused ja eelnev ennetustegevus ehk see, kuidas me ennetaval ja ettevalmistaval perioodil käitunud oleme. Kas on olemas esmase reageeringu vahendid, teavitavad seadmed või süsteemid ning kas need vahendid on korras ja hooldatud. Tuleohu või selle kahjustuste vähendamiseks kodustes tingimustes on hädavajalikud kolm vahendit - kolm kodukaitsjat (suitsuandur, tulekustutustekk, 6kg pulberkustuti). Suitsuandur, mis äratab magaja, tulekustutustekk, mis kustutab rasvapanni, teleri või muu väikese tulekolde ja 6kg pulberkustuti see on abimees suurema tulekolde kustutamisel. Tuli levib normaaltingimustes kiiresti, umbes 3-4. minutil
väljumise kohtades); tahtmatud lihaste kokkutõmbed(voolu suurenedes ei saa ennast enam voolu alt vabastada), valu; krambid jäsemetel; hingamise lakkamine(juhul kui voolu toime kestab kaua, hingamislihaste kramp); südame seiskumine(rinnakorvi lihaste krambi tõttu); organite põletused; luumuruud(lihaste tugevate krampide tõttu või peale elektrilööki tingitud kukkumisest). II Optiline ohutus. 6. Milline on vahe laia ja kitsa spektriga optilise kiirguse mõjul silmale? ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised mõjud ning infrapunapiirkonnas termilised mõjud. 7. Miks koherentne optiline kiirgus on eriti ohtlik silmale? Tegemist on laserkiirgusega, lained on ühes faasis ega haju. 8. Missuguse kategooria optilise kiirguse seade on kõige ohtlikum? I kategooria on loomupäraselt ohutu, üldiselt seetõttu, et laseri valgus seadmest välja ei
Elektritrauma korral tekivad põletused, naha metaliseerumine, elektrimärgid, silmade kahjustused, mehaanilised kahjustused. Elektritrauma tekib elektrivoolu läbimisel organismist. Inimese keha on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Otsene kontakt elektrivooluga võib olla surmav. Elektritraumade põhjustajateks võivad olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid kui ka looduslik välk. Viimane jätab nahale hargneva puu joonise. Optiline ohutus. 1. Milline on vahe laia ja kitsa spektriga optilise kiirguse mõjul silmale? Kitsa spektriga optiline kiirgus (laser) Inimene ei taju seda valgusena ehk ei järgne kaitsereaktsiooni (silmade sulgemist, kulmude kissitamist, iirise kokkutõmbumist) ning tulemuseks võib olla silmapõhjade pöördumatu kahjustus, võivad kahjustuda silma võrkkestad. Laser on tehislik valgus, ohtlik ka kaugel lähteallikast, ei suuda tungida sügavale organismi seega kahjustuvad peamiselt silmad ja nahk.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid