LinnaMüür Argo, Martin, Joosep, Tanel Linnamüür Stoltingi torn 1410. aastal mainis Tallinna tornipealike loend kedagi Stoltynkinimelist. Sellest sai torn kunagise hüüdnime Väike Uhke (keskalamsaksa stolt ja saksa Stolz 'uhkus').Stoltingi torn oli Tallinna sadama esimene kaitsetorn ning sellena ilmselt osa Margareti müürist. Hattorpe-tagune torn Hattorpe torni sisse tulid ümmargused toad, akendeks keskaegsed laskepilud," kirjutab selle kohta arhitekt Andri Ksenofontov. "Samas tõmmati torn seestpoolt tühjaks kui kokteilikõrs. 1896. aastal ehitas Rudolfi poeg Erwin, samuti kuulus arhitekt, tornile uue korruse peale neogooti muinasjutustiilis." Bremeni torn Bremeni torn (algselt Bremeri torn, ka Kampferbecki torn) on Tallinna linnamüüri kaitserajatiste hulka kuuluv
http://www.nasdaq.com/symbol/goog/stock- chart?intraday=off&timeframe=18m&charttype=bar&splits=on&earnings=off&movingave rage=None&lowerstudy=volume&comparison=off&index=nasdaq100&drilldown=off&sD efault=true#.UUKQKTeNOSo (2013) 14. Zirnask, V., Väärtpaberite teejuht. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2008 23 15. Teearu, A., Krumm, E. Ettevõtte finantsjuhtimine. Tallinn: Pegasus, 2005. 16. Tikk, J., Finantsarvestus. Tallinn, 2009. 17. Treasury Stock Defined - http://business-accounting-guides.com/treasury-stock/ (2011). 18. Tänavsuu, T. Eesti riigi kuldaktsia Telekomis ohus - http://www.epl.ee/news/majandus/eesti-riigi-kuldaktsia-telekomis-ohus.d?id=50955130 (2003) 19. Understanding Dual Class Shares - http://www.investorsfriend.com/dual_class_shares.htm (2006) 20. Volens, U. Mis loom on nimiväärtuseta aktsia - http://www.e24.ee/248657/mis-loom-on-
Mustus võib olla kinnistunud, vedel/märg või kuiv. Kust on mustus pärit? Veest (lubjasete, lubjaseep) Inimestelt (rasv, kõõm, mikroobid, eritised) Inimeste tegevusest (toiduvalmistamine, kosmeetikatoodete kasutamine, kütmine) Materjalidest (kemikaalide aurud, kulumine) Loodusest (loomade ja taimede jäägid, muld, õietolm, mikroobid) Liiklusest ja tööstusest (nõgi, õlid, rasvad) Mustus laskub pinnale (tolm laskub mööblile, tuletikk kukub põrandale) mustem pind puutub kokku puhtama pinnaga (jalajäljed põrandal, sõrmejäljed ukselingil). Suurem osa mustusest satub ruumidesse jalatsitega jne (80%), vaid 20% olmeruumides olevast mustusest annab inimene ja tema tegutsemine seal ruumis. Mustuse tüübid Praht eraldi tükkidena, eemaldatav käsitsi või kuivade meetoditega Lahtine mustus kuiv või märg, ei ole kinnistunud. Eemaldatav kuivade, väheniiskete või niiskete meetoditega.
Praegu on Traat kutseline kirjanik Tallinnas. Mats Traat on saanud mitmeid tunnustusi, sealhulgas kolmel korral Tuglase novelliauhinna, Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning Jaan Krossi kirjandusauhinna. Tema tähtsamateks teosteks on novellikogu ''Koputa kollasele aknale'', lühiromaan ''Tants aurukatla ümber'', romaan ''Karukell, kurvameelsuse rohi'' ning romaan ''Inger''. Ilmunud palju luulekogusid ''Kandilised laulud'', ''Ajalaulud'', ''Soe õhtu'', ''Tule rüütamine'' jne. Luulekogus ''Ilmakaared'' on luuletusi aastatest 1962-1967. Kogu ilmus aastal 1970. Eesti ajaloos oli 1960ndatel nn ''sulaaeg''. Elu "raudse eesriide" taga vabamaks, ning inimesed said rohkem teada sellest,mis toimub noorte hulgas laias maailmas. Välisriikide muusikavoolud tõid uuendusi Eestisse. Kuuekümnendaid on loetud ka luulekümnendateks. Meie kirjanikke tabas vabavärsipoleemika, teadvustati, et riim on ainult üks võimalus ja et võimalik on ka riimitu luule
VILJANDI LOODUS *Vilja nd i ja s e lle üm b rus o n tuntud o m a m a a lilis e ja m itm e ke s is e lo o d us e p o o le s t. *Vilja nd i o rg o n a va tud e d e la tuulte le , m is ka nna va d e d a s i R a ud na o ru s o is te la m m id e ka s e m e ts a õ ie to lm u. *Vilja nd i a s ub R iia la h e P ä rnu jõ g iko nna ja Võ rts jä rve P e ip s i ve s iko nna ve e la h km e s t lä ä ne p o o l. *Linn p a ikne b o rus a s uva p ikliku Vilja nd i jä rve lo o d e ka ld a l. *Viljandi järv on tüüpiline orujärv : pikk , kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav. *Järve pikkus on 4,33 km, maksimaalne laius 435 m, minimaalne laius järve keskosas 120 m, pindala 158 ha, maksimaalne sügavus 11 m, keskmine veepinna kõrgus üle merepinna 42,35 m. * Viljandi linna territoorium on jagatud kahte alasse: mäel asuv kõrge ala ja org.
Füüsika meie ümber 1. Sissejuhatus ............................................................................................... 1 2. Suvine loodus ................................................................................................ 7 3. Õues ja tänaval .............................................................................................. 9 4. Sport............................................................................................................ 11 5. Inimene ja tervishoid ................................................................................... 16 6. Tuba ............................................................................................................ 20 7. Köök............................................................................................................ 23 8
pestakse,väiksed kalad keedetakse tervel, suured tükeldatakse. Kalapeadest eemaldatakse lõpused ja silmad,keeema pannakse külma vette. Riisutakse vahtu, keetmine nõrgas kuumusel, poole valmimise ajal lisatakse röstitud sibul, porgand, petersell. Keedetakse 20-45 min. Kurnatakse, peale kurnamist lastakse veel korra keema ja siis lastakse kiiresti jahutada jahutuskapis. 1 osa kohta 1 osa vett. Lõpus võidakse lisada valget veini, siis selgem. 7. seenepuljongi keetmine-. mis seentest ? kuuseriisikad, maheda maitselised seened. seened pestakse ja pannakse külma veega keema. Kuumutatakse kiiresti keemiseni ja eemaldatakse vaht. Keedetakse nõrgas kuumusel 1,5-2h. Puljongil lastakse selgida ja seejärel kurnatakse, jahutatakse. 1 osa kohta 2 osa vett. Maitseköögivilju ei pea lisama. 8. köögiviljapuljongi keetmine-1/2 vett. Köögivili pestakse, puhastatakse, tükeldatakse ja pannakse külma vette. Keedetakse 1-2h. Puljongil lastakse selgineda ja seejärel kurnatakse,
Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskond Klaasikunst- ja disain, III kursus Mai Schults Louis Comfort Tiffany vitraaž Feeding Flamingoes Referaat Pilt 1 Juhendaja: Prof. Mare Saare, Tallinn 2011 SISSEJUHATUS 2 Ülevaade Juugendist 3 Louis Comfort Tiffany 4-5 Vitraaž Feeding The Flamingoes 6 KOKKUVÕTE 7 Kasutatud kirjandus. Kasutatud pildiallikad 8 1 Sissejuhatus Selles referaadis tutvustan vitraaži Feeding Flamingoes, mis on loodud muuseumite ja kollektsionääride poolt väärtustatud kunstniku Louis Comfort Tiffany (1848–1933) poolt
Kõik kommentaarid