Esimene maailmasõda (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

doc

I maailmasõda

Prantsus- Itaalia maa 1915 1893  I MAAILMASÕJA VALLAPÄÄSTMINE Algas kõik püssirohukeldrist Serbia ja Austria-Ungari suhete teravnemisest. Bosnia kriis 1908-1909. Austria-Ungari keiser oli Franz Joseph I (sünd. 1830, troonile asunud 1848), kes oli juba tudisev vanake. Franz Ferdinand juhtis riigiasju. Atentaat Sarajevos. Esimene atentaat 28. juuni hommikul ebaõnnestus. Teda oli tapma saadetud 3 meest. Troonipärija Franz Ferdinand tapeti "Mlada Bosna" ja "Must käsi" poolt 1914 28. juunil. Suurriikide reageeringud. Austria kindralstaabi ülem Franz Conrad v. Hötzendorff nõudis sõja alustamist Serbia vastu. Oli vaja küsida Saksamaa kui liitlaste arvamust. Saksamaal peeti sõja alustamist sobivaks. Venemaa pidi sõja ettevalmistustega valmis jõudma alles 1917. a. Venemaa otsustas siiski toetada Serbiat.

Ajalugu

2

doc

Esimene maailmasõda

I maailmasõda Rahvusvahelised suhted enne I maailmasõda · 1882 - liitus Itaalia -> Kolmikliit e Keskriigid · 1904 ­ Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmisid Entante Cordiate'i (südamilik kokkulepe) o Prantsusmaa saab endale Maroko o Inglismaa saab vabalt Egiptuses tegutseda o Osa Marokost antakse Hispaaniale · 20. Saj alguses kujunes välja nn Balkani püssirohukelder. o 1908 aastal Austria Ungari annekteeris Bosnia-Hertsegoviina o Bosnias ja Serbias tekivad Austria vastased organisatsioonid sh Must Kõri · 1914 aastaks planeeriti Austria ertshertsog Franz Ferdinandi atendaati. · 28. Juuni toimusid Sarajevos sõjaväe manöövrid -> Serbia tudeng Gavrillo Princip tappis Franz Ferdinandi ja tema naise (Sophia). Suurriikide sekkumine ja sõja algus · Ungari venitab sõja alustamisega -> 23.07.1914 esitas Austria-Ungari Serbiale ultimaatumi -> võeti vastu -> 28.07 kuulutas Austria-Un

Ajalugu

4

docx

Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November)

kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ning Austria-Ungari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria- Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus: I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Sellega avati Balkani rinne, sest Serbia seljataga seisis Venemaa ja Austria-Ungari seljataga Saksamaa. 29. Juuli Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni (reservväelaste tegevteenistusse kutsumine). Saksamaa nõudis mobilisatsiooni peatamist, lubades seejuures mõjutada Austria-Ungarit mitte alustama sõda Serbia vastu. Venemaa ei peatanud mobilisatsiooni ja 1

Ajalugu

4

doc

I maailmasõda

ESIMENE MAAILMASÕDA Põhjused: · Alahinnati ohtu, kriise. (Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse). · Sõda romantiseeriti (oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav) · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja ajend: Austria-Ungari ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. Sarajevo asus A-U-le kuuluvas Bosnias, kus atendaadi sooritas Serbia terrorist. Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutusena, esitades Venemaale ja selle liitlasele Pr-le ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsiooni tühistamist. Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1. augustil 1914 algul Venemaale, seejärel Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale ka Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis s�

Ajalugu

4

docx

Esimene maailmasõda, suhted maailmasõja eel

Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ning teiste nõrgendamisest maailmas Inglise-Prantsuse lähenemine · Saksamaa mõju kasv · Inglismaa vaenusuhted Prantsusmaaga hakkasid taanduma (ohumärk Saksamaale) · 1904.aprillis ,,südamlik kokkulepe" Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaa sai endale Maroko) · salajane kokkulepe ­ Egiptuse, Maroko poliitilise olukorra muutmine · Berliin püüdis asjatult lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid Maroko kriis (1905-1906) · 1905 ­ Prantsusmaa esitas sultanile reformide kava · Saksamaa otsustas takistada ­ märtsis Wilhelm II külaskäik (saksamaa huvide kaitsmine) · rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumine reformikavade arutamiseks · 1906.jaanuaris arutati maroko kriisi ­ iseseisvus ja territoriaalse terviklikkuse säilitamine · majandussuhetes vabadus ­ eelistati Prantsus

Ajalugu

8

doc

Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed

september), Türgi (30.oktoober), Austria-Ungari (3.november). Saksamaa ja USA alustasid poolavalikke rahukõnelusi, Saksa armee Läänerindel alustas taganemist. Saksa laevastikus puhkes mäss, mis kasvas üle Novembrirevolutsiooniks - keiser Wilhelm II põgenes Hollandisse ja Saksamaal kuulutati välja vabariik. Alustati vaherahuläbirääkimisi Antandiga. 11. novembril 1918 sõlmiti Antanti ja Saksamaa vahel Compiegne´i vaherahu, millega lõppes I maailmasõda. 23. Sõja tagajärjed? Millised uued riigid tekkisid Euroopas? - Tagajärjed: - majandus halvas seisus - muutused sõjapidamises - sotsiaalne olukord halvenes - uute riikide teke - impeeriumite kaotused Uued riigid: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome. 24. Pariisi rahukonverents ja Versailles´ rahuleping. - *Pariisi rahukonverents ­ 1918a. püsivate rahulepingute väljatöötamine, arutati sõjaaegseid tingimusi

Ajalugu

6

rtf

RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL

Olukord oli väga kriitiline. Sakslastele oli antud korraldus "pealetung iga hinna eest," kuid prantslaste vastupanu oli ka erakordne. 4. IX andis Joffre käsu pealetungi alustada. Nii algas kuulus Marne'i lahing /marn/, kus Saksa väed paisati tagasi. Schlieffeni plaan oli nurjunud. Nüüd kaevusid mõlemad pooled maasse ning algas pikk ja kurnav positsioonisõda (kaevikusõda). IDARINNE. Vene armee põhijõud jagati Loode- ja Edelarindeks. Esimene pidi võitlema Saksamaa, teine Austria-Ungari vastu. Kuigi Ida-Preisimaal oli edukam algul vene pool, kaldus sõjaõnn hiljem sakslastele (vahetati välja juhtkond: komandöriks sai kindral P. von Hindenburg ja staabiülemaks kindral E. Ludendorff) ning Tannenbergi lahingus (29. VIII) said venelased hävitavalt lüüa. Samal ajal said Austria-Ungari väed aga Galiitsia all suure kaotuse osaliseks, mis mõjus halvavalt kogu Austria-Ungari võitlusvõimele

Ajalugu

14

pptx

Esimene maailmasõda 1914-1918

rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria- Ungari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin.  I maailmasõja algus I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale seejärel Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale. Läänerinne 1914 Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914.a., mil Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4. augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse kohates seal tugevat vastupanu. 21-25 augustil 1914.a

Maailmasõjad

Kommentaarid (1)