ALKAANID

J, teele

ALKAANID (0)

Keskkool - Keemia - Keemia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas hinnata aine kütteväärtust?
Kuidas reageerivad?

Lõik failist

Kordamine kontrolltööks: Alkaanid

Keemiliste sidemete arv koos põhjendusega.
C- 4, sest viimasel kihil 4 vaba elektroni.
P- 5, sest tal on tal on viimasel kihil 3 vaba elektroni > saab moodustada 5 sidet.

Hüdrofoobsus – vett tõrjuvad ained (Nt. Rasvad, alkaanid, eeter )
Hüdrofiilsus – vett armastavad ained (Nt. Alkoholid , suhkrud, soolad )

Isomeeria. – Joonistada!
Põhjendada keemistemperatuuri ja tihedust !
Mida suurem on alkaani molekulmass , seda kõrgem on tema sulamis- ja keemistemperatuur .
Isomeeride puhul on keemistemperatuur seda kõrgem ja tihedus seda suurem, mida vähem hargnenud on ahel.
On ju hargnemata ahelaga molekulidel omavaheline
kokkupuutepind suurem, mistõttu molekulidevahelised
vastastikmõjud on tugevamad (kõrgem keemistemp .);
ühtlasi paiknevad molekulid ka kompaktsemalt (suurem tihedus)

Valemid (4 versiooni) – Summaarne, graafiline , lihtsustatud, klassikaline.
Tasapinnaline näitab, millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud.
Ruumiline annab ettekujutuse molekuli ruumilisest ehitusest.
Graafiline kujutis näitab süsinikahela projektsioonist tasandile .

Graafikute koostamine ja järelduste tegemine (Nt lineaarne sõltuvus)

Individuaalne ja keskmine o.a.

Kütteväärtuse hindamine, põlemisvõrrandid.
Alkaanide põlemine – hapniku reageerimine ainega, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus.
Kuidas hinnata aine kütteväärtust? – On vaja leida selle aine o.a. muutus, kasutades keskmisi o.a.-id.
2,5C5H12 -> IVCO2
2 2/7C7H16
Mida negatiivsem on C o.a., seda suurem on kütteväärtus.
Kõige suurem kütteväärtus on metaanil (C o.a. on –IV).

Radikaal – vaba elektroniga osake, millel on suur energia. (Radikaalil on paardumata elektron !)
Tekkevõimalused: Alkaan reageerib hapnikuga/ klooriga/ broomiga.
Alkaani rageerimine halogeenidega.
Pürolüüs ja oksüdeerumine.
Mõju: Radikaalid võivad põhjustada vähiteket.
Vabad radikaalid on väga agarad teiste ainetega reageerima , nad teevad seda valimatult ja enamasti rikuvad selle aine, millega nad reageerivad.
Kuidas reageerivad? – Radikaal püüab igal võimalusel ühendada oma üksiku elektroni mingi teise osakese elektroniga elektronpaariks,

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

teele J Õppematerjali autor

11. klassi keemia

ALKAANID keemia Hüdrofoobsus Isomeeria Kütteväärtus Halogeenilised reaktsioonid Süsinikahel Isomeer

Sarnased õppematerjalid

doc

Orgaanilise keemia sissejuhatus ja alkaanid.

Selle tulemusena 1 elektron s- orbitalilt läheb üle kõrgema energiga p-orbitalile ning nende energiad ühtlustuvad, s.t. läheb üle ergastatud olekusse. Süsinik saab moodustada 4-sidet (neljavalentne). Valentsmudelid tähistavad kolme eri sorti süsiniku aatomit, mis erinevad üksteisest eletronstruktuuri poolest. Süsinikul ja lämmastikul on 3 valentsolekut, hapnikul 2 ning vesinikul 1. -(valents näitab, mitu sidet võib aatomil olla) ALKAANID TETRAEEDRILINE SÜSINIK sp³-süsinik on tetraeedriline süsinik. Lihtsaim näide on mentaan CH H H C H H Süsinikahel olukord, kus mitu tetraeedrilist süsinikku on omavahel seotud. · Sirge ehk lineaarne · Hargnemata · Hargnev (min. 4 süsinikuaatomit) · Tsükliline (min. 3 C-aatomit)

Keemia

docx

ORGAANILINE KEEMIA - lühikonspekt gümnaasiumile - II

ORGAANILINE KEEMIA lühikonspekt gümnaasiumile (II) ALKAANID 1. Sissejuhatus Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Üldvalem CnH2n+2 Alkaanid sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete -sidemetega). Triviaalsed nimetused ühendite nimetused, mis on inimene ühenditele juhuslikult andnud. Need nimetused ei ole süstemaatilised ega väljenda aine keemilist koostist ega struktuuri. Näiteks soogaas, mille süstemaatiline nimetus on metaan (CH4). Süstemaatilised nimetused kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida.

Orgaaniline keemia

doc

Alkaanide tabel ja põhjalik kirjeldus

kovalentseid üksiksidemeid · Orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest on süsivesnikud · Triviaalsed nimetused inimene andis keemilistele ainetele nimed juhuslikult, sageli saamisviisi või omaduste järgi · Süstemaatilised nimetused Kajastavad ühendi keemilist struktuuri, need on ka keemikutele olulisemad · Nomenklatuur aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu Alkaan Nimi Alküülrühm Alküülrühma nimet. CH4 Metaan CH3 Metüül C2H6 Etaan C2H5 Etüül C3H8 Propaan C3H7 Propüül C4H10 Butaan C4H9 Butüül C5H12 Pentaan C5H11 Pentüül C6H14 Heksaan C6H13 Heksüül

Keemia

doc

Orgaaniline keemia

o 4 üksiksidet, kõik on sigmasidemed · Sp tasandiline ehk planaarne süsinik 2 o Nurk on 1200 o Üks kaksik side ja kolm üksiksidet o Kaksiksidemel üks side , teised · Sp lineaarne süsinik o Nurk sidemete vahel 1800 o Üks kolmikside ja üks üksik side o Kolmiksidemel 2 sidet on , ülejäänud Alkaanid 1. Üldine · Orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest, on süsivesinikud. · Ainult tetraeedrilise süsinikke sisaldavad süsivesinikud on alkaanid. o Alkaani süsinikahelas on kõik aatomid omavahel seotud -sidemete kaudu · Aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu on nomenklatuur. · ÜLDVALEM CnH2n+2 · Alkaan (-aan) kirjeldav süsinikahela pikkust o Aküülrühm (-üül)

Keemia

docx

ALKAANID E KÜLLASTUNUD SÜSIVESIKUD

ALKAANID E KÜLLASTUNUD SÜSIVESIKUD. Süsinike vahel ainult üksiksidemed. HALOGEENÜHENDID – Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. Halogeeniühendid on hüdrofoobsed, mõõdukalt polaarsed ained. Alkaan Nimetus Alkaan Nimetus CH4 (keemist. metaan C6H14(keemist. heksaan -161) 69) C2H6(keemistemp etaan C7H16(keemist. heptaan -89) 98) C3H8(keemistemp propaan C8H18(keemist. oktaan -42) 126) C4H10(keemist- butaan C9H20(keemist. nonaan 0,5) 151) C5H12(keemist

Keemia

doc

Keemia - orgaaniline keemia ja ühendid

index. -) Lisa harud võib kirjutada sulgudesse keskmise C(+H) järgi. *) Kui harud on erinevad, pannakse need eraldi sulgudesse. 4. Ruumiline struktuuri valem. 5. Graafiline valem ehk molekuli graafiline kujutlus. -) Kriips tähistab sidet kahe aatomi vahel; -) Süsinike ja temaga seotud vesinikke ei märgita; -) Teised elemendid ja nendega seotud H-aatomid märgitakse sümboliga. Alkaanid * Alkaanid on süsivesinikud, mille molekulid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest, süsiniku aatomite vahel on ainult üksiksidemed. -) Alkaanides on ruumiline ehk tetraeedriline süsinik. * Süsivesinik aine, milles on süsinku ja vesiniku aatomid. * Küllastunud ühend sisaldab ainult üksiksidemeid. * Alkaanide üldvalem: CnH2*n+2 * Alkaanide homoloogiline (ühetaoline) rida iga järgnev valem suureneb ühe süsiniku ja kahe vesiniku võrra. * Alkaane saab toornaftast.

Keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24

Keemia