Inimene - asend loomariigis, üldiseloomustus, iseloomulikud tunnused (0)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Arvestus hormoonid ja närvisüsteem

NÄRVISÜSTEEM JA HORMOONID 1. Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Organismi talitluse reguleerimine neutraalse regulatsiooni puhul närvide vahendusel, humoraalse regulatsiooni puhul hormoonide abil. Neuraalne on kiirem, humoraalne on pikaajalisem. 2. Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Piirdenärvisüsteem ­ väljaspool selja- ja peaaju paiknevad närvid; ülesanne on vahendada infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel o Somaatiline närvisüsteem o Autonoomne närvisüsteem Kesknärvisüsteem ­ pea- ja seljaaju; juhib kogu organismi talitlust 3. Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? Närvikude koosneb neuronitest ja neurogliiast (neurogliiat on rohkem). Dendriidid ­ võtavad infot vastu Rakutuum ­ juhib raku elutegevust

Bioloogia

2

odt

Inimese homöostaas. Koed ja rakud.

1. Raku ehituse seos funktsiooniga a) närvirakk e neuron ­ lühikesed jätked (dendriidid) võtavad ärrituse vastu ning pikk jätke (neuriit) annab ärrituse edasi kas teise närviraku dendriidile või teise neuroni kehale b) lihaskoe rakk ­ funktsioon kontraktsioon ehk kokkutõmbumine, sisaldab müosiini ja aktiniini c) epiteelkoe rakk ­ rakud asetsevad tihedalt üksteise kõrval, funtsiooniks keha õõnsuste ja keha pinna katmine, on väga hea taastumisvõimega d) luukoe rakk ­ jäik, tugev, ülesandeks moodustada toes 2. Kirjelda sünapsi toimimist. ära unusta seletada, mis on sünaps. Sünaps ­ neuronitevaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele Närviimpluss saabub ­ mediaatoraine liigub sünapstilisse pillu ­ mediaator vabaneb sünaptilisse ilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga ­ ioonkanalid avanevad ja impulss kantakse edasi ­ mediaator laguneb ja ioonkanalid sulguvad. 3. Sidekoe, lihaskoe liigid. Sidekoe l

Bioloogia

6

docx

BIOLOOGIA KT 3

1. Inimese süstemaatiline kuuluvus- loomariik, keelikloomade (selgroogsete) hõimkond, imetajate klass, primaatide (esikloomaliste) selts, inimlaste sugukond, perekond: inimene, liik: tänapäeva inimene ehk tark inimene (Homo sapiens sapiens). 2. Inimorganismi üldiseloomustus: inimese peamised koetüübid (epiteelkude, lihaskude: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude, närvikude, sidekude, sh luu-, kõhr- ja rasvkude ning veri kui vedel sidekude). ● Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. ● Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta

Bioloogia

8

pdf

SISESEKRETSIOON-ainevahet us

Anne Vahtramäe + õpik. AINEVAHETUSE REGULATSIOON 1) ​Rakud on üksteisega ühenduses ​MEDIAATORITE e SIGNAALAINETE kaudu ● HORMOONID: ​levivad vereringe kaudu - Hormoone eritavad elundid: ​sisesekretoorsed e endokriinsed ● KOEHORMOONID:​ levivad koevedeliku abil ● NEUROMEDIAATORID:​ erituvad närvilõpmetest 2)​ ​Hormoonid mõjutavad rakkude RETSEPTOREID ● need võivad olla rakumembraanis või raku sees ● rakumembraanis paiknevaid retseptoreid mõjutavad hormoonid sageli nii, et tekivad sekundaarsed ülekandjad (nt tsükliline AMP) 3) Veetasakaalu reguleerivad​: ● neerude vee-eritumist mõjutavad hormoonid: ​antidiureetiline hormoon ● janu ● organismi veesisaldust jälgivad VAHEAJU OSMORETSEPTORID ● Na- ja K-​tasakaalu mõjutab eelkõige ​aldosteroon,​ mille eritumist reguleerib ​angiotensiin II 4)​ ​H

Anatoomia ja füsioloogia

3

doc

Bioloogia - Neuraalne- ja humoraalne regulatsioon, homöostaas.

Kirjelda neerude ehitust ja tööd. Erituselundid - neerud, kopsud ja nahk. Neerud ­ paariline organ, mis asetseb kõhuõõnes kahel pool lülisambakanalit soolestiku taga. Kehavedelike koguse ja koostise regulatsioonis on neeruel põhiline roll - nad kas eritavad või hoiavad vett ja soolasid kokku, nii et kehavedelike koostis ja kogus püsiks enamvähem stabiilne. 13) Kui suur on veesisaldus täiskasvanud organismis ning kuidas see organismisiseselt jaguneb? 70 kilose kehakaaluga inimene sisaldab 42...45 liitrit vett ehk u. 70%. Jaguneb: rakusisene vesi (67%), vereplasma (8%), rakkudevaheline keskkond (25 %). 14) Nimeta neli põhilist soojuse saamise või kaotamise viisi. Soojuskiirgus ehk radiatsioon; konduktsioon; konvektsioon; aurumine ehk evaporatsioon. 15) Millised muutused toimuvad organismis palavas keskkonnas ja millised külmas keskkonnas? · Palavas keskkonnas - naha veresoonte laienemine; higistamine, mis muutub eriti intensiivseks siis, kui kehatemperatuur

Bioloogia

17

rtf

BIOLOOGIA: fotosüntees, paljunemine, areng

Vahetavad osi.- See protsess suurendab pärilikku muundlikkust. 1. METAFAAS *Esimeses metafaasis koonduvad ekvatoriaal tasandile homoloogilised kromosoomid. 1. ANAFAAS *Kromosoomid lahknevad poolustele. 1. TELOFAAS *Enne teist jagunemist DNA kahekordistumist ei toimu. MEIOOSI 2 JAGUNEMINE ssarnaned mitoosile. Telofaas Kõik neli rakku on erinevad. 2 jagunemine sarnaneb mitoosile. Kõikide sees on erinev DNA. TEINE TUND ESITLUSEGA Sugurakkude areng inimesel. SUGURAKKUDE TUNNUSED: *Haplodse kromosoomistikuga. *Pärilikelt omadustelt erinevad. *Küpsed sugurakud ei jagune enam. *Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse. Spermid: *Viburid, et nad saaksid liikuda. *DNA on tihedalt kokku pakitud. Spermatogenees, ehk spermide areng: *Spermid moodustuvad munandites. *Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid *Igast eellasrakust tekib 4 viljastumisvõimelist rakku. *Üheaegselt võb valmida kuni 1 000 000 spermi. Munarakkude valmimine:

Bioloogia

2

docx

Bioloogia - sisenõrenäärmed

SISENÕRENÄÄRMED Sisenõrenäärmed toodavad hormoone, mida nad eritavad otse verre, sest neil pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Veri kannab näärmetes toodetud hormoonid kudede ja elunditeni, mille talitust nad mõjutavad. Sisenõrenäärmed: ajuripats e. hüpofüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Ajuripats e. hüpofüüs: Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust. Ta sünteesib ka kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonisüsteem omavahel seotud. Aju närvirakud aktiveerivad ajuripatsit, mis hakkab hormoone valmistama. Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi ning asub kaelal kõri ees ja külgedel. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tegevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust. Neerupealised

Bioloogia

3

pdf

füsioloogia elundid-närvid-hormoonid

1. Milline on meeleelundite ülesanne inimese organismis?​Meeleelundite abil saab inimese organism informatsiooni välismaailma ärritajatelt, mis töödeltakse ümber ja edastatakse kesknärvisüsteemi, mis on aluseks aistingute ja taju tekkele. 2. Millised elundid kuuluvad meeleelundite hulka?​keel(maitsmiselund), nahk(kompimismeel), nina(haistmis), kõrv(tasakaal+kuulmine) ja silm(nägemiselund). 3. Kuidas jaotatakse meeleelundite sensoreid ärritaja iseloomu järgi?​Jaotatakse kolmeks- mehhanosensorid,fotosensorid ja termosensorid. 4. Kuidas jagunevad silma fotosensorid ja kuidas me nende abil näeme?​Jagunevad kepikesteks ja kolvikesteks. Kepikeste abil tekib skotoopiline nägemine ja kolvikeste abil fotoopiline nägemine. 5. Mis on inimese organismi kuulmis- ja tasakaalumeeleelund?​Kõrv. 6. Millest sõltub inimese organismi haistmistaju intensiivsus?​aine keemilisest struktuurist ja kontsentratsioonist; • aine liikumiskiirusest; • sensorirakkude füsioloogilisest

Füsioloogia

Kommentaarid (0)