50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
43 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
eek05
Õppematerjali autor
1. Makroökonoomika aine ja makroökonoomilised põhinäitajad Makroökonoomika e makromajandusteadus, on majandusteaduse osa, mis analüüsib majandust kui terviksüsteemi Agregaatnäitajad e. kogunäitajad majanduse üldnäitajad, mille abil makroökonoomikas uuritakse majandust tervikuna Nt: koguprodukt, üldine hinnatase ja selle muutus ehk inflatsioon või deflatsioon, töötus ja tööhõive, kogunõudlus ehk agregeeritud nõudlus AD, kogupakkumine ehk agregeeritud pakkumine AS , töötusemäär Makroökonoomika analüüsib erinevalt mikroökonoomikast mitte majanduse üksikelementide, vaid kogutoodangu, tootmiskulude, hindade ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige aluseks, sest kuna ekslikud või ebakorrektsed arvestused moonutavad majandusnäitajaid ja sellega ka aluseid, mille põhjal võetakse vastu kogu ühiskonda puudutavaid rahvamajanduslikke juhtimisotsuseid. Enamasti tegeleb M�
7 2 Aastatel 2000-2007 on SKP võrreldes eelneva aastaga jätkuvalt tõusnud. 2008. ja 2009. aastal on aga näha et kasvumäär on negatiivne. Selle järgi saab väita, et sel ajal oli majandusarengus seisak või lausa majanduslangus. Selline olukord Eestis ka sel ajal valitses. Alates 2010. aastast hakkas olukord taas paranema. Ülesanne 2 Tarbija hinnaindeksi muutumine võrreldes eelneva aastaga 1999-2011 Aasta 1999 3,3 2000 4,0 2001 5,8 2002 3,6 2003 1,3 2004 3,0 2005 4,1 2006 4,4 2007 6,6 2008 10,4
väärtust rahas. Näiteks kui mingis riigis on toodetud 10 ühikut ühte kaupa ja selle turuhind on 5 krooni, siis SKP väärtus on 50 krooni. Miks arvutatakse SKP rahas (50 kr) ja mitte näiteks kogustes (10 saiapätsi)? Esiteks võimaldab see kokku liita erinevaid tooteid (ei saa ju liita kokku kolm saiapätsi ja kümme raamatut). Teiseks, tuletades meelde tarbija valiku teooriat, siis kauba hind väljendab seda, kui palju viimase ühiku eest tarbija kasulikkust saab. Seega hind väljendab täiendavat rahulolu, mida tarbija mingi kauba tarbimisest saab ning ka SKP väärtus peaks seda rahulolu teatud määral peegeldama. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et SKP mõõdab üksnes lõpptoodete ja –teenuste väärtust. Lõpptoode on toode, mille ostab selle toote viimane kasutaja. Vahetoodet
TR = P * Q ELASTNE NÕUDLUS: hinna tõus vähendab kogutulu; hinna langus suurendab kogutulu ÜHIKUELASTNE NÕUDLUS: hinna tõusu (languse) korral jääb kogutulu samaks 5 Mare Randveer, TTÜ MITTEELASTNE NÕUDLUS: hinna tõus suurendab kogutulu; hinna langus vähendab kogutulu NÕUDLUSE ELASTSUSE MÕJURID: * asenduskaupade arv * hüvise tähtsus tarbija jaoks * hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus * hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus NÕUDLUSE SISSETULEKUELASTSUS: mõõdab nõudluse muutust vastuseks sissetuleku muutumisele Q M Em = : Q1 M1 NORMAALKAUPADE nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsient on positiivne. Sissetulekuelastse nõudluse koefitsient on suurem kui üks.
efektiivsemalt. Seega on q maksimaalne toodangu hulk, mida kasutatava sisendikomplektiga on võimalik saada. Tootmisfunktsiooni alusel on võimalik leida ka TEGURI PIIRTOODANG (MP marginal product), mis näitab, kuidas muutub toodangu maht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks. 4. LOENG TURUMAJANDUS Turg on mehhanism (institutsioon), mis viib kindlal ajal ning kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kindla hinnaga müüa ja osta fikseeritud omaduste ja kvaliteediga kaupa. Seda institutsiooni iseloomustavad järgmised omadused: 1) ostjad ja müüjad teavad, kus nad saavad midagi nõuda ja pakkuda (koht) 2) ostjad ja müüjad teavad, millal nad saavad midagi nõuda ja pakkuda (aeg) 3) ostjad ja müüjad teavad, millist hinda nad peavad maksma ja küsima (hind) 4) hinna kaudu avalikustab ostja, et ta hindab ostetud kaupa kõrgemalt
1. Mis on majanduse põhiprobleem? Valitseb nappus. Maj. peab sellele andma vastuse kuidas nappivate ressursside tingimustes saab tarbija maksimeerida rahulolu ja ettevõtted kasumist 2. Mis on majanduse põhiküsimused? · mida toota - neid kaupu mida tarbija tahab ja mille eest ta on nõus maksma. Alati võib toota toidukaupu, esmatarbekaupu. Vananev rahvastik- ravimid, abivahendid, med. teenused · kuidas toota - otsustab tootja valib ressursid ja tehnoloogia. Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine tarbija või sisetarbija, eraisik või ettevõte, kellele toode on mõeldud
negatiivne, siis tegemist on deflatsiooniga. Inflatsiooni aeglustumist nimetatakse disinflatsiooniks. Inflatsioonimäärad on eri arengutasemega maades ja eriaegadel tavaliselt väga erinevad. Näiteks, 1990-ndate alguses tõusis aastane inflatsioonimäär Nõukogude Liidu vabariikides üle 1000%. Samal ajal oli arenenud Euroopa riikides see kõigest 1-4%. Eestis (nagu ka teistes riikides) kasutatakse inflatsioonimäära mõõtmiseks erinevaid hinnaindekseid. Enim on kasutatav tarbijahinnaindeks, mis väljendab eratarbija ostukorvis sisalduvate kaupade ja teenuste agregeeritud hindade muutumist. Üldisem näitaja on SKP deflaator, mis kirjeldab põhjalikumalt riigi majanduses toimuvat hinnataseme muutmist. Eraldi arvutatakse veel tootjahinnaindeksit ja ehitushinnaindeksit, ekspordi- ja impordihinnaindeksit. Nafta hinna mõju Eestile Eesti jaoks on toorainete hinnaralli saabumas üsna halval ajal - majandus on jahtumas ning see raskendab inflatsiooni allatoomist.
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid