50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 19 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
triini14
Õppematerjali autor
ostjaile, kes sooviksid lambakasvatusega alustada või suurendada oma karja. Nõudlus väärtusliku, dieetiliste omadustega talleliha järele on viimastel aastatel Eestis kasvanud. Kvaliteetse talleliha eest on tootjale viimastel aastatel makstud 3045 krooni liha kilogrammi eest. Eesti Lambakasvatajate Seltsil (ELaS) on välja kujunenud hea koostöö Saaremaa Liha- ja Piimatööstusega. Saaremaa LPT esindajate sõnul on olnud talleliha minev kaup ning selle turustamisega ei ole probleeme olnud. Alates 1999. aastast on lambaliha eest lambakasvatajatele makstud lambaliha kvaliteedi alusel, kusjuures lihakehade klassifitseerimist on tehtud Euroopa Liidus kehtiva SEUROP lihakehade klassifitseerimissüsteemi alusel. Muidugi on siin veel palju ära teha, et kodumaine kvaliteetne talleliha jõuaks meie kauplustesse ja restoranidesse. Teada on, et praegu tarbitakse 2/3 toodetud lambalihast farmisiseselt ja vaid 1/3 lihast kaubastatakse
lisamisega toodetud ja kärjekannudes valminud enamasti magus toiduaine. Inimesed on mett kasutanud erineval moel viimased 2 500 aastat. Ammu aega on teatud, et meel on erinevaid häid omadusi. Näiteks kreeklased ja egiptlased kasutasid mett peamise tervendajana. Juba sajandeid on mett peetud lausa looduse ravimiks. Mee mitmed tervendavad omadused on teinud ta populaarseks paljudes traditsionaalsetes ravitsemisviisides. Ajalooliselt on mett ülistatud nii selle maitse kui tervendavate omaduste tõttu. Mee teeb populaarseks tema lihtsus. Teda on võimalik tarbida puhtalt, leiva või saia peal, jookides või mahlades koos teiste ravimtaimedega. Mesi sisaldab inimestele väga olulisi vitamiine ning ensüüme, mis mee kuumutamisel üle 60 kraadi hävinevad ja mee kvaliteet väheneb. Mee kasulikud omadused: magustaja suhkrut saab asendada meega paljudes toitudes ja jookides. Mesi
astaksantiin ja kantaksantiin. Üldiselt jaguneb sööt vastsete söömaõpetamiseks ja noorkala söötmiseks kasutatavaks puruks ja graanuliteks (pellets). Vastsete sööma õpetamiseks ja väikeste maimude söötmiseks kasutatavat peeneteralist sööta nimeta takse startersöödaks, suuremate kalade söötmiseks kasutatavat sööta kasvusöödaks. 6. Söödakoefitsiendi (FCR, söödaväärindus) mõiste ja selle näitaja kasutamine tootmise planeerimisel. a. Olulisim söötmise tulemuslikkuse näitaja on söödakoefitsient (food conversion ratio, FCR). Söödakoefitsient näitab, mitu kg sööta kulub 1 kg kala juurdekasvuks (toorkaalus). Söödakoefitsient muutub kala eluea vältel oluliselt sõltuvalt kala suurusest. Väiksematel forellidel on söödakoefitsient 0,60,8, kaubakalal tõuseb see 1,1ni. Kui arvestused näitavad,
Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Valkude uuenemiseks vajalikud aminohapped saadakse metaboolsest vabade aminohapete fondist. Organismi kudedes ja biovedelikes olevat üleüldist vabade aminohapete hulka saame vaadelda metaboolse vabade aminohapete fondina - valkude ja teiste biomolekulide sünteesiks kättesaadavate aminohapete kogumina. Metaboolse vabade aminohapete fondi täitumiseks meie organismis on põhiliselt neli erinevat viisi: toiduvalkude seedimine ja selle käigus moodustunud aminohapete imendumine; koevalkude lammutamine (valkude vananemine või kudede kahjustumine); seedekulglasse jõudnud seedenõrede koostises olevate ensüümvalkude lammutamine aminohapeteks ja nende imendumine; asendatavate aminohapete süntees süsivesikute arvelt. Rõhutame, et toiduvalgud on selle fondi normaalse taseme säilitamiseks äärmiselt olulised. Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. See toimub põhiliselt
Teades keemilist koostist on toidu energiasisaldust kerge välja arvutada. Inimese keskmine päevane energiavajadus on 2630 kcal (400x4+100x4+70x9). See oleneb eluviisist, soost, vanusest jt. teguritest ning võib kõikuda 2000-st kuni 4000 kcal-ni. Kõrgema energiasisaldusega on vähese veesisaldusega ja rasvarikkamad toiduained. 1.4.Toidukauba märgistamine Toidukauba müügipakendil esitatav teave on järgmine. Toidukauba nimetus. Võidakse anda teavet selle valmistamisel kasutatud töötlemisviisi kuivatamine, suitsutamine, külmutamine, kontsentreerimine, taastamine jt. kohta, kui sellise teabe puudumine võib tarbijat eksitada. Ioniseeriva kiirgusega töödeldud toidukaubal lisatakse nimetusele märge: "töödeldud ioniseeriva kiirgusega" või mingit koostisosa on töödeldud ioniseeriva kiirgusega. Koostisosad või koostis. Loetelus märgitakse ära kõik koostisosad, millest toode on valmistatud, nende sisalduse alanevas järjekorras
Paras on hoida sibulaid kergelt jahedas, kuid mitte sellises paigas, kus võib karta miinuskraade.Sobivateks kohtadeks on eramajade soojustatud pööningud või keldrid, kuid veelgi parem on hoida sibulaid toa kõrval asuvas sahvris või muus kõrvalruumis, kuna niiskust tuleb vältida. Keda ei häiri, et sibulad on toas või köögis, võib neid hoidagi siseruumides, kuna see annab võimaluse pidevalt sibulatel silma peal hoida (näiteks ega mõni mädanema ei ole läinud). Peale selle võib stiilselt paigaldatud sibulakott või korv olla ruumikujunduslikult kaunis.Teine olukord on neil, kes kasvatavad sibulaid mitte vaid enda tarbeks, vaid ka müügiks. Sellisel juhul tasub ehitada eraldi ruum sibulate hoidmiseks ruumis peab olema paras temperatuur ning seda peaks olema võimalik vajadusel ka reguleerida. Kui ka juhtub, et sibulad on sattunud külmumise ohvriks, tasub neil lasta aeglaselt üles sulada, mitte tõsta aga järsult temperatuuri. 1.5 Pasta
kvaliteedinäitaja. Märk vähendab tarbijal ostuotsuse riski. Kindel märk sümboliseerib konkreetset kvaliteeti, mis teeb valiku kergemaks. (Siimon, 2009, lk 145) Kaubamärk on graafiliselt kujutatav tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku identsest või samasse valdkonda kuuluvast kaubast või teenusest. Kaubamärgi järgi peab tarbija aru saama, et toodet või teenust pakub mingi kindel ettevõtja ja selle toote poeriiulilt või teenuse teiste pakkumiste hulgast üles leidma. (Patendiamet, 2014) Enne kaubamärgi registreerimist tuleb taotlejal teha otsing Eesti Patendiameti andmebaasides ja Euroopa Ühenduse kaubamärkide andmebaasides, samuti äriregistris. (EAS, s.a.) 1.1 Ajalooline taust ja areng Vanaaeg Alates varastest aegadest on inimesed kasutanud märke, et tõestada omandi- ja autoriõigusi
sadu tuhandeid hektareid kasutamata võsastuvaid rohumaid. need alad on sobilikud lambakasvatusega tegelemiseks. *Liha Nõudlus väärtusliku, dieetiliste omadustega talleliha järele on viimastel aastatel Eestis kasvanud. Kvaliteetse talleliha eest on tootjale viimastel aastatel makstud 45-60 krooni liha kilogrammi eest. Eesti Lambakasvatajate Seltsil (ELaS) on välja kujunenud hea koostöö Saaremaa Liha- ja Piimatööstusega. Saaremaa LPT esindajate sõnul on olnud talleliha minev kaup ning selle turustamisega ei ole probleeme olnud. Alates 1999. aastast on lambaliha eest lambakasvatajatele makstud lambaliha kvaliteedi alusel, kusjuures lihakehade klassifitseerimist on tehtud Euroopa Liidus kehtiva SEUROP lihakehade klassifitseerimissüsteemi alusel. Muidugi on siin veel palju ära teha, et kodumaine kvaliteetne talleliha jõuaks meie kauplustesse ja restoranidesse. Teada on, et praegu tarbitakse 2/3 toodetud lambalihastfarmisiseselt ja vaid 1/3 lihast kaubastatakse. Peaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid