üleolev ning ülbe ja seetõttu eit näeb ostjas vaid halba. Ning toob kõik selle välise ilme põhjal välja. Ohvitserid aga näevad ostjat lihtsalt tavalise inimesena ja kuna naine neid välja ei vihastanud, siis ei otsi nad naisterahva käitumise põhjuseid. Nende mõtlemine on vastanduv selle poolest, et üks otsib naise käitumise põhjuseid, kuid teine ei ürita neid leida. KÜSIMUSED KANT Kostmine küsimusele: mis on valgustus? 1784 1) Mis on Kanti järgi alaealisus ja mis seda tingivad / põhjustavad ( kokku 3 tingimust või põhjust)? Selgitage mil viisil aru puudumine ei võimalda inimesel kasutada iseseisvalt oma aru? Kanti meelest on alaealisus see, kui ei suudeta mõelda iseseisvalt, ilma teiste inimeste juhenduseta. Tema meelest on iga inimene selles ise süüdi. Põhjusteks on laiskus, argus, otsusekindluse ja mehisuse puudumine, nähakse, et on lihtsam, kui ise ei pea
On tekkinud ettekujutus, millised võisid olla teiste maailma inimeste esteetilised traditsioonid. Meile on partamatu tunda euroopalikku esteetilist traditsiooni. Euroopas jaguneb: · Esiaeg Kreeka-Rooma antiik (ka Egiptus, Mesopotaamia, Pärsia, India) · Keskaeg kristlus, kui euroopat valitsenud ideoloogia, mis mõjutas ka esteetilisi debatte. · Uusaeg al 14.-15. saj renessanss, 18. saj valgustus · Kaasaeg al 1860 modernistlikud ja seejärel al 20. Saj teisest poolest postmodernistlikud esteetika-käsitlused, k.a spetsiaalesteetikad, nt muusika-, kirjanduse-, filmi-, arhitetuuri- jt kunstialade esteetika Mitte-läänelikud esteetikatraditsioonid: Vana-Hiina Kong Fuzi 5.saj ema Konfutsius tegeles esteetikaga. Pani eriti rõhku luulekunstile ja muusikale. Need toetavad rituaalide läbiviimist, etiketti ja aitavad inimesele lähemale tuua
võimalik teada, mis ta on, vaid ainult seda, mis ta ei ole. Järelikult meil ei ole võimalik tõestada, et Jumal on. Kuigi kui põhjust tõestatakse tagajärje kaudu, siis peab põhjuse olemise tõendamiseks kasutama põhjuse definitsiooni asemel tagajärge, ja see on nii iseäranis Jumala puhul. Sest tõendamiseks, et miski on, peab võtma keskterminiks selle, mida nimi tähistab, mitte selle, mis see on, sest küsimus, mis see on, järgneb küsimusele, kas on. Aga Jumala nimesid pannakse tagajärgede järgi, nagu edaspidi näidatakse, mispärast me võime Jumala olemist tagajärje kaudu tõestades võtta keskterminiks selle, mida see nimi Jumal tähistab. Peale selle, kui tõestataks, et Jumal on, saaks see toimuda ainult lähtudes tema tagajärgedest. Aga tema tagajärjed ei ole temaga proportsioonis, sest ta ise on lõpmatu ja tema tagajärjed on lõplikud; aga lõpliku ja lõpmatu vahel ei
kommetes. Idealiseeris looduslähedust. Oluliseks pidas kasvatuse ja koolihariduse reformimist. Ideaalseks riigikorraks peab vabariiki. Voltaire naeruvääristas oma teostes mitmesuguseid elupahesid. Eriliseks naerualuseks katoliku kirik. Pidas vajalikuks vabastada mõistust usulistest eelarvamustest. 9 Kant valgustuse olemuseks on isemõtlemine. Valgustus oli eelkõige isiklik vastutus, rajaneb inimese isiksuslikkusel ja vabadusel. Mõtlemine on risk. Lock ülistab loomulikku vabadust ja võrdsust, kui inimkonna esialgset seisundit. Loomulik õigus rajaneb isikuvabadusel ja eraomandusel. Ühiskondlik lepe kinnitatakse võimude lahusust ja erinevaid kodanikuvabadusi. Hegeli õpetus absoluutsest vaimust käsitab inimest kui ratsionaalset olendit ja teadmiste kandjat. Ainult inimene on
vabanenuna kõigist asjust, tõused sa jumaliku Misjoniajastud pole aga parimad filosofeerimiseks. pimeduse olemuse-ülesesse kiirgusesse. Aga kui · Euroopa kujuneb kolme suure röövrahva sa tahad teada, kuidas need asjad toimuvad, siis rüüstamise objektiks. palu armu, mitte õpetust." · Valgustus · Bonaventura · Muutumatute printsiipide tõde haarab inimene (kui Giovanni Fidanza muutuv olend) üksnes jumalikust valgusest · u. 1221 - 1274 valgustatuna (illuminatsiooniteooria). · Elu · "Ei ole võimalik mõista, ilma et Jumal ise
.......................................................................25 Rene Descartes.........................................................................................................................26 John Locke...............................................................................................................................28 Valgustusaeg............................................................................................................................29 Prantsuse valgustus................................................................................................................. 30 Jean-Jacques Rousseau...........................................................................................................31 Immanuel Kant........................................................................................................................ 33 Georg Wilhelm Friedrich Hegel.......................................................................................
maailma nagu marslane või siiriuslane, nagu liblikas, kes elab vaid päeva või nagu olend, kes elab millioneid aastaid, siis oleks ta parim filosoof. Kuid see on võimatu, sest meid ei saa lahutada meie kehast ja meeleorganitest. Antiikajast kuni 17. sajandini ei eristatud teadust filosoofiast ning igasugune teoretiseerivat uurimist nimetati filosoofiaks. Näiteks oli atomism antiikajal filosoofiline õpetus, kuid 19. sajandil teaduslik. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Siit jääb mulje, et filosoofiliste küsimuste arv peaks teaduse arenedes kahanema. See on positivistlik (vt positivism) arusaam, mille kohaselt filosoofia uurimisvaldkond on kogu aeg ahenenud ning hõlmab lõpuks vaid tunnetusteooria probleeme. Loogilise positivismi seisukohalt on filosoofia ülesanne teaduse loogiline analüüs. Teistmoodi filosoofiakäsituse kohaselt säilitab filosoofia iseseisvuse ka tulevikus. Sellisel
Samuti tõdeti, et ainult usuga valgustatud inimmõistus on võimeline mõistma jumalikke tõdesid ('usun, et mõista'). Samalaadselt arvati, et inimõistusel on oluline roll usuküsimustes ('mõistan, et uskuda'). Samuti osutusid probleemiks universaalid e abstraksed objektid, mis vastanduvad konkreetsetele objektidele e partikulaaridele. Universaalidest saame üksnes mõelda, konkreetseid objekte aga ka meeleliselt tajuda. Prooviti leida vastust küsimusele, kas universaalid on olemas ja millisel moel nad vastaval juhul olemas on. See andis aluse tollase mõõdukale realismile (universaalid on olemas konkreetsetest asjadest eraldi ja enne neid või neis endis), nominalismile (reaalne on olemas vaid konkreetsetes asjades ja universaalid on üksnes sõnad) ja kontseptualismile (universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes). Prooviti leida ka erinevaid Jumala tõestusi
Kõik kommentaarid