Innovatsioon turunduses - Uuemad suunad turunduses (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

40

doc

E-turunduse eksami kordamisküsimused

koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik Internetiturundust käsitleda kui e-turunduse üht piiritletud valdkonda. E-turundus on turundus elektroonilise side võrkudes/turundus meetmete rakendamine infotehnoloogilisi vahendeid kasutades. 2. Milles seisneb e-turunduse projektide tüüpiline valdkondadevaheline kommunikatsiooniprobleem ja kuidas seda lahendada? 1) IT-spetsialistid ja turundusspetsialistid on isiksusetüübilt küllalt sarnased 2) Nad elavad erinevas maailmas, neil on erinevad väärtused, teadmised, erinevad töömeetodid.

Turundus

168

pdf

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel ................................................................................................................ 11 1.3.1. Virtuaalne inforuum ......................................................................

Turundus

120

docx

TURUNDUSE ALUSED

........................................................................................................28 7.TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON.............................................................................37 8.HIND.................................................................................................................................54 9.TURUSTUS......................................................................................................................60 10. SOTSIAALNE TURUNDUS.........................................................................................62 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1 TURUNDUSE MÕISTE JA AJALUGU „Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu.“ (P. Kotler) „Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst.“ Turundusel on kaks mõõdet:

Turunduse alused

71

docx

Reklaaamipsühholoogia konspekt

· äriturgudel tegutsejad, s.t. subjektid, kes pakuvad midagi müügiks; · isikud ja nende ühendused (ka erakonnad), kes tahavad realiseerida oma isiklikke, sotsiaalseid, poliitilisi, aatelisi eesmärke; · tegevused ja väärtused, mida riigikord tahab kas halvustada, hukka mõista või vastupidi, esile tõsta ja propageerida. N. Roose (2005). Reklaam turunduses. EV REKLAAMISEADUSEST- Reklaamina ei käsitata: · teavet majandus- või kutsetegevuse kohas, kus müüakse kaupa või osutatakse teenust, antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta - MÜÜGIKOHA AKNAL TEAVE MÜÜDAVA KAUBA KOHTA ON LUBATUD · majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime,

Reklaamipsühholoogia

95

doc

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

toetamine. Turismisihtkoht. Füüsiline keskkond, kliima, globaalne ökoloogia. Hooajalised, looduslikud turismiatraktsioonid. Sotsiaal-kultuurilised kunstid ja väärtused, spaakultuur. Kindel juhtimisstruktuur, sageli erafirma. Juhtimine, turundus, operatiivtasand. Vähemalt ühenädalased puhkepaketid. Aeg, rütm, tsüklid. Kuurordiarst. Kindlaksmääratud indikaatorite põhjal ja meditsiinilise kontrolli all toimuv ravimine. Mererand, puhas loodus. Asukoht mere ääres või merelise kliima mõjusfääris.

Turundus

19

docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

piirkonda oli paigutatud antenniga varustatud raadiosaatja-vastuvõtja, mida nimetatakse kohalikuks tugijaamaks. Tugijaamad on raadio teel omavahel ühendatud ühtsesse võrku ning võrgu põhijaam on omakorda ühenduses tavalise vaskjuhtmetega telefonivõrguga. Nimetus ,,mobiiltelefon" tuleb nähtavasti sellest, et esialgu paigutati taolised telefonid automobiilidele. Eestis oli esimene kärgtelefonivõrk NMT. Ka uuemad, digitaalsed mobiiltelefonivõrgud nagu GSM on samasuguse kärjetaolise struktuuriga. Nutitelefon (smart phone). Laiendatud funktsioonidega mobiiltelefon, mida saab kasutada nii telefonikõnedeks kui ka näiteks e-posti sõnumite saatmiseks ja lugemiseks, veebis surfamiseks ja kõnetuvastuseks. Lisanduda võib ka muid funktsioone, näiteks digikaamera. Multimeediamängija. Võimaldab mängida videofaile, vaadata pildifaile ja kuulata digitaalset muusikat. 1.1.1

Arvutiõpetus

144

docx

Arvutivõrkude eksami konspekt

1. Üldine kommunikatsiooni mudel Rr Kommunikatsioonisüsteem ei tee vahet sellel mida me täpselt edastame (video, heli, pilt jne kõik tõlgitakse ikkagi 1 ja 0 jadaks) Simplex - ühesuunaline Pool-Duplex - mõlemat pidi, aga korda mööda, walkie-talkied, ainult üks saab korraga andmeid edastada Täis-Duplex - mõlemat pidi ja samal ajal, telefonid Süsteemi rrRrrrrr on infovahetus, seega meil on: Allikas - Saatja - Edastaja - Vastuvõtja - Sihtpunkt Allikas - genereerib edastamiseks vajaliku infoex Saatja - kodeerib allika poolt genereeritud info signaaliks (ADC nt kui edastame heli) Edastaja - vastutab signaali transportimise eest punktist A punkti B Vastuvõtja - dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavasse vormi Sihtpunk - self-explanatory, aga okei, see kes kasutab saadetud infot 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1. Signaali genereerimine - ja ka edastamine, signaali ühest r teise üle viimine 2. Sünkrroniseerimine - andmevahet

Arvutivõrgud

41

docx

IKT põhimõisted

1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) ­ mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave ­ on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) ­ omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika ­ on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus ­ on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem ­ on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem ­ infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) ­ on arvutustehnika (arvutid ja

Infotehnoloogia

Meedia

Kommentaarid (1)