50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gretuke123
Õppematerjali autor
Füüsika. Seetõttu aatomil puudub vanus, on võimatu ette öelda, millal tema poolestub. Poolestusaeg on väga erinev erinevatel radioaktiivsetel aatomitel. On aineid, mille poolestusaeg on ülipikk. (Nt.Uraan t=4,5 miljardit aastat.) On aineid, mille poolestusaeg on pikk (raadium t= 1600 aastat). On aineid, mille poolestusaeg on lühike( päevad, tunnid). On ka aineid, mille poolestusaeg on ülilühike (milli- ja mikrosekundid). Kehtivad järgmised põhimõtted: 1. Mida lühem on poolestusaeg, seda radioaktiivsem on antud element. 2. Mida suurem on järjekorra nr, seda lühem on poolestusaeg. Seetõttu on Mendelejevi tabeli viimaseid elemente väga raske avastada, sest ta kohekohe poolestub. Neid nim ebastabiilseteks elementideks. Isotoobid. Mendelejevi tabeli kõik aatommassid ei ole täisarvud. Põhjuseks: istoopide olemasolu. Isotoobiks nim antud elemendi lisa, mis erineb antud elemendist , mis erineb antud elemendist neutronite
1) Tuumajõud – miks on nad erilised? 2) Mis on massidefekt, selgita. 3) Mis on tuuma seose energia. Valem. Kus me teda näeme. 4) Mis on tuuma eriseose energia + graafik 5) Iseloomusta uraani, põhielemnt + isotoop 6) Põhjalikult iseloomustada ahelreaktsiooni (mis tekitab, mis tekivad, mis eraldub, miks ta on ahelreaktsioon) 7) Mis on neutronite paljunemistegur. Mis juhtub kui ta on > 1, = 1, < 1. 8) Mis on kriitiline mass; aatompomm 9) Plutooniumi tekkimine (Millest algab ja millega lõpeb) ja Pu tähtsus. 10) Tuumareakor, tema töö põhimõte, mida tuleb jälgida tuumareaktori töös. 11) Mis erinevus on uraani ja vesiniku tuumareaktsioonidel. Termotuuma reaktsiooni valem. 12) Iseloomusta termotuuma reaktsiooni tekkimist + näited (tähed, H-pomm) 13) Radioktiivse kiirguse bioloogiline mõju. (rad.tolmust ka rääkida) 14) Radioktiivsete ainete kasutamine. 1) Tuum on tohutul püsiv. Tuuma hoiab koos eriline jõud, mida nimetatakse tuumajõuks. Tuumajõud on maailma tugevaimad j�
1) Tuumajõud – miks on nad erilised? 2) Mis on massidefekt, selgita. 3) Mis on tuuma seose energia. Valem. Kus me teda näeme. 4) Mis on tuuma eriseose energia + graafik 5) Iseloomusta uraani, põhielemnt + isotoop 6) Põhjalikult iseloomustada ahelreaktsiooni (mis tekitab, mis tekivad, mis eraldub, miks ta on ahelreaktsioon) 7) Mis on neutronite paljunemistegur. Mis juhtub kui ta on > 1, = 1, < 1. 8) Mis on kriitiline mass; aatompomm 9) Plutooniumi tekkimine (Millest algab ja millega lõpeb) ja Pu tähtsus. 10) Tuumareakor, tema töö põhimõte, mida tuleb jälgida tuumareaktori töös. 11) Mis erinevus on uraani ja vesiniku tuumareaktsioonidel. Termotuuma reaktsiooni valem. 12) Iseloomusta termotuuma reaktsiooni tekkimist + näited (tähed, H-pomm) 13) Radioktiivse kiirguse bioloogiline mõju. (rad.tolmust ka rääkida) 14) Radioktiivsete ainete kasutamine. 1) Tuum on tohutul püsiv. Tuuma hoiab koos eriline jõud, mida nimetatakse tuumajõuks. Tuumajõud on maailma tugevaimad j�
1) Tuumajõud – miks on nad erilised? 2) Mis on massidefekt, selgita. 3) Mis on tuuma seose energia. Valem. Kus me teda näeme. 4) Mis on tuuma eriseose energia + graafik 5) Iseloomusta uraani, põhielemnt + isotoop 6) Põhjalikult iseloomustada ahelreaktsiooni (mis tekitab, mis tekivad, mis eraldub, miks ta on ahelreaktsioon) 7) Mis on neutronite paljunemistegur. Mis juhtub kui ta on > 1, = 1, < 1. 8) Mis on kriitiline mass; aatompomm 9) Plutooniumi tekkimine (Millest algab ja millega lõpeb) ja Pu tähtsus. 10) Tuumareakor, tema töö põhimõte, mida tuleb jälgida tuumareaktori töös. 11) Mis erinevus on uraani ja vesiniku tuumareaktsioonidel. Termotuuma reaktsiooni valem. 12) Iseloomusta termotuuma reaktsiooni tekkimist + näited (tähed, H-pomm) 13) Radioktiivse kiirguse bioloogiline mõju. (rad.tolmust ka rääkida) 14) Radioktiivsete ainete kasutamine. 1) Tuum on tohutul püsiv. Tuuma hoiab koos eriline jõud, mida nimetatakse tuumajõuks. Tuumajõud on maailma tugevaimad j�
1) Tuumajõud – miks on nad erilised? 2) Mis on massidefekt, selgita. 3) Mis on tuuma seose energia. Valem. Kus me teda näeme. 4) Mis on tuuma eriseose energia + graafik 5) Iseloomusta uraani, põhielemnt + isotoop 6) Põhjalikult iseloomustada ahelreaktsiooni (mis tekitab, mis tekivad, mis eraldub, miks ta on ahelreaktsioon) 7) Mis on neutronite paljunemistegur. Mis juhtub kui ta on > 1, = 1, < 1. 8) Mis on kriitiline mass; aatompomm 9) Plutooniumi tekkimine (Millest algab ja millega lõpeb) ja Pu tähtsus. 10) Tuumareakor, tema töö põhimõte, mida tuleb jälgida tuumareaktori töös. 11) Mis erinevus on uraani ja vesiniku tuumareaktsioonidel. Termotuuma reaktsiooni valem. 12) Iseloomusta termotuuma reaktsiooni tekkimist + näited (tähed, H-pomm) 13) Radioktiivse kiirguse bioloogiline mõju. (rad.tolmust ka rääkida) 14) Radioktiivsete ainete kasutamine. 1) Tuum on tohutul püsiv. Tuuma hoiab koos eriline jõud, mida nimetatakse tuumajõuks. Tuumajõud on maailma tugevaimad j�
üksikuteks osadeks. Tänu tuumajõule on see suur. Massidefekt - tuuma seisumass on alati väiksem tema modustavate osakeste seisumasside summast. Energia jäävuse seaduse põhjal eraldub samasugune energia nagu seosenergia tuuma moodustamisel, see energia tekib massidefektist. Eriseosenergia - seosenergia m.ü. kohta. Oleneb elemendist. Tuumareaktsiooni energiat on võimalik eraldada kas viimaste elementide lagunemisel või esimeste ühinemisel. Uraan - looduslik U(92,238). Tuumafüüsika jaoks on oluline U(92,235), mis moodustab 1/140 looduslikust uraanist. Selle eraldamiseks kasutatakse rikastustehaseid. Ahelreaktsioon - U-235 pommitades neutroniga, neutron lööb U-235 2-ks kildtuumaks ja tekib krüptoon, baarium; lisaks eraldub 2-3 neutronit ja energia, kuna kildtuumade eriseosenergia on suurem uraanist. Kui eraldunud neutronid kohtuvad uute U-235'ga, tekivad uuesti kildtuumad ja ahelreaktsioon jätkub. Lõpptulemus: tohutu energia eraldumine (aatompomm).
kosmoseaparaatides, kuid potentsiaalne avariiohtlikkus piirab selliseid rakendusi. Tuumareaktorite abil toodetavad erinevate keemiliste elementide radioaktiivsed isotoobid on leidnud kasutamist tehnikas, tootmises, meditsiinis ja teaduses.Tööstuses valgustatakse tooteid läbi gammakiirtega.Olles palju läbivamad kui röntgenkiired võimaldavad gammakiired avastada defekte üsna massiivsetes metalldetailides. (uus) Tuumafüüsika rakendusi-energia tootmine ja selle kasutamine laveadel ja kosmoseaparaatides. Tuumareaktorite abil toodetud erivnevate keemiliste alementide radioaktiivsed isotoobid on leidnud kasutamist tehnikas,tootmises, meditsiinis ja teaduses. Alfa kiired võimaldavad defekte üsna massiivsetes metalldetailides. Detaili siseehitust või tahke aine struktuuri saab uurida ka neutronkiirtega. Keemiliste reaktsioonide uurimiseks kasutatakse. (märgitud
ISOTOOBID Isotoobid kujutavad endast ühe ja sama prootonite arvuga (Z), kuid erinevate massiarvudega (A) tuumi, st erinevate neutronite (N) arvuga tuumi. Isotoobid on ühesuguste keemiliste omadustega, kuid nad erinevad radioaktiivsuse suhtes. Isotoobid on Mendeleejevi tabelis ühes ja samas ruudus. Igal elemendil on isotoobid, kuid kõikidel elementidel pole nad stabiilsed. Vesinikul on kolm isotoopi aatommassidega 1,2 ja 3. Isotoopi aatommassiga 2 nim DEUTREERIUMIKS, tema tuum sisaldab 1 prootonit ja 1 neutronit. Isotoopi aatommassiga 3 nim TRIITIUMIKS, tema tuum sisaldab 1 prootonit ja 2 neutronit. Deuteeriumi ühinemisel hapnikuga saame nn raske vee. NIHKEREEGEL Radioaktiivsed muundumised alluvad nn nihkereeglile, mille sõnastas inglise füüsik Soddi. 1) alfa lagunemisel (eraldub alfa-osake, st He tuum) väheneb elemendi mass nelja aatommassi ühiku (2 prootoni + 2 neutroni mass) ja laeng 2 laenguühiku võrra (2 prootoni laeng). Selle tulemusel nihkub element Mendel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid