Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kautšukipii mahl (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Kautšukipii mahl #1 Kautšukipii mahl #2 Kautšukipii mahl #3 Kautšukipii mahl #4 Kautšukipii mahl #5 Kautšukipii mahl #6 Kautšukipii mahl #7 Kautšukipii mahl #8 Kautšukipii mahl #9 Kautšukipii mahl #10 Kautšukipii mahl #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tigerplix89 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Keemia mõisted

Põlevad maavarad ­ looduslikud kütused ­ maagaas(soogaas), naftagaas, nafta- vedel, kivisüsi, põlevkivi, puit(tahked), kunstlikud, tööstuslikud ­ vingugaas, piiritus, puupiiritus(vedelad), brikett. Eesti Põlevkivi ehk kukersiit, mida peetakse maailma parimaks, paikneb Eesti kirdeosas umbes 6000km2 suurusel alal. Kukersiit on ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseeritud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Kerogeeniga on seotud kukersiidi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Põlevkivi varieerub värvilt kakaopruunist kollakaspruunini, on alati tumedam kui lubjakivi. Turvas on kõrgemate taimede jäänustest koosnev orgaaniline setend, milles mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivainest. Turva kujuneb surnud taimeosakestest soodes, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Turvas on väga oluline

Keemia
thumbnail
44
doc

Toit

Enamik toiduaineid, mida sööme, on looduslikud - kas taimsed või loomsed. Süüa võime neid töötlemata ehk toortoiduna või töödeldult. Esmavajalikke toiduaineid peame sööma igapäevaselt. Esmavajalike toiduainete kogus ja vahekord menüüs oleneb vanusest, soost ja üldisest energiakulust. ning alati on tervise seisukohalt kasulik teada, millest põhilised toiduained koosnevad ja kuidas nad meie tervisTOIDUVALGUD Igapäevase koguse toiduvalkude saamine toiduga on äärmiselt vajalik seetõttu, et valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad. Valkude asendamatus võrreldes teiste toitainetega avaldub nende rohketes ja erilistes ülesannetes inimorganismis. TOIDUVALKUDE ROLL ON MEIE ORGANISMI AMINOHAPETEGA VARUSTAMINE Valkude ainevahetus seostub lahutamatult aminohapete omaga. Lähtuvalt aminohapete sünteesist, jagunevad organismid prototroofideks ja auksotroofideks

Keemia
thumbnail
2
odt

Nektari mahlad

Nektari mahlad Suhkrud mahlas, nektaris ja mahlajookides Eesti elanik ostab ligi 20 kilogrammi suhkrut aastas. Sellele lisandub maiustustes, puuviljades ja teistes toiduainetes sisalduv suhkur. Seega tuleb hoolikalt jälgida, kui palju suhkrut tegelikult tarbid. Üheks magusaallikaks on näiteks mahlad ja nektarid. Vastavalt Eesti Toitumissoovitustele peaksid süsivesikud katma 55-60% toiduenergiast, kusjuures lastel ja vähese energiatarbega täiskasvanutel ei tohiks sahharoosist saadav energiahulk ületada 10% toiduenergiast.Mahlale, välja arvatud pirni- ja viinamarjamahl, võivad tootjad lisada maitse parandamiseks suhkruid ja suhkrutooteid (kuni 15 g liitri mahla kohta).Mahla, millele on lisatud suhkruid ja suhkrutooteid üle 15 grammi 1 liitri mahla kohta, nimetatakse magustatud mahlaks. Magustatud mahlale võib lisada suhkruid ja suhkrutooteid liitri mahla kohta kuni 100 grammi. Sidruni- ja laimimahlale ning punase-, valge- ja mustasõstramahlale

Joogiõpetus
thumbnail
3
doc

Taimemahlade el-juhtivus tööjuhend

Õpilase nimi:.......................... Kuupäev: ............................... UURIMUSLIKU TÖÖ JUHEND 8. KLASSI BIOLOOGIA Töö eesmärk on võrrelda taimemahlade elektrijuhtivust Taimerakud sisaldavad mitmesuguseid soolasid, happeid jm ühendeid. Vastavate ainete vesilahust on palju raku vakuoolides, kuid loomulikult ka teistes raku osades. Tsütoplasma ongi ainete vesilahus. Taimede viljadest eraldatud mahlad on teatavasti erisuguse magususe ja hapususega, mis tuleneb mitmesuguste orgaaniliste hapete ja süsivesikute sisaldusest. Rakumahla kontsentratsioonist oleneb tema võime omastada väliskeskkonnast toitelahuseid. Omastamine toimub osmoosi teel: vesi (lahusti) liigub madalama lahustunud aine kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema ko

Loodus
thumbnail
15
ppt

Kumm ja vulkaniseerimine

Koostis Kummi koostises on Kautsuk, väävel, tahm või mõni muu aktiivne täiteaine ja lisandid. Kummi on kõrgelastne polümeer, mille põhiline koostisosa on vulkaniseeritud kautsuk. Kummi iseärasuseks on see, et looduslik või tehiskautsuk vulkaniseeritakse kummisegu valmistamisel. Toorkautsukist toodetakse kummi, samuti eboniiti, mis sisaldab rohkem väävlit ja on seetõttu jäik, vesiemulsioonvärve ehk latekseid ja kummiliimi. Saamine Looduslikku kautsukit saadakse hevea mahla kokkuaurutamisel. Kummisegu segatakse valmis, vormitakse ese ja seejärel kuumutatakse seda. Selle protsessi leiutas Charles Goodyear 1839. Lähteainenena kasutatav kautsukitaimede mahl ehk lateks kogutakse Hevea puust. Vulkaniseerimine Vulkaniseerimise käigus väävli manulusel tekkivad polümeeri molekulide vahele 2-10 väävli aatomi pikkused ristsidemed, muutes oluliselt materjali elastseid omadusi .

Keemia
thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks ­aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 ­ C4 on gaasilised, C5 ­ C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahustavad teisi hüdrofoob

Keemia
thumbnail
26
odt

Keemia kordamine

elektrokeemilise ekvivalendiga k. m = kIt = kQ I-voolutugevus, n ­ moolide arv, t ­ aeg, F- Faraday arv, const Aine mass m on võrdeline selle aine molaarmassiga M ja pöördvõrdeline reaktsioonist osavõtvate elektronide arvuga z. m = MIt/zF 1. Elektrolüüsi kasutamine 1) H, Cl, F ja halogeenühendite tootmine; 2) metallide (Na, K, Mg,Al, Ni, Cu) tootmine ja puhastamine lisanditest (elektrometallurgia); 3) Õhukeste metallist kattekihtide saamine metallesemete pinnale, et saada korrosiooni ja kulumiskindlust või dekoratiivset välimust (galvanotehnika); 4) Leeliste ja raske vee tootmine; 5) Vesinikperoksiidi jt. peroksoühendite saamine 6) Orgaaniliste ühendite elektrosüntees. 2. Korrosioon: mõiste, liigitus Korrosioon on materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu. Paljud metallid korrodeeruvad, sest nad oksüdeeruvad kergesti õhu toimel andes oksiide,

Keemia
thumbnail
12
doc

Keemia ja materjaliõpetuse eksami kordamisküsimused

AINED 1. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine- mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemiline element- kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. 3. Keemiline ühend- moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon- anorgaanilised, orgaanilised. Lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. Liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. 5. Aine olekud. Tahke- aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedel- molekulide vaheline kaugus on mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööd

Keemia



Lisainfo

powerpoint

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun