100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
68 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
alinakulina
Õppematerjali autor
organisatsioon(äriühing), millele õiguskord omistab õigusvõime.....................5 1.1 Eraõiguslikud juriidiilised isikud..................................................................5 1.2 Avalik-õiguslik juriidiline isik.....................................................................11 Avalik-õiguslike juriidiliste isikute liigid on näiteks riik ja kohalik omavalitsus; avalik-õiguslikud korporatsioonid, näiteks notarid, Eesti advokatuur; avalik- õiguslikud asutused, näiteks Eesti Raadio, Eesti Televisioon, Tartu Ülikool, Rahvusraamatukogu......................................................................................... 11 2. Juriidilise isiku valik.................................................................................... 11 Ülaltoodud näidetes on lähtutud järgmistest kriteeriumidest: suurte stardikulude puhul on eelistatavad kapitaliühingud(osaühing või aktsiaselts)
Riik reguleerib vähe Ühe inimese kompetentsil põhinev Ei pea olema põhikirja Piiratud karjäärivõimalused Kassapõhine Omandiõigust ei saa raamatupidamine jagada Pole miinimumkapitali Madal usaldusväärsus nõuet Maksustatakse ainult üht Suurem maksukoormus inimest kui äriühingul Aktsiaselts (AS) Aktsiaselts on kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt 25 000 eurot) ettevõtlusvorm. Aktsia omanik on aktsionär, kes ei vastuta isiklikult Asi kohustuste eest, vaid vastutab ainult oma sissemaksu ulatuses. Sissemaks võib olla nii rahaline kui mitterahaline. Asutamisel sõlmivad asutajad asutamislepingu. Osaühing (OÜ) Osakapital on osadeks jaotatud Osakapital min 2500 € Sissemaks võib olla rahaline või mitterahaline Enamlevinud ettevõtte vorm Eestis. Osanik ei vastuta isiklikult, OÜ vastutab see eest kogu oma varaga kohustuste täitmise eest
konkurentsivõimet. 7) Muutuvad reeglid eri majandusharude tegevuses ja tööturul, mis on kaasa toonud registreeritud ettevõtjate arvu tõusu. 8) Sunnistatud ettevõtluse teke. Näiteks: Meditsiinisüsteemi reform tõukas perearste ja meditsiinitöötajaid moodustama osaühinguid või registreerima FIE-ks. 9) Mis veel? Kes on ettevõtja ja mis on ning miks on oluline väikeettevõtlus Eesti kontekstis? - loe peatükki kaks. 2. Ettevõtluse/väikeettevõtluse olemus (peatükk iseseisvaks lugemiseks) 2.1 Ettevõtluse põhimõisted Ettevõtjat peetakse äritegevuse peamiseks mootoriks turumajanduses. Äri mõistetakse siin kui kauba või teenuse tootmist ja müüki s.o väärtuste loomis- ja vahetusprotsessi. Selles protsessis tegutseb ettevõtja eri turgudel: ostab sisse
Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osa kohta ei ole lubatud välja anda väärtpaberit, kuid osaühingu osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega, osa iga üks euro annab ühe hääle, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Osanik võib oma osa vabalt võõrandada teisele osanikule, kuid võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise
ümber kujundada. Usaldusühing ei pea, erinevalt teistest äriühingutest, esitama oma majandusaasta aruannet registriosakonda avalikuks säilitamiseks (v.a. siis, kui täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts või ühistu). Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, osaühing vastutab kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osaühing on sobivaim ettevõtlusvorm väiksema ettevõtja jaoks, kes soovib saada kasu piiratud vastutuse sättest, kuid ei soovi oma firmat börsil noteerida.Osanikke võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Osakapitali minimaalne suurus on 40 000 krooni. Osa väikseim nimiväärtus on 100 krooni. Osakapitali sissemakse on võimalik teha rahaliselt ja mitterahaliselt. Mitterahaline sissemakse võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või
Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osa kohta ei ole lubatud välja anda väärtpaberit, kuid osaühingu osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega, osa iga üks euro annab ühe hääle, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Osanik võib oma osa vabalt võõrandada teisele osanikule, kuid võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise
osaühingu osakapital 2500 eurot. AS aktsiaselts (1) · Aktsiaselts (AS) on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. · Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot ja väikseima aktsia nimiväärtus on 0,1 eurot. Kui aktsia nimiväärtus on rohkem kui 10 senti, siis peab see olema 10 sendi täiskordne AS aktsiaselts (2) · Aktsiad on nimelised ja nende kohta peetakse aktsiaraamatut. Aktsiad peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. · Aktsiaid on kahte liiki: lihtakstsiad ja eelisaktsiad · Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. AS aktsiaselts (3) · Aktsiaseltsi kõrgemaks juhtimisorganiks on aktsionäride üldkoosolek · Üldkoosolek valib ja kutsub tagasi nõukogu liikmeid, keda on enamasti kolm ja kes valitakse üldjuhul viieks aastaks, kui põhikirjas ei ole
Mind Koju, MTÜ Spordiselts 3. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutuse õigusvõime tekin mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmisest ja lõpeb registrist kustutamisega. Sihtasutust ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks. Näited: Archimedes SA, Eesti Teadusagentuur AS, Tallinna Koolitervishoid SA, Hea Hoog SA, Kutsekoda SA 4. Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikku huve läbi ühise majandustegevuse ning seda reguleerib tulundusühistuseadus. Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga ning ühistu liige ei vastuta isiklikult oma kohustuste eest. Põhikirjaga võib ette näha, et liikmed vastutavad ühistu kohustuste eest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid