Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2
omanikud, juhtkond, töötajad. Välistarbijateks kreeditorid, tarnijad, ostjad, pangad, maksuhaldurid, valitsus ja ka avalikkus. Huvigruppide infovajadus on erinev ja seega tuleb neile koostada erineva detailsusega aruandeid. Info kasutajate alusel võib aruandeid liigitada: raamatupidamise ehk finantsaruanneteks; maksudeklaratsioonideks; statistilisteks aruanneteks. Lähtuvalt funktsioonidest eristatakse majandusarvestuse osadena: finantsarvestust; juhtimisarvestust; kuluarvestust; maksuarvestust; finantsanalüüsi; eelarvestamist, sisekontrolli; auditeerimist. Ettevõttel on võimalus valida, oma vajadustest lähtuvalt, milliseid majandusarvestuse osasid ettevõttes rakendada. Kõikide osade rakendamine ei ole kohustuslik. Raamatupidamise korraldamise kohustus on, seadusest tulenevalt, kõigil ettevõtjatel. Arvestuse
ettevõtte siseselt on omanikud, juhtkond, töötajad. Välistarbijateks kreeditorid, tarnijad, ostjad, pangad, maksuhaldurid, valitsus ja ka avalikkus. Huvigruppide infovajadus on erinev ja seega tuleb neile koostada erineva detailsusega aruandeid. Info kasutajate alusel võib aruandeid liigitada: raamatupidamise ehk finantsaruanneteks; maksudeklaratsioonideks; statistilisteks aruanneteks. Lähtuvalt funktsioonidest eristatakse majandusarvestuse osadena: finantsarvestust; juhtimisarvestust; kuluarvestust; maksuarvestust; finantsanalüüsi; eelarvestamist, sisekontrolli; auditeerimist. Ettevõttel on võimalus valida, oma vajadustest lähtuvalt, milliseid majandusarvestuse osasid ettevõttes rakendada. Kõikide osade rakendamine ei ole kohustuslik. Raamatupidamise korraldamise kohustus on, seadusest tulenevalt, kõigil ettevõtjatel. Arvestuse
· Kauba või teenuse nimetus või kirjeldus · Kauba kogus või teenuse maht · Kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast · Kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud · Maksustatav summa käibemaksumäärade kaup koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa · Tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse kroonides · · · · ·
Raamatupidamise seadus saabki Sulle nüüd peamiseks käsulauaks. Kui hätta jääd, loe seadust ning usun, et leiad lahenduse. Raamatupidamise seadus Raamatupidajate peamine tugitala, ,,Raamatupidamise seadus" (edaspidi RPS) peaks nüüd pidevalt käeulatuses olema. Soovitan Sul muretseda omale terve seadus ning see hoolega kordi ja kordi läbi lugeda. Seadus - see on aluspõhi kõigile Sinu edasistele tegemistele ja toimingutele ettevõtluses majandusarvestuse vallas. Pööra seadust lugedes tähelepanu (ja see on väga pikk lugemine) sõnadele ja nende mõistmisele et kui kirjas on sõna ,,peab", siis ära tee sellest oma mõtetes sõna ,,võib" ning vastupidi. Olgu see seadus Sul pidevalt käeulatuses, kontrollimaks üle kasutatavaid mõisteid, omi mõtteid ja kajastatavate tehingute sisulisi tähendusi. Üks meeldetuletus juhindu alati seaduse tekstist, erinevate määruste ja juhendite
Kohustused-raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt kinnitav võlg(lühiajalised ja pikaajalised koh.) Omakapital(netovara)-raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuse vahe Tulu-aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali(tavaline arvestus) Kulu-aruandeperioodi väljaminekud,millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist Kasum(kahjum)-raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Majandustehing-raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Varad-raamatupidamiskohustuslasele kuuluvad rahaliselt hinna
·kassaraamat ·arvelduskontoraamat ·hankie arvepidamisraamat ·ostjate arvepidamisraamat ·aruandvad isikud jne Päevaraamatusse ehk zurnaali kirjendatakse kõik majandustehingud algdokumendile tuginedes kronoloogilises järjekorras (LISA 4). Kronoloogilise registri abil saab kontrollida majandustehingute toimumist ja nende kajastamise viisi süstemaatilises registris. Ehk siis - ühe kuupäeva tehingud on nähtaval ühes kohas, koos sisukirjeldusega ja kontodesse liigitamisega. Keelatud on kustutada algdokumentidele kantud ebaõigeid andmeid ning teha dokumentidel õiendita parandusi. Dokumentidele kantud ebaõigete andmete parandamiseks kriipsutatakse valesti kirjutatu ühe joonega läbi nii, et esialgselt märgitu oleks loetav. Läbikriipsutatu kohale kirjutatakse õige arv või tekst. Paranduse kohta tehakse märge dokumendi vabale äärele, mis tõestatakse dokumendi koostaja allkirjaga.
· ülevaatlik, võimaldama saada kõik vajalikud andmed; · võrreldav. Raamatupidamisarvestuse seisukohalt jaotatakse kulud tootmiskuludeks ja perioodikuludeks. Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad otseseid materjali- ja tööjõukulusid ning tootmise üldkulusid. tootmise otsekuludeks on vahetult toodetele kulutatud tooraine, materjal, pooltooted, kütus, elekter, vesi, tööliste palgakulu koos sotsiaalmaksuga jm. tootmise üldkulud on kõik muud tootmisega seotud kulud, kaudsed materjalikulud, tootmishoonete rent, kindlustus, hooldus, remont, tootmises töötavate inseneride, meistrite, koristajate, laohoidjate jne. palga- ja sotsiaalmaksukulu jm. Perioodikuludeks on: - turustuskulud (kõik müügiga seotud kulud); - üldhalduskulud (kõik haldamisega seotud kulud); - arengu- ja uurimiskulud; - intressikulud.
Kõik kommentaarid