Kunsti arvestus (0)

Kunstiliigid
Arhitektuur :

• sakraalehitus(püha): kirikud, mošeed, templid, kabelid , kloostrid
  
• profaanarhitektuur (ilmalik): sõjalised ehitised, nt linnused , lossid, kindlustused
  

Skulptuur : kõvast materjalist loodud mahuline kujund

• reljeefid
  
• ümarskulptuur
  
• vabaplastika
  
• monumentaalplastika
  
• ehitusplastika
  

Maalikunst : unikaalne värviline kujund tasapinnal

• seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein)
  
• tahvelmaal
  
• raamatu- ehk miniatuurmaal
  
• mosaiikmaal
  
• klaasikunst ehk vitraažikunst
  

Graafika : tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil

• kõrgtrükk
  
• sügavtrükk
  
• lametrükk
  

Tarbekunst : jaguneb materjalide järgi

• keraamika
  
• metallehistöö
  
• klaasikunst
  
• nahkehistöö
  
• tekstiil
  
• puitehistöö
  

Kujutav kunst : Skulptuur, maalikunst, graafika
Kaunis kunst : Maalikunst, skulptuur
Realism - iseloomustab jäljendlikkus ja tegelikkus
Naturalism- realismi pahupool, mis kujutab üsna valimatult
Stilisatsioon- muudetakse looduslikke vorme nii, et nad sobiksid mõnda süsteemi
Idealiseerimine- muudetakse loodusvorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile
Kaanon - püsivad kindlad reeglid kunstis, mille järgi peab kujutama
Stiil- iga inimese erinev käekiri kunstis, nimetus tuli vanarooma kirjutuspulgast stilus
Paleoliitikumi kunst

• Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr
  
• Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad
  
• Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia
  
• Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid
  
• Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud
  
• Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast
  
• Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud
  

• Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes
  
• Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid:
  

mammutid
piisonid
põhjapõdrad jne

• Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid
  
• Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud
  
• Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga
  
• Kuna peamine elatusala oli jahipidamine , võis kunstnikust kütt looma maalides loota saavutada tema üle võimu
  
• Maaliti ka loomi, keda ei kütitud (lõvid, gepardid jne)
  

• Mõnikord on kujutatud ka linde
  
• Kunsti võimalik selgitada ka lihtsalt mänguga
  
• Mänguteooria – kunst on sündinud lihtsalt ajaviiteks
  
• Seda teooriat kinnitab näiteks see, et on leitud näiteks pikki lainelisi jooni, mida kutsutakse makaronideks
  
• Tegu on lihtsalt värvimänguga
  
• Ilmselt on tegu mitme erineva mõjuriga
  

• Paleoliitikumis pintsleid ei tuntud, kasutati sammalt ja loomakarvu
  
• Värvideks kasutati mineraale, temperavärve, verd, sütt jne
  
• Lääne-Euroopast on paleoliitikumi koopamaale leitud põhiliselt Pürenee mäestikust
  
• Maailmas on üldse u. 140-150 koopamaalide leiukohta
  
• Esimene teadaolev koopamaali leiukoht – Altamira koobas Püreneedes, 1879 .a
  
• Altamira koopa laes on tohutu suured hästi säilinud maalingud esiajal Euroopas elanud piisonitest
  
• Maalid olid loomutruud ja meisterlikult tehtud
  
• Esialgu ei usutud Altamira koopamaalide ehtsusesse, kuid 20.saj algul leiti samasuguseid koopamaale ka mujalt Euroopast
  
• Altamiras hakkasid turistide tõttu maalingud seintelt maha tulema – koobas suleti ajutiselt
  
• Praegu võib näha maalingute koopiaid teises koopas
  

• 1940.a leidsid koolilapsed suure koopamaalide leiukoha Lõuna-Prantsusmaal Lascaux `s
  
• Lascaux` leiukohta peeti tükk aega maailma suurimaks
  
• Lascaux`s on kujutatud kõrvuti kütitavate loomadega ka väga primitiivselt inimest
  
• Kummaline vastuolu ongi realistlike looma- ja algeliste inimesekujutiste vahel
  
• Lascaux` ja Altamira koopamaalingute vanus on u. 15 000 aastat
  
• 1994.a avastati Kesk-Prantsusmaal Leoni läheduses uus tohutu suur esiaja koopamaalide leiukoht
  
• See on praegu teadaolevaist suurim
  
• Leiukoht nimetati ühe leidja auks (Jean) Chauvet` koopaks
  
• Chauvet` koopas loeti kokku üle 300 maalingu
  
• Nende vanus on üle 30 000 aasta
  
• Seal on kujutatud mõnedel maalingutel ka linde, mida varem ei olnud tehtud