50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
35 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
campernelle
Õppematerjali autor
Elektrienergia tootmine, tarbimine ja jaotamine Eesti näitel SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................lk.3 ELEKTRIENERGIA TOOTMINE..........................................................lk.4 1.ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA.................. lk.4 1.1.ELEKTRIENERGIA TOOTMINE VEE ABIL...............................lk.4 1.2.ELEKTRIENERGIA TOOTMINE TUULE ABIL......................lk.4-5 1.3.PÄIKESEENERGIA.......................................................................lk.5 1.3.1.PÄIKESEPANEELID EESTIS....................................................lk.5 ELEKTRIENERGIA TARBIMINE.........................................................lk.6 KILINGI-NÕMME JA RIIA ÕHULIIN..................................................lk.7 SISSEJUHATUS Elektrienergiat toodetakse elektrijaamades, selleks muudetakse mingit teist liiki
intensiivusega püsiv, näiteks tuhandete aastate jooksul. (Vikipeedia B 22.03.2013) 1.1. Päikeseenergia Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikus valgustuses. Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. Soojuse tootmiseks, sealhulgas tarbevee ja joogivee kütmiseks, kasutatakse päikesekütteseadmeid. Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda fotoelement- ehk fotogalvaanilises elektrijaamas päikesepatareidega või päikese-soojuselektrijaamades läbi soojuse. (Vikipeedia C 22.03.2013) 5 1.2. Tuuleenergia Tuuleenergia on tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks. Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks näiteks
Kuid tuulepargi rajamisel merre on ka omad miinused - tingimused merel on karmid, abrasiivsed ning korrodeerivad, suurendades niimoodi ülalpidamiskulutusi võrreldes maismaal olevate tuuleparkidega. Suured meres paiknevad tuulepargid on juba ehitatud Taani, Iirimaale ning Inglismaale. Selle aasta numbrite järgi on maailma suurim merel asuv tuulepark Rødsand'is, kus seitsekümmend 2.3 MW võimsusega tuulegenetaatorit toodavad kokku 156.6MW. Tuuleenergia tootmine: Peaaegu kõik riiklikku elektrivõrku ühendatud tuuleturbiinid koosnevad tiivikutest, mis pöörlevad horisontaalse rootori ümber. Rootor on ühendatud käigukasti ja generaatoriga, mis asuvad masinaruumis. Masinaruumis asuvad elektroonilised komponendid ning masinaruum ise asub torni tipus. Tegemist on nn "horisontaalteljega" masinaga. Rootori diameeter võib olla kuni 90 meetrit, väiksemad masinad (umbes 30 meetrit) on levinud arengumaades
Elektri tootmine Eestis Elektri ja soojuse tootmine Eesti suurimaks elektri- ja soojusenergia tootjaks on Eesti Energiale kuuluvad Narva elektrijaamad, mis annavad ca 95% Eestis toodetavast elektrienergiast ning varustavad soojusega kogu Narva linna.Narva elektrijaamade tootmisüksused Eesti ja Balti elektrijaam on maailma võimsaimad põlevkivil töötavad elektrijaamad. Mõlemad elektrijaamad toodavad aastas kokku ca 9 TWh elektrit.Põlevkivi tarnitakse Igal aastal Narva elektrijaamadesse
mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (vetikate või bakterite jäänustest) ja mitmesugustest mineraalidest. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Põlevkivi on kasutatud juba ürgajast peale, kuna ta põleb üldjuhul ilma eelneva töötlemiseta. Tänapäevane tööstuslik tootmine algas 1837. aastal Prantsusmaal, sellele järgnes varude kasutuselevõtt Sotimaal, Saksamaal ja teistes riikides. 19. sajandil toodeti põlevkivist peamiselt petrooleumi, lambiõli ja parafiini, need ained aitasid rahuldada suurenevaid vajadusi valgustuse järele tööstusrevolutsiooni ajal. Toodeti ka kütteõli, määrdeõli ja määrdeid. Pärast Teist maailmasõda loobus enamik riike põlevkivi tootmisest, sest see oli naftaga võrreldes kallim
millele me saame elektrit akkab otsa saama ning nüüd tuleb leida mingid muud võimalused. Seega tuleb hakata uurima millised taastuvad energiallikad on kõige sobilikumad Eestile ja mis omakorda kahjustaks kõige vähem meie keskonda. Tuuleenergia Tuule jõudu kasutati juba ammustel aegadel. 1970. aastate naftakriisi ajal hakati Euroopas ja USA-s taas tuuleenergiat elektriks muutma. Nüüdseks on tuulikute tehnoloogia jõudsasti arenenud ja tuulikutega toodetud elektrienergia hulk suurenenud. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USA's, Taanis, Hispaanias ja Indias. Maailma suurim tuulikupank asub Californias, kus töötab ligi 14 000 tuulikut. Eestis on aasta keskmine tuulekiirus 4...5 m/sek, valdavalt puhuvad lääne- ja kagutuuled ning kõige tuulisem kuu on detsember, kui saartel on tuule keskmine kiirus üle 7 m/sek. Eriti perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks, kus aasta keskmine tuulekiirus on 5...6 m/sek, on Eestis palju. Probleemid
Energeetika Energeetika · selgitab energiamajanduse tähtsust, toob näiteid energiaallikate ja energiatootmise mõju kohta keskkonnale; · analüüsib soojus-, tuuma- ja hüdroelektrijaama ja tuulepargi kasutamise eeliseid ja puudusi elektrienergia tootmisel; · analüüsib teabeallikate järgi Eesti energiamajandust, iseloomustab põlevkivi kasutamist energia tootmisel; · toob näiteid Euroopa, sh Eesti energiaprobleemide kohta; · teab energia säästmise võimalusi ning väärtustab säästlikku energia tarbimist Energeetika tv. Lk. 74 ül. 1 · Energeetika kui tööstusharu tegeleb kütuste ning elektri- ja soojusenergia tootmisega ja energia edastamisega tarbijale. Eesti energiamajandus
Energiamajandus Energiavarad Kogu tsivilisatsiooni ajalugu on seotud erinevate kütuste ja energialiikide tundmaõppimise ja kasutusele võtmisega. Energiatarve kasvab, sest kasvab tootmine masinaid rakendatakse üha rohkem põllumajandus on tõhusam suureneb koduses majapidamises tarbitav energia kulu Riigi energiapoliitika sõltub: · vastava maa tööstuse arengutasemest · majanduse struktuurist · geograafilisest asendist · kättesaadavatest energiavarudest Energiaühikud: · dzaul (J) · Toe - naftaekvivalent - tonn ehk tingkütusetonn 1 toe kütteainet on kogus, mis sisaldab ühele tonnile raskele küttepetroolile vastava
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid