Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Balti riikide okupeerimine (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Balti riikide okupeerimine #1 Balti riikide okupeerimine #2 Balti riikide okupeerimine #3 Balti riikide okupeerimine #4 Balti riikide okupeerimine #5 Balti riikide okupeerimine #6 Balti riikide okupeerimine #7 Balti riikide okupeerimine #8 Balti riikide okupeerimine #9 Balti riikide okupeerimine #10 Balti riikide okupeerimine #11
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kopl Õppematerjali autor
Balti riikide okupeerimine 1939-1940Eesti okupeerimine NSV Liidu poolt1941.-1942.a. II maailmasõjasHitleri vastane koalitsioon1944.-1945. aasta II maailmasõjasII maailmasõja tagajärjedPotsdami konverentsVäga põhjalik, täpsete dateeringutega !

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Teine maailmasõda, põhjalik kokkuvõte

sept. tungis Saksamaa kallale Poolale. Sa. väed purustasid Poola armee paari näda- laga, kasutades uudset välksõja plaani (Blitzkrieg) taktikat. 3. sept. kuulutasid Saksamaale sõja Suurbritannia ja Prantsusmaa. 17.sept. tungis Poolale kallale ka Nõukogude Liit. Punaarmee vallutas Poolale kuulunud Lääne-Valgevene ja Lääne-Ukraina, kus algas kohe etniline puhastus (poolakaist elanikud saadeti Siberisse). Moskva hakkas avaldama survet ka Balti riikidele, et need annaksid loa rajada seal Punaarmee baasid. Septembris-oktoobris sõlmiti vastavad lepingud, mille tulemusena sisuliselt okupeeriti Eesti, Läti ja Leedu. 5) 28.sept. 1939 oli likvideeritud Poola riik. Sellel päeval sõlmisid Saksamaa ja NSVL sõpruse- ja piirilepingu, millel oli ka salajane lisaprotokoll, millega Leedu läks NSVL huvisfääri, piir Poolas kahe riigi vahel nihkus veidi ida poole. 3.Sõjategevus Euroopas 1939-1940:

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Teise maailmasõja kronoloogia

lõppes Talvesõda. Soome loovutas NSV Liidule Karjala Kannase (~12% territooriumist), kuid säilitas iseseisvuse. Lisaks pidi NSV Liit saama sõjaväebaasi Hanko poolsaarel. 9. aprill - Saksa väed tungisid Taani ja Norrasse. Taani kapituleerus, norrakad alustasid vastupanu, mis kestis juuni keskpaigani. 10. mai - Saksa väed alustasid Läänerindel pealetungi Prantsuse ja Suurbritannia vägedele. Luxemburgi okupeerimine. Winston Churchill sai Suurbritannia peaministriks. 15. mai - Holland kapituleerus Saksamaale. 28. mai - Belgia kapituleerus Saksamaale. 29. mai-3. juuni - Britid, prantslased ja belglased evakueerisid oma vägede isikkoosseisu Prantsusmaalt Suurbritanniasse (Dunkerque'i operatsioon). 10. juuni - Itaalia kuulutas sõja Prantsusmaale. Prantsuse valitsus pages Pariisist. 12. juuni - Prantsuse rinne varises kokku. Vastupanu osutasid veel ainult hajutatud ja keskse juhtimiseta väeosad. 14

Ajalugu
thumbnail
200
pdf

Teine maailmasõda aastate kaupa: sündmused, isikud, pildid, kaardid, videod

Aafrikas tagasi ❧ Mai 1941: Saksamaa saavutas peaaegu kontrolli terve Vahemere üle ❧ 1942–1943 omandas olulise tähtsuse liitlaste õhusõda Saksamaa vastu ❧ „Homme kuulub mulle“ muusikalist „Kabaree“ https://www.youtube.com/watch?v=_tUctFu46_c ❧ „Oo sa ilus Westerwald“ („O du schöner Westerwald“) https://www.youtube.com/watch?v=ky-zdHMNFNM&playne xt=1&list=PL71E6AD21A15A4F76&feature=results_main BALTI RIIKIDE OKUPEERIMINE 1939–1940. SOOME TALVESÕDA ❧ Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel ❧ Nõukogude baasid rajatakse ka Lätti ja Leetu ❧ Soome Talvesõda ❧ Balti riigid ja NSV Liit 1939–1940 ❧ Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel ❧ Poola ründamisega hakkasid Saksamaa ja NSV Liit MRP-d ellu viima. NSV Liit hakkas otsima ettekäänet Balti

Ajalugu
thumbnail
34
docx

TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945

vastase koalitsiooni kujunemisel oli USA (president F.D.Roosevelt) ja Suurbritannia (peaminister W.Churchill) poolt 1941 augustis sõlmitud Atlandi harta (sõlmiti Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal). Leppega sõnastati Saksamaa vastase sõja ja mõlema riigi tulevikupolitika põhimõtted. Mõlemad riigid lubasid mitte taotleda uute territooriumite vallutamist ning tõotati taastada kõigi Teises maailmasõjas iseseisvuse kaotanud riikide suveräänsus. Sisuliselt võis USA liitumist antud leppega võtta ka Saksamaa vastu sõtta astumisega. Kuu hiljem liitus hartaga ka Stalin, kuigi osad lepingu punktid olid suunatud ka Nõukogude Liidu senise poliitika vastu (näiteks MRP-ga jagatud Poola, Balti riikide ja teiste alade hõivamise vastu). Omavahelist koostööd ja sõjategevust koordineerisid nüüdsed liitlasriigid USA,

Ajalugu
thumbnail
11
doc

II maailmasõda

9. detsember - Britid tungisid Põhja-Aafrikasse. 18. detsember - Hitler kinnitas plaani "Barbarossa" 1941 11. märts - USA Kongress volitas vastuvõetud seadusega (Lend-Lease Act) presidenti osutama ainelist abi igale riigile, mille kaitset president peab oluliseks. Aprill-mai - Saksamaa ja Itaalia väeosad tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse (operatsioon "Marita") . 10. mai - Rudolf Hess põgenes Sotimaale. 14 juuni - Massiline küüditamine Balti riikidest. 22. juuni - Saksamaa alustas koos Rumeenia ja Itaaliaga sõda NSV Liidu vastu ("Barbarossa plaan"). 26. juuni - Soome Vabariik kuulutas sõja NSV Liidule (algas Jätkusõda). 14. august - Sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted pandi kirja Atlandi hartasse, millele kirjutasid alla Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt. 8. september - Algas Leningradi blokaad. 2. detsember - Saksamaa väed tungisid Moskva eeslinnadeni, kuid löödi tagasi. 7

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda

Aastal c) Saksamaa hakkas Poolalt nõudma Danzigit (Gdanski). Lääneriigid teatasid, et nad kaitsevad Poola puutumatust. Inglismaa, Prantsusmaa ja NSVL vahel algasid läbirääkimised. Edu korral oleks Saksamaa jäänud kahe tule vahele. Kas lepituspoliitika õigustas ennast? ÕIGUSTAS Sõda algas 1939. aastal. Lepituspoliitikat ajades välditi varasemat sõja puhkemist. Lepingutega kindlustati riikide julgeolekut ja garanteeriti konflikti mittepuhkemine. EI ÕIGUSTANUD Saksamaale järeleandmine ei aidanud sõda vältida. Kui sõda oleks alanud varem, oleks Saksamaa jõudnud niisugust sõjalist võimsust saavutada ja konflikt võinuks lõppeda varem. Chamberlain ise väitis, et ta tõi maailmale rahu. Miks ta nii arvas? (1 p) Chamberlain arvas/lootis, et Saksamaale järeleandmine aitab sõda vältida. Ta arvas, et

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Teine maailmasõda

· 3.septembril kuulutasid Ing ja Pr Sxm-le sõja. Läänerindel algas nn kummaline sõda (Sitzkrieg)- sõda oli küll välja kuulutatud, kuid sõjategevust Sxm vastu ei alustatud. Ing ja Pr lootsid, et Sxm tungib edasi NSVL-i ja purustab sealse kommunismi. Vaenupooled istusid vastastikku kindlustustes (Magino liin prantslastel ja Siegfriedi liin sakslastel) ja pidasid propagandasõda (lendlehed, muusika) · 9.aprillil 1940 tungiti Taani ja Norrasse ettekäändega kaitsta nende riikide neutraliteeti Inglismaa sissetungi eest. Taani vallutati mõne tunniga. Norra alustas vastupanu ja alistus juunis. · 10.mail 1940 alustas Sxm pealetungi Läänerindel (plaan "Gelb" oli Pr vallutamiseks valmis juba oktoobris). Kiiresti okupeeriti Holland, Belgia. Luxenburg. Liitlaste kotti jäämine Dunerquei all > Hitler lasi Ing ja Pr sõduritel (335 000) laevadega evakueeruda. Prantsusmaa kapituleerus 22.juunil. Saksa okupatsiooni alla jäid Põhja- ja Lääne-Prantsusmaa

Ajalugu
thumbnail
6
doc

II Maailmasõda

Lahenduse olukorrale leidis aga Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain, kes pakkus välja kokkuleppe, mille kohaselt lootis ta vältida Tsehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. 1938. aasta 29. septembril sõlmisid Suurbritannia, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa (sunniviisiliselt ka Tsehhoslovakkia) Müncheni kokkuleppe, mille kohaselt pidi Sudeedimaa minema Saksa okupatsiooni kätte. Mõned alad, kus elasid poolakad ja ukrainlased, jagati vastavate riikide vahel. 1939. aasta kevadel tungisid saksa väed Tsehhoslovakkiasse ja vallutasid selle. Tsehhimaa võeti Saksamaa kontrolli alla ja Slovakkiast sai Saksamaa vasallriik. Sama aasta kevadel tahtis Saksamaa ka Poolalt Gdanskit ning okupeeris Leedult Klaipeda. Peale Tsehhoslovakkia vallutamist said lääneriigid aru, et järeleandmistega Hitlerit ei soosi. Hitler oli eesmärgiks võtnud vallutada Poola . Molotovi-Ribbentropi pakt Alates 1939. aastast hakkasid NSV Liidu, Saksamaa suhted paranema

20. sajand maailmas




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun