Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Gooti ja romaani lühikokkuvõte (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Romaani
stiil


(10.
-12.saj). Romaani kunsti iseloomulikuimad jooned on: Massiivsus,
Ümarkaar, Rõhutatud horisontaaljoon. Romaani kirik oli massehitis.

Kirik :
Romaani kirikuid
iseloomustab basiilika . Kirik Põikihoonet nimetatakse transeptiks, transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum – koor, koori
all asus kabel – krüpt ehk matmispaik . kiriku põhiplaan sarnaneb
Gooti ja romaani lühikokkuvõte #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Nobluelights Õppematerjali autor
Romaani stiil, Gooti stiil, sakraal, teravkaar, roidvõlv, tugipiidad, tugikaared, interjöör, kirik, eesti, silindervõlv, kapiteel, maalikunst, piilar

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Romaani kunst

Romaani kunst. Referaat. Sigrid Nurmeleht 10c. Alates 10. sajandist saab rääkida ROMAANI kunstist. See on esimene feodaalajastu suur kunstistiil, mis kestis 12. sajandini. Sel ajal killustus Lääne-Euroopa väikesteks feodaalriikideks. Endise Frangi riigi aladel hakkas kujunema 3 uut rahvust ­ prantslased, sakslased ja itaallased. Puudusid tõsised majanduslikud sidemed ­ linnu vähe, täielik naturaalmajandus, riidid omavahel väga lõdvalt seotud. Lääne-Euroopas valitses tugevalt kirik ja Rooma paavst. Paavst pretendeeris

Kunstiajalugu
thumbnail
12
doc

Gooti kunst

käsitöölised jagunesid tsunftidesse. Feodaalide survele ja nõudmistele vastasid talupojad ülestõusudega, mis õõnestasid feodaalset ühiskonda. Alates 11. sajndi lõpust hakkab Euroopas kõigil elualadel juhtivat osa mängima Prantsusmaa. Gooti stiili tekkes on olulised linnade areng, keskse kuningavõimu kujunemine, rüütlikultuur, linnade sõltumatus. Filosoofia ja teoloogia areng, kiriku reformipüüded, maailma nähtuste seadmine rangesse alluvussüsteemi ­ gooti katedraal keskaegse mõtteviisi ja maailmapildi kehastus. Gooti stiili arengus 3 etappi: 1. VARAGOOTIKA ­ 12. saj. II pool 2. KÕRGGOOTIKA ­ 13. ja 14. saj. 3. HILISAGOOTIKA ­ 15. saj. ja 16. saj. algus GOOTI SÜSTEEM Gootika eelkõige tähendab sakraalset kunsti. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani arhitektuuri süsteemist. Kuid põhiprobleemiks jäi kirikute katmine vastupidava laega. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muutuse, võttes tarvitusele: - teravkaare

Kunstiajalugu
thumbnail
11
odt

Romaani ja Gooti stiili võrdlus

ROMAANI JA GOOTI KUNSTI Kristin Hansen VÕRDLUS Romaani stiil tekkis 10.saj. teisel poolel ja kestis kuni 13.sajandini. Eri maades on see erinevalt kestnud. Prantsusmaal lõppes see 12.saj. teisel poolel, Saksamaal aga 13.saj. keskel. See oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. Peale Romaani stiili tekkis Gooti stiil, 12.saj. teisest poolest 16.saj. alguseni. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani (itaalia, prantsuse, hispaania) keeli rääkivate rahvaste järgi, kuid nimetus viitab ka sarnasustele Vana Rooma kunstiga. Igal pool ei

Kunstiajalugu
thumbnail
6
docx

KESKAEG

idapoolsem) oli pühendatud Maarjale.  Kirikud olid suhteliselt madalad (tehnika polnud eriti arenenud) ja väga paksude seintega (et kaitset pakkuda)  Kodakirik- erineb basiilikast, sest tal pole aknaid.  Ümarkaar- kõige olulisem tunnus.  Võlvid- nii silinder kui ka ristvõlv on väga rasked. Võlvide kandmiseks ehitati seinad ja piilarid hästi paksuks.  Seetõttu on aknad väiksed, kitsad löövid hämarad ja sünged  Romaani kiriku ilme iseärasused sobisid ja olid väga hästi kooskõlas Basiilika, ümarkaar, silindervõlv ja ristvõlv- tunnused. Madalad kirikud, sest ehitustehnika ei olnud veel nii arenenud, et kõrgeid kirikuid ehitada. SAKSAMAA Kõige varasemad romaani stiilis kirikuid. Ottode ajast palju kirikuid. Hildesheimi toomkirik- idas ja läänes kooriruumid. Põhiliselt ehitatud maakivist ja tellistest. PRANTSUSMAA 11.saj keskpaigast romaani stiili suur levik. Piirkonniti Prantsusmaal erinevad kirikud.

Kunsti ajalugu
thumbnail
9
odt

GOOTI KUNST

Juhendaja: Tartu 2013 SISUKORD ARENG JA ISELOOMUSTUS 2 ARHIDEKTUUR 2 SKULPTUUR 4 MAALIKUNST 5 TARBEKUNST 7 MOOD 7 KOKKUVÕTE 7 PILTE GOOTI KUNSTIST 8 KASUTATUD KIRJANDUS 11 1 GOOTI STIIL ARENG JA ISELOOMUSTUS Gooti stiil tekkis Põhja-Prantsusmaal 12. sajandil. Teke on täpselt teada, nimelt pisut põhja pool Pariisi asus Saint -Denis' klooster

Kunstiajalugu
thumbnail
4
docx

Karolingide renesanss

Arhitektuuri näited: Prantsusmaa- romaanikunsti sünnimaa. eristatakse üle 10 erineva koolkonna. Suurema piirkonna iseloomulikud jooned: Lõuna-Prantsusmaa- levinud oli saalkirik. Protorenessans- jooni antiigist. N: Saint Gilles kirik. Lääne-Prantsusmaal oli ka kuppelkirikuid ja rohkete skulptuuridega kaunistatud fassaade N: Notre-Dame-la- Grande kirik. Auvergne koolkond Kesk-Prantsusmaal tingimata nelitistorni ja kooriümbriskäiguga. Notre-Dame du Port kirik. AJASTU ISELOOMUSTUS KT. ROMAANI ARHITEKTUURI SÜSTEEM GOOTI ARHITEKTUURISÜSTEM ROMAANIKUNST ROMAANI V GOOTI PERIOODIL gooti arhitektuurisüsteem sisearhitektuuris kesklöövi müürid olid kolmeosalised nagu romaanistiiliski. Alumise korruse moodustasid arkaadid, teise korruse mood. trifoorium. Aknad muutusid üha suuremaks hõivates varsti kogu seinapinna. Välisarhitektuuris tugiliit ahenes ülespoole minnes moodustades väikese tornikese- fiaali. iseloomulik gootistiilile oli akende ja uste kohal kolmnurkne viil e

Kunstiajalugu
thumbnail
3
docx

Gooti kunst - kiriklik kunst(12-15.saj.)

Keskaja kunst. Gooti kunst - kiriklik kunst(12-15.saj.) Arhitektuur Keskaja teiseks levinud kunstistiiliks sai gooti stiil, mis sündis Prantsusmaal, kust see levis ka teistesse Lääne-Euroopa maadesse. 12.saj. alguseks oli maal tegutsevate feodaalide ja talupoegade ning vaimulike kõrvale tekkinud uus linnakodanike seisus. Need oli käsitöölised ja kaupmehed. Linnad olid suurenenud, rahvas muutunud rohkem liikuvamaks ja ka jõukamaks. Kirik soovis enda ja monarhia mõjuvõimu suurendada ning otsustas rajada rohkem kirikuid, mis oleksid palveränduritele ligitõmbavamad

Kunstiajalugu
thumbnail
16
pptx

Gooti arhitektuur

v Skandinaaviasse. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari (1511-1574). v Sel ajal oli valitsevaks ideaaliks antiikkunst ja terminiga gootika (tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati v halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. See pidi tähendama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset". v Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. v Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. v Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: v Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri v kiriku koor. Gooti arhitektuuri peamised tunnused Gootika oli (nii nagu romaani stiilgi) eelkõige sakraalne kunst. v

Kunstiajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun