Vastavalt väliskujule eraldatakse prismalised (kvarts), nõeljad (kips), lehtjad (vilgud) jne. Kristallid. Tihti on üksikutele mineraalidele iseloomulik kindel väline kuju (nt melahhiit esineb sageli neerukujuliste kobaratena, kips kiuliste kristallide kogumitena jne). Värvus on tunnus, mida esimesena märgatakse, seetõttu on a mineraalide nimetused otseselt või kaudselt seotud nende värvusega. (nt albiit – valge, koloriit – roheline, hematiit – veri). Sageli on üks ja sama mineraal värvunud erinevalt, sõltudes mõne kõrvalise elemendi vähesest lisandist, selliseid värvust andvaid keem.elemente nim. kromofoorideks. Tähtsamateks kromofoorideks on raua rühma elemendid nagu Ti (sinine, punane, tumeroheline), Mn (roosakas, tumepunane, must), Cr (punane, erkroheline, violetne, kollane), Fe (punane, kollaskaspruun, roheline, must), Co (roosa, punane, oliivroheline, sinine, pruun, must, kollane) jt. Kriipsu väruse e. mineraali värvuse üle pulbrina otsustamiseks kasut
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eesti kivimid Koostas: Juhendas : Pärnu 2012 Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: Moondekivimid Marmor Settekivimid Liivakivi Tardkivimid Graniit Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist. Eesti aluspõhja vaadeldes nähtub, et lubjakive ja dolomiite esineb ainult Ordoviitsiumis, Siluris ja vähesel määral Devonis. Kambrium ja suurem osa Devonist ei sisalda neid kivimeid. Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Põllumajanduses kasutatakse lubjakivi, jär
Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Mulla osad: tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%), õhk 25%, vesi 25% (2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel.) Mullatekketegurid : 1) lähtekivim, 2) kliima, 3) taimestik ja loomastik, 4) reljeef, 5) mulla vanus, 6) veereziim, 7)inimese tegevus. Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist. Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis tekkinud geoloogiliste protsesside käigus.
EESTI KIVIMID Ø Dolokivi ehk dolomiit ..On valdavalt dolomiidist koosnev karbonaatkivim mis on aluspõhja kivimiks. VÄRVUS: Valge, hall, helepruun, punakasvalge. OMADUSED: Peene kihisusega, tuhkjas, maa seest murdes pehme, õhu käes kõvenev kivim. KASUTAMINE: Hoonete kattematerjalina ja hauaplaatide, kujude ja nipsasjakeste valmistamisel. Dolomiit (Ca-Mg-karbonaat) Kaardil: Ø DOLOMIIT ON ÜLERIIGILISE TÄHTSUSEGA MAAVARA e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee ase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Ø GRANIIT Graniit on sügaval maakoores tekkinud ränihapperikas tardkivim. Oma nime on graniit saanud la
Meeldetuletusküsimused: - Mida uurib geoloogia? - Geoloogia uurib Maa koostist, ehitust ning neid mõjutavaid tegureid. Samuti Maa ning tema eluvormide ajalugu alates Maa sünnist ligikaudu 4,55 miljardit aastat tagasi. - Kirjelda Maa siseehitust Tuum, vahevöö, maakoor; maakoord vahevööst eraldab moho - Millised on kõige levinumad elemendid maakoores? O, Si, Al, Fe, Mg, Ca, K, Na - Mille poolest erineb mineraal kivimist? Mineraali kristallidel on kindel struktuur - Millised kiviringi kivimid on seotud magmatismiga? tardkivimid, settekivimid, moondekivimid - Nimeta tardkivimeid basalt, gabro, graniit, rüoliit - Mis on geostruktuur? Too näiteid kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (nt. orogeenid kurdmäestikud, kraatonid - kulutustasandikud) - Milline on tänapäeva geoloogia käsitlemise printsiip? füüsika ja keemia
kivimid,lubjakivid,dolokivid,merglid( Saaremaa, Kesk-Eesti)),Ordoviitsium( karbonaatsed settekivimid,Tallinn,Põhja-Eesti,Hiumaa),Kambrium 6.Mineraali definitsioon,mineraalide klassifitseerimine, mineraalide füüsikalised tunnused.Mineraal on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga anorgaaniline tahke aine. Mineraale eristab kivimitest see, et neil on kindel keemiline koostis, Kivid koosnevad mineraalidest. Mineraalid on homogeensed. Mineraali omadused on konkreetsele mineraalile iseloomulikud tunnused,mis aitavad teda identsifiteerida:värvus,tihedus,kõvadus,läige,läbipaistvus,murdepind,lõhene vus ja muud. Mineraale klassifitseeritakse kas väliskuju,koostise,tekke,omaduste alusel.1.ededad elemendid ja metallide ühendid 2.karbiidid,nitriidid ja fosfiidid.3.sulfosoolad,sulfiidid.4 haloidses ühendid.5.oksiidid. 6.hapnikulised soolad. Jne
Koostajad: Pillemai Pihlak Aivo Joost MINERAAL Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga loodus- likult esinev anorgaaniline tahke aine. Mineraale eristab kivimitest see, et neil on kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis Kivimid koosnevad mineraalidest Mineraal peab esinema looduses. Näiteks tööstuslikult toodetud teemante ei loeta mineraalide hulka kuuluvaiks. Mineraalid koosnevad keemilistest elementidest ja nende ühenditest, mida hoiavad koos keemilised sidemed. KIVIM Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid.
● Ihnofossiilid-organismide liikumise jäljed ● Kemofossiilid-elutegevuse keemilised jäljed 25. Mõhn on mandrijää sulavee poolt tekitatud positiivne pinnavorm, mis koosneb peamiselt liivast ja kruusast, harvem veeristest või munakatest. Rühm mõhnasid moodustab mõhnastiku. Igikelts kui jää taandub, jäävad maha jäänukmäed, millest settib välja settekühm 26. Litograafilised ühikud Eraldatakse kivimite litoloogilise (teke, mineraalid jne) koostise järgi. Ühikute süsteem: kihtkond, kihistu, kihistik, kiht 27. Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused Puurimine. Rekord on 19 272 400m. Põhjused, miks sügavamale ei suudeta puurida on sellest, et vindla vars vajub oma raskuse all kokku, temperatuur nii sügaval on 200ºC ning nii kuumas on gaasid ja vedelikud ning seetõttu lendab puur õhku. Praegu on normaalne sügavus 10 km, üle selle on haruldane. Maapeal muutub kättesaadud materjali struktuur.
Kõik kommentaarid