Märgid meie elus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

docx

Sissejuhatus semiootikasse

„Mõtlen, järelikult olen olen olemas.“ I. KANT-lahutus vimumaailm, mõttemaailm, tähenduste maailm. objekt KOGEMUS subjekt. A( iseendas) M(Kant nimetas neid ARU KTEGOORIATEKS. ( A PRIORI) KANT: AEG JA RUUM kui maailmas ringi käija, millal keegi viimati puhat ruumi nägi. Asjad paiknevad ruumis, puhas ruum on võimatu. Ei ole vamalik aduda puhast aega. Me tajume vaid aja kulgu. Meie kogemus põhineb ajal ja ruumil. kanti murrang selles: mei ei saa uurida asju ja nähtuseid, vaid nende võimalikkuse tingimusi. need asjad mis teevad meie enda kogemuse võimalikuks. Aga tänu sellele, et need on tingimused jäävad need ise märkamatuks, neid ei saa puhtana kätte, kuid on olulised, et üldse midagi kogeda. HEGEL-VASTUOLU PEIRCE. Praktilised tagajärjed on su mõtted. ((Orav ja puu- ringid.)) ((((kõik sõltubb defineerimisest.kuidas samida defineerid....))))

Semiootika

30

doc

1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid

1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn

Semiootika

9

docx

Sissejuhatus semiootikasse

(4.loeng slaidid 8-10) Ikoon- Me peame teadma, millega võrrelda ikooni- millega sarnane (näib, lõhnab, kõlab, tundub, maitseb samamoodi). Diagramm on ikoon, sest näitab visuaalselt suhet ehk vahekorda. Foto, joonis- tõlgenduste tegemine, kultuur mõjutab meid. Metafoor-. Algebraline võrdlus-ikoon et nr erinevad, struktuur sama. Indeks- tähistaja ja tähistatava vahel on otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe. Looduslikud märgid: suits, jalajälg, kaja, lõhn, maitse. Meditsiinilised sümptomid, mõõteriistad. Signaalid (nt koputus), viidad, deiktilised sõnad, salvestused. Indeksis sisaldub alati ka ikoon. Nt suits on tule märk. Sümbol- Kõik sõnad on sümbolid, sest sümbolite alla kuuluvad keelemärgid, tähestik, numbrid, liiklusmärgid, rahvuslipud. 2)Semioos. Semioosi kolm mõõdet (Morris): semantika - märgi seos referendiga; II.Märk-- ese (el-de suhe välismaailma, maailma

Semiootika

6

doc

Semiootika alused kordamine

Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - tegeleb kõige sellega, mis on enne sümbolite kasutuselevõttu

Semiootika

7

rtf

M.Lotmani kordamis küsimused eksamiks+vastused

Hea üliõpilane! Edastan M.Lotmani koostatud eksamiküsimused, millele leiate vastused teiste allikate reas ka raamatust: John Deely. Semiootika alused. Tartu University: Tartu Semiotics Library 4, 2005 ja veebilehelt: http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/ Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist -- st viisist, kuidas mistahes märk kannab tõlgendaja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Ka saame ise pidevalt loendamatu hulga sõnumeid. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur , mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. 1.MÄRGISÜSTEEMI MÕISTE: Märk on iga asi, mida võib käsitleda kui tähenduslikult millegi asemel olevat. See miski ei pea tingimata olemas olema või kusagil olema, hetkel, mil märk teda asendab. Märk on bilateraalne, kahepoolne

Semiootika

56

doc

Semiootika konspekt ja küsimused

FILOSOOFIA. Prevaleerib sisemine (immanentne) plaan. Kontseptid ja kontseptuaalsed persoonid (viimased ei seostu vastupidiselt teadusele konkreetsete isikutega). Teaduse ja filosoofia suurim erinevus ongi just referentsiaalsuses. MIS ON SEMIOOTIKA? Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist -- st viisist, kuidas mistahes märk kannab tõlgendaja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Ka saame ise pidevalt loendamatu hulga sõnumeid. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. Seega ei ole üllatav, et palju algsest semiootika arengust meie ajal on leidnud aset tänapäeva mõistes klassikalise idealismi jälgedes, keskkonnas ja mõttekliimas, mille raames tekstide ja narratiivide strukturaalanalüüs osutub eriti mugavaks

Semiootika

60

docx

EESTI KIRJAKEELE SÕNAVARA KONSPEKT

maja), tähendus (intentsioon: idee, sisu, mõiste, nt. MAJA) ja tähistus (ekstensioon e. referentsiobjekt, nt. see (üks) konkreetne maja); 3) unilateraalne/ühepoolne märgimudel on tehnilistel põhjustel eelistatud mudel lingvistilises süntaksiteoorias. Siin nähakse ainult märgikeha e. märgikandjat, millel on omadus olla ka tähenduse kandja. Kolm märkide liiki Semiootika klassik Charles Peirce (1839–1914) jaotas märgid kolme liiki: 1) piltmärgid e. ikoonid, 2) indeksmärgid e. tunnusele viitavad märgid, 3) sümbolmärgid. Piltmärgid e. ikoonid: tajutav sarnasus reaalse nähtusega, mida need märgid väljendavad. Indeksmärgid e. indeksid e. tunnustele viitavad märgid • neil on reaalne seos tähistatavaga (denotaadiga) • indeksmärk on denotaadiga põhjuse-tagajärje, kokkukuuluvuse või mõnes muus mittepildilises suhtes

Keeleteadus

3

docx

Kordamine aines „Keel ja ühiskond”

Keele aluseks on kõne ehk häälikuline väljendus. Keel kui süsteem eksisteerib kasutaja oskusena, st keelemärkide ning reeglite kogumine, mida kasutades on inimene võimeline väljendama oma mõtteid. Näiteks, kui inimene on õppinud keelt ning selle märke ehk erinevaid tähti, siis ta oskab end nende abil väljendada ning oma mõtteid, arvamust ja ennast teistele selgitada. 2) Mis on keelemärk? Selle duaalsus? Motiveeritud ja motiveerimata märgid? Näited! Keelemärgid jagunevad kaheks: Loomulikud märgid: nt suits, kui kuskil on, teab inimene kohe, et seal on ka tuli. Ja kokkuleppelised märgid: nt k+a+s+s=kass. St, et nende märkide ära õppimisel inimene saab aru, mida on mõeldud nende tähtede kokku kirjutamisel ning ajus tekib kohesel kassi pilt ja inimene saab aru, et jutt käib kassist, täna nende tähtede selgeks õppimisele ja lugemisoskusele.

Eesti keel

Kommentaarid (0)