50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sannndrrra
Õppematerjali autor
Üha uute tööriistade valmistamine arendas inimese eellaste mõtlemist ja see tõi kaasa nende ajumahu suu-renemise. Oma mõtteid ja tähelepanekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega ka edasi anda, heatase-meline häälikuline kõne hakkas kujunema alles tarkinimesel. Muinasaeg Kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg Inimese ajalugu saab alguse umbes 2,5 miljonit aastat tagasi. Ajaloo varajasim ja pikim periood olimuinasaeg (tuntud ka ürgaja, esiaja ja eelajaloolise aja nime all), mis jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks. Kiviaeg jaguneb omakorda paleoliitikumiks (ehk vanemaks kiviajaks, algas 2,5 miljonit aastat tagasi), mesoliitikumiks (ehk keskmiseks kiviajaks, u 12 000-7000 eKr) ja neoliitikumiks (ehk nooremaks kiviajaks, u 7000-5000 eKr). Kõige pikema osa ajaloost (kuni noorema kiviajani) olid inimese põhitegevusteks korilus, küttimine ja kalapüük
uuritakse, kuidas tänapäeva traditsioonilised ja pooltraditsioonilised kultuurid mingeid asju valmistavad, kasutavad ning nendesse suhtuvad; püütakse seda viia minevikku. Arheoloogia eesmärgid: Üritatakse rekonstrueerida inimeste eluviise, mõista, kuidas inimesed elasid ja kasutasid neid ümbritsevat keskkonda. Otsitakse põhjuseid sellele miks 3 nad elasid just nii, miks nende käitumisest jäid just sellised jäljed, miks nende eluviis ja materiaalne kultuur said just selliseks, nagu nad said. Üritatakse põhjendada muutusi. Huvi kultuuriliste muutuste protsessi vastu viis omal ajal välja protsessuaalse arheoloogia tekkimiseni. Arheoloogia kui teaduse areng: on õpitud küsima mõningaid õigeid küsimusi ja arendanud mõningaid õigeid meetodeid neile vastamiseks. Arheoloogia ajalugu: ideede, teooriate ja minevikuanalüüsi ajalugu: uurimismeetodite arengu ajalugu. Kolme eri
nähtamatud jõud. Arvati, et igal inimesel, loomal, linnul, aga ka puul, kivil või mõnel teisel loodusobjektil on oma hing. Hinge peeti elu asu- kohaks ja näiteks magamise ajal võis see kehast ka lahkuda. Surm tähendas niisugust und, mil hing oli keha jäädavalt hüljanud. Et pälvida hinge heatahtlikkust, hakati surnud kaaslasi matma ja neile kaasa panema tööriistu või tarbeesemeid ning ehteid. Osaliselt koos usundiga tekkis kunst. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Sageli olid need üsna skemaatilised ja konk- reetse looma kujutise äratundmine seetõttu raske. Tõelisteks kunstiteos- teks peetakse aga vanema kiviaja (u 30 000 aastat eKr) pisiskulptuure, mille materjaliks on luu ja kivi. Varasemate skulptuuride seas oli kõige rohkem naisekujukesi. Viimastele on iseloomulikud rõhutatud soo- tunnused rinnad, puusad ja talje , seevastu käe- ja jalalabasid pole kuigivõrd viimistletud
nähtamatud jõud. Arvati, et igal inimesel, loomal, linnul, aga ka puul, kivil või mõnel teisel loodusobjektil on oma hing. Hinge peeti elu asu- kohaks ja näiteks magamise ajal võis see kehast ka lahkuda. Surm tähendas niisugust und, mil hing oli keha jäädavalt hüljanud. Et pälvida hinge heatahtlikkust, hakati surnud kaaslasi matma ja neile kaasa panema tööriistu või tarbeesemeid ning ehteid. Osaliselt koos usundiga tekkis kunst. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Sageli olid need üsna skemaatilised ja konk- reetse looma kujutise äratundmine seetõttu raske. Tõelisteks kunstiteos- teks peetakse aga vanema kiviaja (u 30 000 aastat eKr) pisiskulptuure, mille materjaliks on luu ja kivi. Varasemate skulptuuride seas oli kõige rohkem naisekujukesi. Viimastele on iseloomulikud rõhutatud soo- tunnused rinnad, puusad ja talje , seevastu käe- ja jalalabasid pole kuigivõrd viimistletud
Tehnoloogia juhtese – ovaalne pihukirves Kultuurile nime andnud leiukoht: Põhja-Prantsusmaal Levinud kõigil toona teadaolevalt asustatud aladel – Aafrika, Euroopa, Lääne- ja Lõuna- Aasia Homo sapiens sapiens Tunnuslik: sujuv kõnelemisoskus, usk, kunstioskused, sümboolse mõtlemise võime Tänapäeva inimese kujunemine: Aafrikas ca 100 000 a tagasi Muutused materiaalses kultuuris alles 60 000 a hiljem: Ca 50 000 a tagasi laasttehnika Lõuna-Aasias Ca 40 000 a tagasi kunst Lõuna-Euroopas Ca 38 000 a tagasi – iseloomulik laasttehnika Euroopas Ca 30 000 a tagasi – neandertallaste kadumine Neandertallane vs tänapäeva inimene Neandertallane on: • jässakam • jõulisem • pisut suurema ajumahuga • massiivsete jäsemete luudega Moustier’ kultuur 300 000-40 000 a tagasi, seostatud neandertallastega. Nimimuistis: koobas Edela-Prantsusmaal Kildtehnika, peamised tööriistad: nooleotsad ja kõõvitsad Aurignac'i kultuur
tema, st meie otsene eellane, seda näitavad geeniuuringud. Arvatakse, et Homo sapiens sapiens arenes, nagu ka neandertaallane, Homo erectusest. Neandertaallane oli aga teine haru, mis lõppes väljasuremisega. Umbes 40 000 a eKr neandertaallased kadusid, teised aga jäid. Kindel on, et millalgi ajavahemikus 40 00035 000 aastat tagasi toimus arenguline hüpe inimühiskonna komplekssuses, sotsiaalsed ja rituaalsed toimingud muutusid keerulisemateks, kunst arenes. Homo sapiens sapiensi esimesi populatsioone Euroopas oli kromanjooni inimene, nimi tuleneb leiukohast Edela-Prantsusmaal. Just sel perioodil on eristatavad juba europiidne, negriidne ja mongoliidne rass. Elasid kõige karmimal jääajal. Lisaks koobastele elasid ka nemad avaasulates. Nende kiviriistad olid arenenumad, kasutasid kõõvitsat ja uuritsat. Viimane ilmus spetsiaalselt siis, kui luu hakkas omandama tähtsamat kohta tööriistamaterjalina
Sõna ''arheoloogia'' kasut I Platon 4.saj ekr dialoogis ''Hippius''. Tema kasut seda mõistet kogu vanema ajaloo uurimise kohta sh geograafia. Aja jooksul sõna tähendus on muutunud, tp mõiste omandas 19 saj . Pikalt peeti arheologiat ajaloo abiteaduseks. Tp on omaette ajalooharu. Arheoloogia uurib ajavahemikku inim tekkest kuni lähiminevikuni ( sh II MS-ga ) . I kirjalikud allikad u 3300 ekr . Eesti ajaloost u 90 % arheoloogide uurida. Arheoloogia jaguneb : · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia .Seda mõistet ei suudeta enamasti lahti mõtestada. Tegelikult on see antiik ( kreeka-rooma arheoloogia). Võib ka jagada uurimisvaldkonna järgi : · linnaarheoloogia · asustusarheoloogia · majandusarheoloogia · arhitektuuriarheoloogia · religiooniarheoloogia( piibliarheoloogia, kristlik arheologia, islamiarheoloogia) · surmaarheoloogia
.............................................................................................................................................17 Teadus...........................................................................................................................................................17 Kirjandus.......................................................................................................................................................18 6. EGIPTUSE KUNST......................................................................................................................................19 Hauakambrid.................................................................................................................................................19 Tempel...........................................................................................................................................................19 Kujutav kunst.......
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid