Tartu Ülikooli asutamine (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Tartu Ülikool

................................................................................3 Tartu Ülikooli ajalugu......................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................7 Kasutatud materjal..........................................................................8 Pildid..........................................................................................9 Sissejuhatus Tegin referaadi Tartu Ülikoolist, sest mulle anti valida klassitsistlike hoonete hulgast ja otsustasin teha meie kuulsast ülikoolist. Olen seda oma elus näinud ja nüüd otsustasin midagi juurde õppida. Põhjasõda tegi keskaegse Tartu maatasa. Pärast 1775. aasta tulekahju pääses linn ohust muutuda sõjaväelinnaks, laastus seegi, mis veel südalinnas alles oli. 18. sajandi lõpul algas Tartu uuestisünd. Tartu ajaloo uus lehekülg algas aastal 1802, mil Tartus taasavati ülikool saksa-ja ladinakeelsena

Kunstiajalugu

10

doc

Referaat Forselius, ülikool, Vaimuelu Rootsi ajal.

Bengt Gottfried Forselius. Eesti kirjasõna ja rahvahariduse edendamine. Tartu ülikool ja gümnaasiumid. Referaat Tallinn 2015 1  Rahvahariduse edendamine. Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Esialgu pandi maalaste lugema õpetamisel lootusi köstritele ( kirikuõpetaja abilised). Lugemisoskus levis, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine

Ajalugu

3

rtf

Haridus ja kirjaoskus Rootsi ajal

Eesti ala jagunes kaheks osaks: Põhja­Eesti moodustas Eestimaa kubermangu, Lõuna­Eesti ja Põhja­Läti kandsid Liivimaa kubermangu nime. Kuninga kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner, kellele allusid sõjavägi, kohalik seadusandlus, kiriku­ ja koolielu. Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt rolli kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte, kes oli olnud Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630. a. Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti 15. oktoobril 1632. a. Tartu Ülikooliks. Ülikooli hakati kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks. Talurahva lugemaõpetamisega hakkas riigikirik tegelema 17. sajandi teisel kolmandikul. Kirikute juures pidi talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köster (kirikuõpetaja abiline).

Ajalugu

3

docx

Eesti ajalugu 17-18 saj (Põhjasõda)

*ROOTSI AEG Rootsi aeg oli hariduse ja kultuuri vallas väga viljakas. 1630 avati Tartu Ülikool ja seda sellepärast Tartusse, sest enne seda olid seal jesuiidid. 1630 loodi Jesuiitide gümnaasiumi asemele Tartu luterlik gümnaasium. Tallinna Gümnaasium loodi 1631 ja see on seal tänapäevani, kuid kannab Gustav Adolfi Gümnaasiumi nime. See on Eesti vanim tegutsev gümnaasium. Tartu Gümnaasium muudedi ülikooliks. 1632 oktoobris alustas Eestis tegevust esimene kõrkkool. Academia Gustaviane- Tartu Ülikooli esimene nimi. (Gustav Adolfi auks) Johann Skytte- ülikooli vahetu asutaja. Ta oli kõrge rootsi riigi ametnik. Töötanud Uppsala ülikoolis. ÜLIKOOLI ÜLESEHITUS Esimesed ülikoolid tekivad Itaalias. Tartu Ülikool olio ma ülesehituselt klassikaline ülikool. Seal oli 4 teaduskonda: 1)Arstiteadus 2)Usuteadus 3)Õigusteadus 4)Filosoofiateaduskond Alguses olid kõik filosoofia teduskonnas. Peale seda sai valida kolme suuna vahel. Õppetöö käis ladina keeles

Eesti ajalugu

8

doc

Gustav II Adolf ja Eesti

taalrit. Linn polnud seda siiski nõus tegema ja vastuolud kuningaga jätkusid rahandusküsimustes ka edaspidi (1). 1622. aastal viibis Gustav II Adolf taas pikemat aega Eestimaal ning ta kohtus Narva linna esindajatega, kellelt nõudis raha sõja jätkamiseks Poolaga. Toona oli see Liivimaal jõudnud otsustavasse järku: 1621. aastal oli langenud rootslaste kätte Riia ning järgnevalt tegi kuningas ettevalmistusi Tartu vallutamiseks (2). 1626. aastal, pärast suurt võitu poolakate üle Kuramaal, saabus Gustav II Adolf taas Tallinnasse, kus tema abikaasa Maria Eleanora oli viibinud juba 1625. aasta juulist. Linlased püüdsid võita kuninga soosingut, kinkides talle sooblinahku ja sada vaati kaeru, kuid monarh nõudis siiski linnalt kõrgemaid tolle ja sõjaväe proviandiga varustamist. Tallinn ei soovinud seda aga teha ning kuningas manitses seepeale linna pika trahvikõnega,

Ajalugu

8

doc

Rootsi aeg Eestis

Kergemini pääsesid Saaremaa ja Hiiumaa, Karksi ja Helme kant ning otse Venemaaga külgnevad alad. Osa eestlastest oli sõja eest põgenenud teisele poole Peipsi järve ja rajanud selle idakaldale oma külasid. Suur osa Eesti taasasustamisel oli naaberrahvastest sisserändajatel. Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi, kes jäid enamikus elama Ida-Eestisse. Viru- ja Harjumaale asus rohkesti soomlasi. Soomlased jõudsid ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Valga ümbrusesse kolis hulgaliselt lätlasi. Lisaks neile oli talurahva seas ka paljude muude rahvuste esindajaid: poolakad, sakslased, leedulased, rootslased, ungarlased ja isegi hollandlased ja šotlased. Hoolimata kohati tekkinud täiesti muurahvuselisest elanikkonnast, asus enamik sisserändajaist siiski elama eestlaste sekka ja ajapikku eestistus. 1629-Kunst ja arhitektuur

Ajalugu

11

doc

Tartu linna ja Ülikooli ajalugu

Tartu Ülikool Haridus- ja sotsiaalteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond TARTU LINNA JA ÜLIKOOLI AJALUGU Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1.Tartu linn........................................................................................................................ 4 1.1Keskaeg.................................................................................................................... 4 1.2Poola aeg ................................................................

Akadeemilise kirjutamise alused

5

rtf

Liivi sõda kuni Põhjasõjani

1. Variant - Liivi sõda: 22 jaanuar 1558 Wolter von plettenberg(1494-1535) liivi ordu ordumeister, tajus vene ohtu. 1502 tungis ta Oma vägedega pihkvasse, suurem lahing oli smolino järve ääres kus venelased sunniti taand Ivangorodi linnus 1492. sõlmiti vaherahu ja seda pikendati juhul kui kastakse tartu maks. Seda võib pidada sõja ettekäändeks. 1558 jaanuar algas sõda, tungiti tartu piiskopkonda. Seda võis pidada niisama hirmutusretkeks. 1558 kevadel alustasid vene väed pealetungi Liivimaa täielikuks hõivamiseks. Aprill- narva piiramine, suur kahju, alistumisemeeleolu. Kastre vallutamine andis võimaluse tuua veeteed mööda tartu alla võimsad pommid. Tartu Vallutati. 1559 sõlmiti pooleaastane vaherahu. Aega kasutati abi saamiseks. Gotthard Kettler Liiviordu uus meister, fürstenberg lükati tahaplaanile. 1559 üritati tartut tagasi saada kuid ei.

Ajalugu

Kommentaarid (0)