Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kristluse teke (1)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

Palestiina allus Rooma võimule, juutide usk oli sajandeid olnud monoteistlik ning Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult, ei nõudnud neilt religioosseid auavaldusi Rooma jumalatele ja keisritele, Juudamaa valitsejatele jäeti iseseisvus ja volitused siseasjade korraldamisel kuid Augustus määras ametisse prokuraatori (roomlasest Juudamaa asevalitseja); juutide seas püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimu suhtes ja ootus, et messias (Taaveti soost valitseja) toob õnneajastu ja taastab Iisraeli hiilguse.
Jeesus : I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja ja imetegija, kelle õpetus põhines Juutide messia ootusel. Ta rändas ringi, kuulutades jumalariigi peatset saabumist, tema kuulutuse kohaselt võisid saabuvasse taevariiki pääseda ainult need, kes temasse ja tema sõnumisse usuvad ja meelt parandavad (isekusest lahtiütlemine, jumalariigi saabumisse uskumine , jumala ja ligimese armastamine);
Kristluse teke #1 Kristluse teke #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 87 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LiisG Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Kristluse tekke ja areng Rooma riigis

Kristluse teke ja areng Rooma riigis Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist. Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Kristluse teke

Uueks Testamendiks.Uus Testament:koosneb 4 evangeeliumist-lood Jeesuse elust ja õpetusest;evangeeliumidele lisati apostlite kirjad ja Johannese ilmutusraamat;kirjutati kreeka keeles;4saj. tõlgiti Piibel ladina keelde(Vulgata) Kristlased ja Rooma riik:kristlased olid ranged monoteistid;muud jumalad põlastusväärt ebajumalad;ei toonud ohvreid keisri altarile;kristlaste vastu tekkis vaen-neid süüdistati õnnetuste kaasatoomises;keisritele austuse mitteavaldamine näitas allumatust-seetõttu kristlus keelatud. 2.Ristiusu kiriku teke:Ristiusu võidukäik:Kui keiser Constantinus 313.aastal ristiusu legaliseeris,sai sellest kiiresti impeeriumi vlitsev religioon.Kristlus muutus prestiizikaks ja pakkus karjääri tegemiseks soodsamaid võimalusi.Ivsaj. lõpul algas mitte-kristlaste e paganausuliste riiklik tagakiusamine.Keelati muistsed usupidustused(olümpiamängud),suleti vanade jumalate templid. Kiriku struktuur:Kristlaste organisatsioon-kirik.Kiriku peamised

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Rooma 20-28 ptk spikker

k christos-salvitu), Jeesust peeti Jumala Pojaks, kes oli saadetud maale riigi saabumist ette valmistama. Kristluse levik. Usk Jeesuse kuulutusse levis ka Roomasse. Kristlased-need, kes uskusid Jeesusesse kui Kristusesse. Kristlust levitasid usukuulutajad ehk apostlid(kr.k.apostolos-saadik).Tähtsamad: Peetrus(Jeesuse jünger,pani aluse kristlikule kogudusele,esimene Rooma piiskop) ja Paulus(pöördus ristiusku pärast Jeesuse surma ning oli mõjukaim levitaja,rõhutas et kristlus on kõigile rahvastele). 1 ja 2saj vahetuseks oli Rooma impeeriumis 5%kristlased. Kogudus valis enda seast juhi-piiskopi(kr.k.episkopos-järelevaataja) või presbüteri(kr.k.presbyteros.vanem). Tavaliselt oli selleks jõukam koguduse liige,koosviibimiste maja peremees. Oodati maailma lõppu, et igavene elu pärast surma juba tuleks. Pühakirja kujunemine. Kuna maailmalõppu ei tulnud, hakati kirjutama Vana Testamenti. Kirjutati mitmeid lugusid Jeesuse elust ja õpetusest ehk evangeeliumist(kr.k

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Ajalugu Rooma

Uus Testament oli alguses peale kreeka keeles ning IV saj pKr tõlgiti see ladina keelde Hieronymose poolt (Vulgata). Kristlased ja Rooma riik Kristlus sarnanes teiste uskumustega, sest enamasti alati taheti saada läbi jumala surmajärgsesse ellu. Erinevalt teistest olid nad aga ranged monoteistid. Selle tõttu ei saanud nad ka austada teisi jumalaid ja tuua ohvreid Rooma keisritele ja see tähendas allumatust. Levisid kuulujutud, et kristlased ohverdavad oma riitustel ka inimesi. Kristlus keelati Rooma riigis ära, sest see oli ohtlik ­ jumalate mitteaustamine võis tuua hädasid mitte ainult kirstlastele, vaid tervetele piirkondadele. Esimene tagakiusamine toimus aastal 46 pKr, kus neid süüdistati linna süütamises. Peatükk 27 Keiser, riigivõim ja sõjavägi Sisesegadused panid aluse reformidele ja keisrid tugevdasid bürokraatiat. Neil oli piiramatu võim ja senat kaotas oma rolli riigi juhtimises. Senati asemel toetus keiser ametnikkonnale. Linnade OV-d

Kategoriseerimata
thumbnail
8
doc

Rooma

Uus Testament oli alguses peale kreeka keeles ning IV saj pKr tõlgiti see ladina keelde Hieronymose poolt (Vulgata). Kristlased ja Rooma riik Kristlus sarnanes teiste uskumustega, sest enamasti alati taheti saada läbi jumala surmajärgsesse ellu. Erinevalt teistest olid nad aga ranged monoteistid. Selle tõttu ei saanud nad ka austada teisi jumalaid ja tuua ohvreid Rooma keisritele ja see tähendas allumatust. Levisid kuulujutud, et kristlased ohverdavad oma riitustel ka inimesi. Kristlus keelati Rooma riigis ära, sest see oli ohtlik ­ jumalate mitteaustamine võis tuua hädasid mitte ainult kirstlastele, vaid tervetele piirkondadele. Esimene tagakiusamine toimus aastal 46 pKr, kus neid süüdistati linna süütamises. Peatükk 27 Keiser, riigivõim ja sõjavägi Sisesegadused panid aluse reformidele ja keisrid tugevdasid bürokraatiat. Neil oli piiramatu võim ja senat kaotas oma rolli riigi juhtimises. Senati asemel toetus keiser ametnikkonnale. Linnade OV-d

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Usk Roomas

riikidest. Esimesena kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes seega jumala pojaks. Keisririigi ajal said rooma jumalusteks ka mitmed idamaised jumalad, näiteks Isis. 1. Mille poolest erineb rooma usk kreeklaste omast? ..................................................................................................................................................... .............................................................. Kristluse teke Uue usundina tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinuim usk maailmas. · Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist. (Paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalad). Ka

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Ristiusu teke ja areng

Ristiusu teke Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist (paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalaid). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja

Ajalugu
thumbnail
14
doc

Vana-Rooma Kronoloogiline ülevaade

vangistada ja Juudamaa prokuratuud Pontius Pilatus mõistis ta surma. Jeesus hukati Jeruusalemmas lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi. Jeesuse pooldajad uskusid, et ta oli kolmandal päeval pärast hukkumist surnuist üles tõusnud ning veel kord jumalariigi peatsest saabumist kuulutanud. Üha kindlamalt juurdus usk, et Jeesus oli ammuste prohvetite poole ette kuulutatud messias ehk Kristus. Kristluse levik ja kristlus Roomas Kristlust levitasid mitmed usukuulutajad ehk apostlid, kelle seas tähtsamaid olid Peetrus ja Paulus. Peetrus oli Jeesuse lähikaaslane- jünger ­juba õpetaja eluajal. Kristlased võtsid enda hulka kõik pöördunud, sõltumata nende soost, rahvusest ja sotsiaalsest positsioonist. Enamik neist pärines siiski suhteliselt vaeste ja rõhutute seast. Kujunes välja üsna tihe koguduste võrk. Kogudus valis endi seast juhi, piiskopi või

Ajalugu




Kommentaarid (1)

everleigh profiilipilt
everleigh: Ei olnud täpselt see mida otsisin.
16:20 23-01-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun