Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); 3) Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur.
huvitavalt, et sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid. Hellenid hindasid väga kunsti, nad arvasid ,et kui nad hästi maalivad, on nad jumalatele meelepärased. Vanas-Kreekas maaliti ka hoonete seinu. Isegi Eestis võib leida pilte, mis on inspireeritud Kreeka templimaalingutest. Enamus Kreeka maalidest on hävinud, kuid on veel alles roomlaste tehtud koopiad. Ateena ja Kreeka kunst aga üha arenes ning Kreeklaste kunsti hakati ka mujal maailmas ostma. Mõned vaasimaalid annavad ettekujutuse kreeka monumentaalmaali suunast, mis on seotud V sajandi keskpaiga suurima ja kõige hinnatuma maalikunstniku Polygnotose nimega. Ehkki Polygnotos lõi enamuse oma teostes alles V sajandi teises pooles, võib teda pidada pigem vanema generatsiooni, range stiili kunsti esindajate hulka kuuluvaks kunstnikuks. Tõenäoliselt olid mütoloogilised teemad
kaunistamiseks. Tuntuim neist on meander, mis oma nime on saanud väga käänuliselt Maiandrose jõelt. Kokkuvõte Muistsed kreeklased armastasid ilu. Nad soovisid, et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid ja tasakaalustatud. Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. 6 Kreeka kunst on maailmale avaldanud väga suurt mõju. Oma rahuliku, suursuguse kauniduse, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikaks. 7 Kasutatud kirjandus http://gymn.paide.ee/personal/kunstiajalugu/kreeka.html http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kultuurilugu-hellenistlik%20kunst.htm Tiiu Viirand "Kunstiraamat noortele" (1984) Kirjastus "Kunst"
Vana-Kreeka Kreeka kunst Eristatakse kolme perioodi: Arhailine e. varajane ajajärk 8-6 saj. eKr. Klassikaline e. kõrgaeg 5-4 saj. eKr. Hellenistlik e. hiline ajajärk 323-33 a. eKr. Kreeka kultuur Idamaade kunsti langusega kerkis esile elujõuline Kreeka kultuur. Kreeklased pidasid oma jumalaid endasarnasteks, sellest tulenevalt on ka nende kultuur ja kunst väga inimesekeskne. Kreeka kultuur Kunsti kiiret arengut soodustas ka demokraatlik ühiskonnakord. Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks. Kreeklased olid meresõitjad ja neil oli sellest tulenevalt ka tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel. Arhitektuur Esimesed suuremad ehitised templid. Ehitati kivist (marmorist), sidumiseks klambrid. Rahvas nägi pühakoda ainult väljast.
Ateena akropol Klassikalise ajastu kuulsamaid ehitisi Kõige tähtsam ehitis Akropolil on jumalanna Athenale pühendatud tempel Parthenon (dooria stiilis peripteer, 8x17 sammast). Ehitised varemetes (17. saj). Tuntuid ehitisi Akropolil: - Nike tempel (joonia stiilis - Erechtheion (joonia stiilis) – mitmest osast koosnev tempel, eeskoja katuse sammasteks karüatiidid. Klassikalise ajajärgu kreeka kunst ja eriti templid on avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile. Klassikaline ilu: korrastatud tervik, millest ei saa midagi ära võtte ega juurde panna. Hellenistlik arhitektuur Ehituskunstis said ülekaalu ilmalikud hooned: raamatukogud, teatrid, lossid, koolid, kauba- ja kohtukojad jne. Teater Teatrid asusid vabas õhus, kõigis suuremates linnades. Theatron – vaatajate pingiread, tavaliselt välja raiutud looduslikust
KREEKA KUNST Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuur kokku on antiikkultuur. Kreeka kultuur, sh kunst, levis kaugele väljapoole Kreekat (Väike-Aasia ps, Itaalia, Vahemere saared, Põhja-Aafrika, Musta mere põhjarannik jne) ja on seega mõjutanud kogu tänapäeva Euroopa kultuuri. Kreeka ajalugu: 1) Kreeta-Mükeene ajajärk 2000-1100 e. Kr. 2) tume ajajärk 1100-800 e. Kr. 3) arhailine ajajärk 800-500 e. Kr. 4) klassikaline ajajärk 500-338 e. Kr. 5) hellenismiperiood 338-30 e. Kr. I Arhitektuur Tähtsaim ala oli templiehitus (tempel oli jumala eluase)
Teatrietendusi korraldati vabas õhus, kus vaatajate pingiread olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast. VANAKREEKA USUND Usund oli polüteistlik (usuti paljusid jumalaid) Kreeklased uskusid, et jumalad on inimesetaolised, nii kehalt kui ka vaimult. Jumalatega võis suhelda iga inimene. JUMALATEGA SUHTLEMISE KOHAD: Templid, mille altarile toodi jumalatel ohverdusi Oraaklid, kus inimesed käisid oma küsimustele vastuseid saamas. Kreeka kunst arenes välja 600 e.Kr., mis jagunes kolme perioodi: ARHAILINE e. vana aeg KLASSIKALINE e. õitseaeg HELLESNISTLIK e. hiline aeg ARHITEKTUUR Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Tempel seisis tavaliselt astmeliselt tõusvatel alustel ning on nelinurkse põhiplaaniga. Templi igat külge ümbritsevad sambad. Suurt tähelepanu pöörati templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamises kehtisid kindlad reeglid.
Kreeka arh ja klassikaline kunst I Kreeka ehituskunsti iseloomustus · Kreeka arhitektuuris oli kõige tähtsamaks usuga seotud hoonete ehitamine · Sellist arhitektuuri nimetatakse sakraalarhitektuuriks · Vana-Kreekas rajati palju templeid · Ühiskondlikke hooneid püstitati palju hellenismiajal, siis jäi sakraalarhitektuur tahaplaanile · Profaanarhitektuur ühiskondlike hoonete ehitamine · On ehitatud ka kindlusi ja kaitsemüüre militaararhitektuur
Kõik kommentaarid