Filosoofia 3. loeng

Väin, Marit

Filosoofia 3. loeng (1)

Filosoofia - Filosoofia

3 HALB

Esitatud küsimused

Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia?
Mille poolest erineb inimene muust elavast loodusest?
Mis suudab ennast ise liigutada Aga meri jõgi kosmos?
Mis asi on mina?

Lõik failist

Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia ? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate?
Filosoofiline atropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest ja tema loomusest.
Mõtteviisid, mis võimaldavad meil inimest avada, niiviisi et rakendades neid arusaamasid ükskõik millisele inimesele need aitaksid meil selle inimese kohta midagi teada saada. Millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline sisemine loomus, millest koosneb jne.
Etoloogiline , voluntaristlik, eskistentsialistlik, klassikaline, kristlik, romantismile omane, konstruktivistlik ja strukturalistlik , materialistlik, psühholoogiline, fenomenoloogiline, psühhoanalüütiline, analüütilisele filosoofiale omane.

Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades:
· etoloogiline antropoloogia – mille poolest erineb inimene muust elavast loodusest? Inimene on mõtlev loom. Inimesel on kõrgeltarenenud aju, mis võimaldab abstraktset mõtlemist ja arenenud keelekasutust. Aristotelese järgi eristab inimesi loomadest meie keel ja selle kasutust , inimene on võimeline mõistma ja eristama , sõnade “hea”, “kuri”, “õiglane” jne. tähendust. Annab infot ainult inimese kui loomaliigi kohta. Kas inimene on selle võrra parem või halvem?
· klassikaline filosoofiline antropoloogia – liitsubstants (olev asi, mis on moodustatud mitmest algest, osast või printsiibist. Inimene on hinge ja keha ühendus. Hing annab kehale elu. (Elus on kõik, mis suudab ennast ise liigutada. Aga meri, jõgi, kosmos?). Aristoteles tõi veel kolmanda hinge juurde: inimene koosneb kehast, maisest hingest ja kosmilisest hingest. Antiikajast on arusaam, et inimene on mikrokosmos. Sisemiselt, mõtlemise teel, oma “sisemaailmas”, on inimene kõiges suuteline; justkui inim-jumal. Tuuakse välja ka põhikomponendid, millel on oma võimed ja intentsionaalsed objektid. Need on: Keha (võime (V) oleks iha ja int.obj. (IO) nauding ), kehaline hing (V: iseloomu omadused ja IO: armastus ning tunnustus), Intellekt (V: mõtlemine, IO: tõde). Platoni arvates on hing surematu.
· kristlik antropoloogia – inimene on eriline see tõttu, et ta on jumala palge järele loodud ja see läbi ta kogu loodu hulgast esile tõstetud nii et inimene on seatud loodust valitsema. Inimene ainsana on eetiline olen, kes on võimaline head ja kurja eristama. Inimese hing on see instants, mis võimaldab meil head ja kurja eristada ning jumalale pühendada. Samas on inimene erilise tähelepanu all, armu ja karistuse objekt. Millegi puuduva igatsus , millest inimene veel enne sündi ilma jäi viitab sellele, et meie päriskodu on teispoolsuses ja me otsime transtsendeerumist.
· romantismile omane antropoloogia – inimese saladus peitub isiksuses. Oma loomingulistes inpulssides on inimene ise. Inimene on isiksus, mille saladus väljenub tema loomingus. Inimene on tänu oma kujutlusvõimele maailma kroon. Inimene kujutlusvõime ületab isegi jumala kujutlusvõimet. Jumal ei saa mitte olevast mõelda, inimene saab. Inimene saab olla Faust ja flirtida surma endaga.
· konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia – Mis asi on mina? Kuidas jõuda minani? Mina ei olegi muud kui vahenduste erinevad kihid . Märgatakse ennast kui objektidele vastanduvat punkti. Mina on vahendatud ka sotsiaalsete suhetega . Isand ja teenija – kumbki pool on konstrueeritud läbi teise suhtumisest iseendasse. Marx – inimene on ühiskondlike suhete summa.
· psühholoogiline antropoloogia –Mis on psüühiliste protsesside loomus? Inimene on kahe maailma vahepealne ( Pascal ), inimene on võõras ( Camus ), inimene on dasein (maailmas olemine, mida iseloomustab – koosolu, meeleolu, mõistmine, sattumuslikkus, keel, hool ) - (Heidegger), inimene on visand ( Sartre ). Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist.
· psühhoanalüütiline antropoloogia – lähtumine Freudi ideedest: teadvustamatus – osa asju me ei saagi teadvustada. Psüühika 3 instantsi: id (miski), ego (mina), superego (ülemina). Lacani uurimus, “puudumise olukord” (algul laps imeb rinda, mingi hetk see lõppeb ja see tuleb asendada sõnaga “ema”, ehk tekib olukord kus puudub miski ja selle teadvustamine) – mida ja kuidas inimene käitub, teadvustades mingi olukorra/ajsa puudumist. (ületamis võimalused: imaginaarne, sümboolne, reaalne)
· analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia – inimene koosneb kehast ja vaimust (Geist, mind, spirit) . Mida tähistab inimesele enda jaoks sõna MINA. Keha ja vaimu probleem: dualism, füsikalistlik reduktsioon (varju teooria). Nagel käsitleb inimese teadvust, mille kogemus on ületamatu privaatsus. Jackson – oletagem, et keegi kasvab üles must-valges toas. Ta on kõike õppinud värvidest teoreetiliselt. Kui selle inimese ette pannakse punane tomat. Ta kogeb punase värvi nägemist esimest korda. Meil ei ole kogemuse omast teadmist. Me ei tea kuidas me kogeme enne kui oleme kogenud. Uurimuse all on ka tehisintellekti probleem. Kas masinal on teadvus?

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-09-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

102 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Marit Väin Õppematerjali autor

Filosoofia filosoofiline antropoloogia antropoloogia

Sarnased õppematerjalid

docx

Filosoofiline antropoloogia

1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on filosoofiline uurimus/õpetus inimesest ja tema loomusest. Uurib, millised on inimesele omased toimemehhanismid, millest ta koosneb jne. Filosoofilise antropoloogia paradigmad: etoloogiline, eksistentsialistlik, kristlik, klassikaline, romantismile omane, konstruktivistlik ja struktualistlik, voluntaristlik, materialistlik, psüholoogiline, psühhoanalüütiline, fenomeloogiline ning analüütilisele filosoofiale omane. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: · etoloogiline antropoloogia Lähtutakse küsimusest, milline on inimese eripära muu bioloogiliselt elava loodusega võrreldes. Antiik ja keskajal iseloomustati inimest kui mõtlevat looma. Tänapäeval on selles osas kahtlusi, kas inimesed ja loomad on ikka nii erinevad, lähtudes keelest ja

Filosoofia

rtf

Sissejuhatus filosoofiasse - millega filosoofia tegeleb?

1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest, uurimus inimesest ja tema loomusest, mis uurib inimese nn toimemehhanisme, tema omadusi, mis eristavad teda teistest olenditest/ isenditest. Inimese olemuse selgitamisel kasutab filosoofia erinevaid strateegiaid, nagu nt etoloogiline strateegia, voluntaristlik, eksistentsialistlik, klassikaline, on ka kristlik inimesekontseptsioon, romantismile omane strateegia, tänapäeval on inimloomuse seletamiseks läbiv konstruktivistlik ja strukturalistlik käsitlus, samuti on materialistlik strateegia, 19. saj lõpust psüühika mõiste kerkimisest "hinge" asemele on psühholoogiline, fenomenoloogiline ning psühhoanalüütiline käsitlus, ning vaimu ja keha vahekorda käsitlev analüütilisele filosoofiiale omane strateegia. 2. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suunda

Filosoofia

docx

Sissjuhatus filosoofiasse

· etoloogiline antropoloogia · klassikaline filosoofiline antropoloogia · kristlik antropoloogia · romantismile omane antropoloogia · konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia · psühholoogiline antropoloogia · psühhoanalüütiline antropoloogia · analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia Küsimused Seneca Kirjade kohta: · Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? o Filosoofia vabastab inimese. See on justkui tee õnne ja vabaduseni. Filosoofia on tarkus ning see toob õnneliku elu, see on maailma ja elamise alus. Sellele toetub kõik muu. Filosoofia pakub kaitset ja õpetab eluga hakkama saama o Seneca väidab, et orjates filosoofia saamegi vabaduse. Õnnelikku elu võimaldab täiuslik tarkus. Filosoofia ei ole levinud

Sissejuhatus filosoofiasse

docx

Filosoofia küsimused - Tallinna Ülikool

Lacan töötas välja strateegia, milles peab oluliseks „puudumise olukorda“, mida üritatakse ületada kolmes etapis: imaginaarses, sümboolses ja reaalses. Analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia – Inimest mõistetakse kui keha ja vaimu kooslust. Lähtutakse sellele, et „mina“ käib vaimu kohta. Millise rolli omistab Seneca filosoofiale 8. ja 16. kirjas? Filosoofia annab meile vabaduse, kui me orjame filosoofiat. Filosoofia roll on elu korraldada. Filosoofia jagab inimesele reegleid, mida teha ja mida mitte teha. Mida arvate askeesi ideaalist õnnelikku elu saavutamiseks? Tõeline õnn saavutatakse võimalikult vähesega, kui põlatakse ära kõik üleliigne ja mittevajalik. Vajalik on materialismist loobuda, sest see teeb inimesed orjaks, soovima aina rohkem ja rohkem. Tegelikkuses on vajalik ainult ennast toita, joota ja katta – ainult nii palju kui on tõesti vajalik.

Filosoofia

doc

Loengud

Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline

Sissejuhatus filosoofiasse

docx

FILOSOOFIA

1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks?

Eetika

docx

Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd

SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd 1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1

Sissejuhatus filosoofiasse

docx

Sissejuhatus filosoofiasse

1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine - võimaldab midagi ära teha, praktiline teadmine - võimaldab õiglaselt ja õnnelikult elada, teoreetiline teadmine - on vaja ainult asja enda pärast, selle alla kuulub ka sofia. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Teadmine jumalikest/taevalikest (jagunevad kehalisteks ja kehatuteks asjadeks), inimlikest/maistest ja tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate

Sissejuhatus filosoofiasse

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

pol: klass

13:22 09-11-2013

Kõik kommentaarid

Filosoofia 3. loeng (1)

Esitatud küsimused

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

Filosoofiline antropoloogia

Sissejuhatus filosoofiasse - millega filosoofia tegeleb?

Sissjuhatus filosoofiasse

Filosoofia küsimused - Tallinna Ülikool

Loengud

FILOSOOFIA

Sissejuhatus filosoofiasse kõik kodused tööd

Sissejuhatus filosoofiasse

Kommentaarid (1)

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti