Arst vastu tahtmist (0)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Moliere - Tartuffe ehk petis

et Tartuffe on valevaga. Orgon tahab aga Tartuffe aidata, kuna viimane olevat kunagi kogu oma varast ilma jäänud. Dorine katkestab Orgonit iga kord, kui too tahab oma tütre poole pöörduda, et talle kärbseid pähe ajada. Orgon ähvardab Dorinet juba tõsiselt ning teine otsustab oma naha päästmiseks veidi duure alla võtta. Orgon läheb värske õhu kätte ennast vihast jahutama. KOLMAS STSEEN Dorine on pahane, et Marine oma isale vastu ei hakanud. Mariane arvab, et see on aga paratamatus, kuna ta pean täitma oma lapse kohustusi. Dorine leiab, et kui tema isa Tartuffe nõnda armastab ss ta võiks ise temaga abielluda. Dorine seisab hetkel kõigest väest Valere eest ning üritab tekitada Marianes julgust, et oma isa vastu üles tõusta. Kuna Mariane just ei taha väga muutuda ss Dorine lihtsalt õnnitleb teda ning soovib talle Tartuffega edu. Mõnitab teda, kui Mariane talt abi palub

Kirjandus

7

docx

Moliere - Ebahaige

EBAHAIGE Komöödia kolmes vaatuses muusika ja tantsuga KOMÖÖDIA TEGELASED: ARGAN, ebahaige. BÉLINE, Argani teine naine. ANGÉLIQUE, Argani tütar ning Cléante´i armsam. LOUISON, Argani väike tütar ning Angélique´i õde. BÉRALDE, Argani vend. CLÉANTE, Angélique´i armsam. HÄRRA DIAFOIRUS, arsti. THOMAS DIAFOIRUS, eelmise poeg ning Angélique´i kosilane. HÄRRA PURGON, Argani arst. HÄRRA FLEURANT, apteeker. HÄRRA BONNEFOY, notar. TOINETTE, teenija. Tegevuskoht Pariisis PROLOOGI TEGELASED: FLORA. KAKS ZEPHYROST, tantsivad. CLYMENE DAPHNE. THYRSIS, Clymene armsam, ühe karjasterühma pealik. DORILAS, Daphne armsam, teise karjasterühma pealik. MEES- JA NAISKARJASED Thyrsise ja Dorilase saatjaskonnast, laulavad ja tantsivad. PAAN. FAUNID, tantsivad. ESIMENE VAATUS ESIMENE ETTEASTE

Kirjandus

3

doc

Moliere "Don Juan"

Lubab panna piiri poja kõlvatule eluviisile. 7. stseen: DJ neab oma isa, soovib et ära sureks juba. S ütleb, et DJ tegi halvasti. DJ vihastub. S ütleb, et pidas silmas seda, et kuidas DJ kuulas oma isa ja lasi end õpetada (tegelikult ise nii ei arvanud, et see vale). DJ nõuab õhtusööki. 8. stseen: Ragotin tuleb sõnumiga, et on keegi looritatud daam, kes soovib DJ-ga kohtuda. 9. stseen: Tuli Donja Elvira. Ütleb, et vabanenud armastusest DJ vastu ja teab, et taevas haub DJ-le tema eluviiside eest kättemaksu. Soovitab tal end muuta ja päästa end hirmsast hukatusest: kas tema, keda DJ kunagi armastas või kellegi teise nimel. S peab Donjat õilsaks ja poetab pisara. DJ ütleb Donjale, et too jääks öömajale. Donja ei jää. 10. stseen: DJ räägib S-le, et Donja erutas teda ­ kahtlane riietud, kannatav ilme ja pisarad. S imestab aga, et sõnad miskit mõju ei avaldanud. DJ nõuab õhtusööki. 11. stseen: DJ hakkab õhtustama

Kirjandus

23

odt

Kirjanduse arvestus II - Keskaeg-Renessannss

=Eepika e. Jutukirjanduse vallas: -Pärit Iirimaalt ja Islandilt (vanim vabariik Euroopas) Iirimaal olid keskajal põhiliselt keldid =Suguvõsa kroonikate talletamine au sees -2.-7. sajand -Nimetati saagadeks =Olulised olid laulikud -Kuninga nõuandjad filid -Laulude loojad -Bardid -Esitajad  =Iirlased võtsid 5. sajandil ristiusu vastu -Jätkasid ka oma usuga =Püha Patrick -Andis ristiusu -Kaitsepühak =Algselt oli filide ja bardide looming suuline -Kloostrite lähedal pandi kirja =Saagad on proosavormis -Kõnelevad rahvausundist -Olid Põhja-Iiri ja Lõuna-Iiri saagad -Keskne teema kodumaaarmastus, fantaasia, armastus 2. Jutustada üks Boccacio novell

Kirjandus

4

docx

Kauka jumal

Perenaine kajatab, et peremees ei räuskaks, kuna muidu teda ei võeta teenistusse. Mees vastab, et venitamise eest palka ei maksa. ,,Kapju otsa pole kasvand." Tüdrukud ammu tööl. Noorukid mängivad põllul. Selline sõnnikulaotamine. Peremees käsutab tööle aga poeg vastab, et hingele antasse ka söògiaega. Märt vihastab. 2. Noor-Märt isa juures. Marjapuu soovis rääkida aga mõni teine kord. Poeg tuli appi sõnnikut vedama aga isa ei võtnud vastu. Poeg soovib lepitada. Riid algab. Isa võttis ka vaese naise endale... ei taha pojale sama. Nälga aga pole. Isa on ahne raha järel. Raha = jumal. Naine peab rohkem maksma kui ta ise. Rehkendab maksmatta asju. Poeg kirjeldab töökat Leenit. Poeg jätab isa kui Leenit ei saa. Perenaine sekkub ja lausub, et ei taha poega joobena näha enam. Isa on pohhuist. 3. Ants ei tulnud võlga maksma. Peremees pajatab jälle rahast, et keegi ei jua maksta. Ants tuli tütre pärast

Kirjandus

9

docx

Moliere - Don Juan

Don Juan lükkab oma teenri Sganarelle ette, öeldes, et tema võib öelda, et miks nad lahkusid. Sganarelle on sõnatu. Saab mõlema osapoole käest sõimata, et oma suud lahti ei tee. Viimaks ütleb, et ärasõidu põhjuseks oli Aleksander Suur ja teised maailmad. Donja Elvira on äärmiselt pettunud ,et mees ennast kaitsta ei oska ning õpetab teda, kuidas ta seda tegema oleks pidanud. Pöörased igatsusavaldused ja igasugune siuke värk. Mees teatab ,et ta ei põle igatsusest naise vastu ning ta mitte ei lahkunud naise juurest, vaid põgenes! Teda oli haaranud patukahetsus, et ta naise kloostrimüüride vahelt ära põgenema oli sundinud. Palub naisel oma vanade vagaduste juurde naasta ,et mitte minna vastuollu taevaga. Donja Elvira sõimab mehe läbi, olles tema truud palet näinud, lubab kättemaksu taeva ning vb ka iseenda poolt. NELJAS STSEEN Sganarelle uurib oma isandalt, et kas tal südametunnistus ei hakka vaevama. Mees kiirustab oma

Kirjandus

38

doc

Üldine Teatriajalugu I

See tagas ka Vegale hea hariduse, ta õppis mitmes ülikoolis. 1583. aastal algab tal 4-5 aastane armusuhe näitlejanna Elena Osarioga. Elena jätab ta rikkama mehe pärast maha ja Lope närvid ütlevad üles, seejärel laseb lendu kuulujutte Elena ja tema pere kohta. Elena isa on teatriomanik, ta kaebab Lope kohtusse ning viimane saadetakse Valenciasse 1588. aastal asumisele. Asumisel kirjutab ta palju, ka dramaturgiat. Samal aastal abiellub ühe aadliku tütrega (16) vastu tolle isa tahtmist. Paar nädalat pärast pulmi asub koos võitmatu Hispaania armadaga teele Inglismaale ­ oli üks õnnelikke, kes elusalt tagasi Hispaaniasse jõudis. 1594. aastal ta naine sureb, 1595. aastal saab loa tagasi Madriidi minna. 1598. aastal abiellub uuesti, seekord jõuka aga ihnsa lihuniku tütrega, kellega tal oli 3 last. Enne seda abielu oli tal liit veel teise naisega, kellega tal 4 last. 1612

Üldine teatriajalugu

5

docx

Henrik Ibsen - Nukumaja

peaaegu väevõimuga esikusse. Mõlemad on üles löödud välimusega.) Nora võitleb tõepoolest oma mehega ning tahab veel tund aega ülal tantsida, ent mees leiab, et on aeg lõpetada. Linde tahtis lihtsalt Norat peoriietuses näha ning paar sõna juttu ka puhuda. (Proua Linde lahkub. Helmer suleb tema järel ukse ja tuleb jälle tagasi.) Helmer on õnnelik, et Lindest viimaks lahti sai. Helmer tahab oma naisega seksima hakata, ent naine puikleb vastu. Välisuksele koputatakse. See on Rank. Ta on ka mõnusasti joonud. Küsib härralt ühe sigari ning teeb minekut. Helmer läheb seejärel kirju lugema. Keegi on kirjakasti sisse murdnud ning seda on tehtud naise enda juuksenõelaga. Naine valetab kohe, et lapsed.. Helmer teeb veel ühe lähenemiskatse. Peale ebaõnestumist leiab, et on parem, kui paar veedaks öö eraldi tubades. Lahkub. Naine paneb end riidesse ning on valmis lahkuma igaveseks.

Teatriõpetus

Kommentaarid (0)