1. Eesti iseseisvumise eeldused:
a)majanduslikud eeldused: *seoses talude päriseksostmisega muutus
talupoeg oma maa peremeheks
*algas tööstuse areng
b)poliitilised eeldused: *hakati looma erakondi, esile kerkisid
eesti poliitikud
*tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnaomavalitsustes
c)kultuurilised eeldused: *välja kujunes rahvuslik haritlaskond
*ühtlustus kirjakeel
*rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused( laulupidu ,
folklooripäevad jne)
2. Momendid Eesti ja Venemaa elus ning rahvusvahelisel tasandil, mis
aitasid kaasa Eesti iseseisvumisele:
a)Eesti: *erakondade kujunemine
*kubermangude liitmine
b)Venemaa: *tsaari loobumine võimust
*vene sõjaväe nõrkus
c)rahvusvahelisel tasandil: *impeeriumide lagunemine
*I maailmasõja sündmused – sakslaste sõjaline edu
3. 3 tähtsaimat sündmust Eesti iseseisvumise käigus:
*30.märts 1917 – Eestile anti autonoomia -> Eestist sai ühtne
tervik, maapäev liitis Liivimaa ja Eestimaa
*19.veeb.1918 – Päästekommitee loomine -> iseseisvumise
väljakuulutamine
*24.veeb.1918 – Eesti Vabariigi väljakuulutamine ->
esmakordselt suudeti oma rahvusriik luua
4. 3 tähtsaimat sündmust Vabadussõja käigus:
*28.nov.1918 – vene väed tungisid Narva -> algas Vabadussõda
*23.juuni 1919 – Võnnu lahing -> esmakordselt peale mitmeid sajandeid saavutasid eestlased sakslaste üle võidu
*2.veeb.1920 - Tartu rahuleping -> sõjategevus lõpetati, seati
sisse piirid Eesti ja Venemaa vahel, Venemaa pidi tunnistama Eesti
iseseisvust ning kõik Venemaal viibinud eestlased said loa kodumaale tagasipöördumiseks
5. 3 Eesti poliitikut iseseisvumise ajajärgust:
* Jaan Poska – Eestimaa kubermangu kantsler , Tallinna linnapea ,
kirjutas alla Tartu rahulepingule
*Konstantin Päts – Eesti vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister
*Jüri Vilms – Eestimaa Päästekommitee liige, Eesti Ajutise
valitsuse peaministri asetäitja
6. 3 väepealikku Vabadussõja ajast:
* Johan Laidoner – Eesti sõjavägede ülemjuhataja
* Ernst Põdder – Eesti vägede juht Landeswehri sõjas (koos
see protsess eeldused 1 maailmasõja puhkemiseks. Riikide saatus hakkas sõltuma ka täpsetest mobilisatsiooniplaanidest ning nende elluviimisest. Kokkuvõte: Uue aastasaja algul astus maailm teaduse ja tehnika arengusse. Maailm hakkas globaliseeruma. Euroopas kujunesid välja mõjuvõimu pärast konkureerivate suurriikide liidud (kolmikliit, antant) Kõige mahajäänuma ühiskonnakorraldusega suurriik oli Tsaari- Venemaa. Selle koosseisu kuuluv Eesti ning teised Balti riigid püüdsid aga end moderniseerida ja nii Euroopa riikide sarnaseks muuta. ANTANT: PRANTSUSMAA, INGLISMAA, VENEMAA (Britit kohustatud abistama Prantsusmaa) KOLMIKLIIT: SAKSAMAA, AUSTRIA-UNGARI, ITAALIA (Saksamaa kohustatud mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit) Austria-Ungarit ohustas Serbia, mis tõttu pidi Saksamaa jagama end rünnakuks Prantsusmaa vastu ja aitama Austria-Ungarit. Eesti ja Soome areng 20 saj:
vene väed tungisid Narva -> algas Vabadussõda; Tartu rahuleping -> sõjategevus lõpetati, seati sisse piirid Eesti ja Venemaa vahel, Venemaa pidi tunnistama Eesti iseseisvust ning kõik Venemaal viibinud eestlased said loa kodumaale tagasipöördumiseks; Jaan Poska Tallinna linnapea, kirjutas alla Tartu rahulepingule Konstantin Päts Eesti vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister Eestlaste võidu põhjused · Punaarmee üksused olid nõrgenenud ning alahindasid Eesti Vabariigi võitlusvõimet · Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest, Rootsist, Taanist ning Inglise laevastik · Eestil oli andekas väejuhatus . Vabadussõja tähtsus: · I eestlaste täielikult võidetud sõda · oli osa uue Euroopa sünnist I maailmasõja järel Tartu rahu tähtsus: · mõlemad riigid tunnustasid teineteist · sõlmiti diplomaatilised sidemeed Tartu rahulepingu sisu:
Ajalugu AJALUGU XI 4.kursuse 3. tööleht: EESTI ISESEISVUMINE JA VABADUSSÕDA Eesti 1917 aastal. 1917. aasta veebruaris toimus Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusel toimus võimuvahetus : a) Kukutati keisri võim b) Võimule tuli Ajutine Valitsus Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai kubermangukomissar Jaan Poska. Eesti rahvuslikud jõud seadsid Eesti poliitiliseks eesmärgiks autonoomia. 26. märtsil korraldati Petrogradis Ajutise valitsuse mõjutamiseks hiiglaslik demonstratsioon. Märtsi lõpul sai Eesti autonoomia (omavalitsuse) Venemaa koosseisus st. a) Ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. b) Mida valitses kubermangukomissar Jaan Poska. c) Nõuandvaks organiks kubermangukomissaari juures sai Ajutine Maakogu. d) Täidesaatvas asutuseks Maavalitsus.
Ajaloo Kontrolltöö 23.01.2012 Eesti Vabariigi iseseisvumine 1. Mõisted Landeswehr Baltisaksa vabatahtlikest koosnev maakaitsevägi, mille algne eesmärk oli kukutada Eesti ja Läti raahvuslik valitsus. Riigikogu Eesti Vabariigi nõukogu, kes võttis vastu seaduseid. Riigivanem Eesti Vabariigi valitsusjuht, kes täitis ka mõningaid riigipea ülesandeid. Koalitsioonivalitsus erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus. Asundustalud Talud, mis jagati kõigepealt vabadussõdalastele, seejärel teistele, kes soovisid. Vabadussõjalased Vabadussõja veteranide liit, mis sekkus poliitikasse suure majanduskriisi ajal. Vaikiv ajastu Ajajärk, mil riigikogu kokku ei kutsutud, erakonnad keelati, ajakirjanduses valitses tsensuur.
Kordamisküsimused: eesti Vabariigi loomine ja Vabadussõda 1. Kuidas mõjutas 1917 aasta revolutsioon Eestit, Venemaad? EEtis:.Moodustati valitsus. Loodi esimene rahvusväeosa Esimene Eesti Polk . Maapäev korraldas valimised. Mindi üle eesti keelele. 2. Milles seisnes autonoomia tähtsus Eesti jaoks (2)? Millal ja kuidas see saadi? 1917 märts, tartu. Eestist sai ühtne tervik, maapäev liitis Liivimaa ja Eestimaa 3. Milliseid muudatusi viidi läbi peale autonoomia saamist ? Tekkisid esimesed valimised maanõukogutesse. Valitsuses vahetati vanad ametnikud eestlaste vastu. Eesti keel sai ametlikuks keeleks. 4. Millistel eesmärkidel hakati looma Eesti rahvusväeosi? Kergendada eestlaste sõjaväeteenistusi, koondada nad kodumaale, tugevdada
ISESEISVUMINE Olulised eeldused, mis valmistasid ette Eesti omariiklust Iseseisvumise kultuurilised eeldused 1.ühtlustus kirjakeel 2.levisid eestikeelsed raamatud ja eestikeelsed ajalehed 3.kujunes välja rahvuslik haritlaskond 4.rahva eneseteadvust tugevdasid mitmed suurüritused 5.aktiivne seltsielu, organiseerituse tase kasvas Iseseisvumise majanduslikud eeldused 1.talupoeg oma maa peremees 2. tööstuse areng, eriti XX sajandi algul tsaari Venemaa üks tööstuslikult enamarenenud piirkond 3
3) moodustati Venemaa Ajutine Valitsus 4) tööliste nõukogu teke Sündmused ja muutused Eestis (Märtsirevolutsioon ja autonoomia): 1) Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai Jaan Poska 2) Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt 3) toimus eestlaste meeleavaldus Petrogradis, kuna autonoomiaseaduse vastuvõtmine hakkas venima 4) Venemaa Ajutine Valitsus kinnitas 30. märtsil (12.aprillil) 1917 Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, millega Eesti sai ulatusliku autonoomia (- osaline iseseisvus Vene riigi sees) 5) senine Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati üheks Eestimaa kubermanguks, mida juhtis kubermangukomissar Jaan Poska 6) omavalitsuse seaduse alusel loodi Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, nõnda kõlas ametlik nimetus; rahvasuus ja hiljem ametlikes ajalugudeski on käibel
· Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust tugevdasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu - kasvas selle organiseerituse tase A. Majanduslikud eeldused · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupeog oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule · Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) B. Sisepoliitilised eeldused · 1905. a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia
Kõik kommentaarid